Legislator Case Law & Legislation
2-10-61816/3 AI generated

2-10-61816/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Case Number 2-10-61816/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu menetluses on S. AS hagi A. T. 150 466,74 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb 150 466,74 krooni suurune võlgnevus laenulepingust nr 08-081071-VL ning lepingust nr 10-001844-KE. 13.04.2011.a esitas kostja kohtule avalduse, milles võttis hagi täies ulatuses õigeks (tl.34).

Legislator headnote

AI generated

2-10-61816/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: Välja mõista A. T. . AS kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) põhinõudelt -8 615,91 eurot alates 4.02.2012.a. kuni põhinõude täitmiseni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-10-61816

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 03.veebruar 2012, Põlva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-61816 Tsiviilasi

S. AS hagi A. T. 9 616,58 euro (150 466,74 krooni) ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind

8 615,91 eurot (134 809,66 krooni)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Hageja: S. AS , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxx xx xxxxxxx Esindaja:S. K. -post: Kostja: A. T. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxx , xxxxx xxxxxxxx; viibimiskoht: A. e-post:

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A. T. . AS kasuks lepingutest nr 08-081071-VL ja 10-001844-KE tulenev võlg- 10431 (kümme tuhat nelisada kolmkümmend üks) eurot 77 senti, sealhulgas põhivõlg 8615,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni 03.veebruarini 2012 (kaasa arvatud) 815,19 eurot, intressivõlg 357,71 eurot ja menetlustasu 3,20 eurot.

3. Välja mõista A. T. . AS kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) põhinõudelt -8 615,91 eurot alates 4.02.2012.a. kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud A. T. .

2. Välja mõista A. T. . AS kasuks menetluskulud summas 958 (üheksasada viiskümmend kaheksa ) eurot 67 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on S. AS hagi A. T. 150 466,74 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb 150 466,74 krooni suurune võlgnevus laenulepingust nr 08-081071-VL ning lepingust nr 10-001844-KE. 13.04.2011.a esitas kostja kohtule avalduse, milles võttis hagi täies ulatuses õigeks (tl.34).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Osundatud sätte alusel on käesolev kohtuotsus tehtud kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus rahuldab S. AS hagi A. T. 150 466,74 krooni, s.o 9 616,58 euro ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud viivise välja alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 815,19 eurot [(8615,91(põhivõlg) x 0,023 % x 181) + (8615,91 x 0,022% x 218)].Edasiselt kuulub arvestamisele viivis, võttes aluseks vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teisele lausele VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressimäära, s.o. poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel, mis sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 15 000 krooni, s.o 958,67 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Epp Tombak

Kohtunik