3-10-3035/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

3. veebruar 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-3035 Haldusasi Roman Pomerantsevi kaebus Viru Vangla 16.06.2010. a haldusakti nr 6-10/19461-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.02.2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Roman Pomerantsev Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2011. a otsus.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta Roman Pomerantsevi kaebus Viru Vangla

16. juuni 2010. a haldusakti nr 6-10/19461-1 tühistamiseks rahuldamata.

4. Viru Vangla poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta vangla enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Roman Pomerantsev pöördus 19.05.2010 Viru Vangla poole taotlusega vabastada ta tervislikel põhjustel veekeetja (veekeedukann) kasutamisel elektri eest tasumisest. Viru Vangla 16.06.2010. a vastusega nr 6-10/19461-1 jäeti R. Pomerantsevi taotlus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt tuleneb vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-st 593, et koos elektriseadmete kasutamise loa taotlusega teeb kinnipeetav vanglale taotluse, et elektriseadmete kasutamise kulud arvataks tema isikuarvelt maha. Seetõttu puudub alus esitatud taotluse rahuldamiseks.

R. Pomerantsev esitas 17.06.2010 vaide Viru Vangla haldusakti nr 6-10/19461-1 kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla 03.12.2010. a vaideotsusega jäeti R. Pomerantsevi vaie rahuldamata.

2. R. Pomerantsev esitas 17.11.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 16.06.2010. a haldusakti nr 6-10/19461-1 tühistamist. Kaebuse ja selle täienduse kohaselt peab kaebaja arsti ettekirjutusel manustama suures koguses vedelikku. Seega kasutab kaebaja teekannu tervisliku seisundi tõttu, mitte vaba aja veetmise vahendina. Kaebaja pensioni maksmine on peatatud ning ta on töövõimetu invaliid.

3. Tartu Halduskohtu 28.02.2011. a otsusega kaebus rahuldati. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa veekeetjat liigitada „muuks vaba aja veetmiseks vajalikuks esemeks“ vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 2 mõttes. Elektriline veekeetja on olmevajaduste rahuldamiseks mõeldud ese, mille omamine on reguleeritud VSkE 12. peatükis. Elektrilise veekeetja kasutamise kulusid ei reguleeri VangS § 31 lg-d 3 ja 4. VangS § 31 lg-st 4 tuleneva volitusnormi kohaselt on VSkE §-d 591, 592 ja 593 kohaldatavad ainult nendele elektriseadmetele, mis on nimetatud VangS § 31 lg-s 2. Seadusandja ei ole kehtestanud normi ning vastavat volitust elektrilise veekeetja kasutamise kulude määramiseks, arvestamiseks ja hüvitamiseks. Vastustajal ei ole seega õigust nõuda tasu veekeetja kui elektriseadme kasutamise eest, kuna selleks puudub seaduslik alus. Viru Vangla 16.06.2010. a keeldumine on seega õigusvastane ning tuleb tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Viru Vangla apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta R. Pomerantsevi kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud ja sisustanud materiaalõiguse norme. VangS § 31 lg-d 2-4 on kohaldatavad ka kinnipeetavale elektrilise veekeetja kambrisse lubamisele ja selle seadme kasutamisega kaasnevate kulude hüvitamisele. Elektriseadet saabki kinnipeetav kasutada üksnes vabal ajal VangS seletuskirja mõttes. Ese, mida kinnipeetav kasutab oma vabal ajal, sh selle sisustamiseks, on vaba aja veetmiseks kasutatav ese. Vaba aja sisustamiseks kasutatavat eset tähistab ka VangS § 31 lg-s

2 märgitud sisustamata õigusmõiste „muu vaba aja veetmiseks vajalik ese“. Asjaolu, et veekeeduseadme võib selle funktsioonist lähtudes liigitada kitsamalt ka olmeseadmeks, ei anna alust kitsendada VangS-st tuleneva vaba aja veetmiseks kasutatava eseme mõiste sisu ja mõtet. VangS-s ega üheski muus õigusaktis sisalduv regulatsioon ei anna alust veekeeduseadet mitte lugeda vaba aja veetmisel kasutatavaks esemeks. VangS § 31 lg-s 2 on toodud mitteammendav näidisloetelu vanglas vaba aja veetmiseks vajalikest esemetest. VangS § 31 lg-tes 3 ja 4 üldmõistena nimetatud elektriseadmete mõiste sisustamisel tuleb lähtuda sätete sisust ning seadusandja eesmärgist, et kinnipeetav peab hüvitama tema isiklikus kasutuses oleva elektriseadme kasutamise kulud. Ka õiguskantsler on 13.11.2009. a seisukohas nr 6-3/081431/0906913 ja 04.02.2010. a lõppvastuses nr 6-1/091737/100067 pidanud lubatavaks ja aktsepteeritavaks nõuet, et kinnipeetavad hüvitavad ise veekeeduseadme kasutamisega kaasnevad kulud. Kuna vangla tagab tulenevalt VangS §-dest

47 ja 50 kinni peetavale isikule piisava toitlustamise ning võimaluse hoolitseda hügieeni eest, siis ei ole ka kinni peetavate isikute poolt laialdaselt kasutatavate suure võimsusega veekeeduseadmete näol tegemist esemetega, milleta kinni peetava isiku inimväärikas elu vanglas oleks võimatu või mõeldamatu. Õiguskantsler on samuti rõhutanud, et kõigi VangS § 31 lg-s 2 sätestatud esemete näol on tegemist põhimõtteliselt täiendava hüvega, mitte igapäevaeluks vältimatult vajalike esemetega, ilma milleta elu vanglas ei oleks inimväärne ja mille riik peaks kinni peetavale isikule tagama igal juhul ja riigi kulul. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust, et tervislikel või mõnel muul põhjusel oleks võimalik kinnipeetav elektriseadme kasutamisega kaasnevate kulutuste eest tasumisest vabastada. Kui kinnipeetavale oleks meditsiiniliselt näidustatud kuuma vee tarbimine, siis selle tagamise kohustus oleks vanglal, kuid seda mitte isikliku elektriseadme tasuta kasutada andmise läbi. Kuna puudub õiguslik alus ja seega ka võimalus kaaluda kinnipeetava vabastamist elektriseadme kasutamise kulude tasumisest täielikult, siis on õige ja seaduspärane ka vangla haldusakt, millega jäeti kinnipeetava sellekohane taotlus rahuldamata.

5. R. Pomerantsev ei ole Viru Vangla apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada põhjusel, et ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti kohaldanud ja sisustanud materiaalõigusnorme, mis on kaasa toonud sisuliselt ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab

R. Pomerantsevi kaebuse Viru Vangla 16.06.2010. a keeldumise tühistamiseks rahuldamata.

7. Esitatud kaebuse ja selle täienduste kohaselt taotles kaebaja, et halduskohus tühistaks Viru Vangla 16.06.2010 keeldumise vabastada ta tervislikel põhjustel veekeetja kasutamiseks kuluva elektri eest tasumisest. Halduskohus rahuldas kaebuse põhjendusega, et veekeetja ei ole muu vaba aja veetmiseks vajalik ese VangS § 31 lg 2 mõistes, mistõttu ei rakendu veekeetja puhul ka VangS § 31 lg-d 3 ja 4 ning seega puudus vanglal üldse õiguslik alus nõuda kinnipeetavalt veekeetja kui elektriseadmega seotud kulude kandmist VSkE §-des 591 ja 593 sätestatud alustel ja korras.

8. Ringkonnakohus halduskohtu sellekohase seisukohaga ei nõustu ja leiab, et viidatud vangistusseaduse sätted on kohaldatavad ka elektrilise veekeetja kambrisse lubamisel ja kinnipeetaval on kohustus ka selle elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulud tasuda vastavalt kehtestatud kulude määradele.

VangS § 31 lg 2 järgi võib vanglateenistuse ametniku loal kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Sama paragrahvi lg-te 3 ja 4 kohaselt katab lg-s 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav ning lg-s 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Ministri pädevus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi tuleneb PS § 94 lg-st 2. VSkE on kehtestatud justiitsministri määrusega. Ministri määruse aluseks peab olema vastav volitusnorm seaduses. Käesoleval juhul on seadusandja kehtestanud elektriseadmete kasutamise kulude määrade, nende arvestamise ja hüvitamise täpsema korra andmiseks volitusnormid VangS § 31 lg-te 3 ja 4 näol. HMS § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Antud juhul on justiitsminister kehtestanud kinni peetavate isikute elektriseadmete kasutamisega kaasnevate kuludega seonduva VSkE §-des 591 - 593.

Tulenevalt VangS §-dest 47 ja 50 tagab vangla kinni peetavale isikule piisava toitlustamise ning võimaluse hoolitseda oma hügieeni eest. Seepärast ei ole alust lugeda kinni peetavate isikute poolt laialdaselt kasutatavaid suure võimsusega veekeeduseadmeid esemeteks, milleta kinni peetava isiku inimväärikas elu vanglas oleks võimatu või mõeldamatu. Seega on kõigi VangS § 31 lg-s 2 sätestatud esemete näol tegemist täiendava hüvega, mitte igapäevaeluks vältimatult vajalike esemetega, ilma milleta elu vanglas ei oleks inimväärne ja mille riik peaks kinni peetavale isikule tagama igal juhul ja riigi kulul. Elektriseadme(te) kambris kasutamise loa näol on seega samuti tegemist täiendava soodustuselaadse õigusega, mitte aga meetmega, mis tagab kinni peetavate isikute esmaseid vajadusi. Seetõttu on igasuguse VangS § 31 lg 2 alusel kinni peetavale isikule eraldi loa alusel kambrisse kasutamiseks antud elektriseadmega seonduvate kulude näol tegemist selliste kuludega, mida on võimalik kinni peetavalt isikult sisse nõuda ja mille tasumise kohustust riigil ei ole. Kinni peetavate isikute kohustusele, hüvitada elektriseadmete kasutamisega seonduvad kulutused, on vastutasuks kinni peetava isiku võimalus kasutada isiklikke elektriseadmeid ja selliste elektriseadmete hulka tuleb lisaks VangS § 31 lg-s 2 eraldi loetletud esemetele (raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon) lugeda ka samas lõikes nimetatud muud vaba aja veetmiseks vajalikud esemed, mille hulka kuuluvad seega kõik muud kinni peetava isiku isiklikus omanduses olevad elektriseadmed, mis ei ole raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon. Kuna ka veekeetja kui elektriseade ei ole kinni peetava isiku jaoks vanglas tema igapäevaeluks vältimatult vajalik ese, siis on ka elektriline veekeeduseade (veekeedukann) VangS § 31 lg 2 mõistes muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, olenemata tema kitsamast ja mõnevõrra teistsugusest funktsioonist võrreldes näiteks raadio või televiisoriga. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige halduskohtu seisukoht, mille kohaselt oli vastustaja 16.06.2010 keeldumine õigusvastane juba tulenevalt sellest, et VangS § 31 lg 2 ei hõlma veekeeduseadet, mistõttu ei olnud vanglal ka õiguslikku alust selle elektriseadmega seonduvalt rakendada VSkE § 591-593 ja kinnipeetavalt veekeeduseadme kasutamisest tulenevate kulude katmist nõuda.

9. Mis puudutab 16.06.2010 keeldumise aluseks olevat kinnipeetava taotlust vabastada ta tervislikel põhjustel veekeetja kasutamiseks kuluva elektri eest tasumisest, siis puudub kinni peetaval isikul ringkonnakohtu hinnangul subjektiivne õigus sellise taotluse esitamiseks. VangS, VSkE ega ükski muu õigusakt kinnipeetavale sellise taotluse esitamiseks õigust ei anna ja vanglale sellise taotluse rahuldamiseks kohustust ei pane. Elektriseadme kasutamise õigusega koos panevad VangS § 31 lg-d 3 ja 4 ning VSkE §-d 591 ja 593 kinnipeetavale ka kohustuse tasuda elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulud. Ainus erand selle kohustuse suhtes tehakse VSkE §-s 592, mille alusel on kinni peetaval isikul õigus taotleda elektriseadme kasutamise eest makstava summa vähendamist seoses sellega, et ta teatud perioodi jooksul ajutiselt vanglast eemalviibimise tõttu elektriseadeldist ei kasutanud. Ajutiselt vanglast eemal viibimise all mõistetakse näiteks kinnipeetava lühiajalist väljasõitu, distsiplinaarkaristuse kandmist kartseris, teise vanglasse viimist, haiglas viibimist vms. Arvestades seda, et vanglal puudub õiguslik alus kaaluda kinnipeetava vabastamist elektriseadme kasutamisega kaasnevate kulude tasumisest üldse, siis on vangla 16.06.2010. a haldusakt, millega jäeti kinnipeetava vastavasisuline taotlus rahuldamata, ka sisuliselt õiguspärane.

10. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleks HKMS § 108 lg 1 alusel Viru Vangla poolt apellatsioonkaebuse esitamisel kantud menetluskulud (riigilõiv) R. Pomerantsevilt vangla kasuks välja mõista. Arvestades seda, et R. Pomerantsev oli esimese astme kohtus vabastatud riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu (tl 35), jätab ringkonnakohus Viru Vangla poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud HKMS § 108 lg 11 alusel Viru Vangla enda kanda.

Einar Vene Agu Timmi Maili Lokk