2-11-62729/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-62729

Tsiviilasi

AS-i S hagi KSS vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

133,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS S (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja volitatud esindaja: Silver Eensaar (OÜ Julianuse

Õigusbüroo,

Weizenbergi

20,

Tallinn,

e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: KSS(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista KSS AS-i S kasuks võlgnevus 133,84 eurot, millele lisandub hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 133,79 eurot, kokku 267,63 eurot.

3. Välja mõista KSS AS-i S kasuks viivis 0,2% päevas põhinõudelt (133,84 eurot)

alates 20.12.2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tagastamiseni.

4. Jätta menetluskulud KSS kanda.

5. Välja mõista KSS AS-i S kasuks mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 113,91

eurot, s.o riigilõiv hagi esitamisel 63,91 eurot ja õigusabikulud 50 eurot.

6. Välja mõista KSS viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud

määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS

§ 177 lg 2).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Asjaolud

AS S esitas 20.12.2011 hagi KSS vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Nõue tuleneb

poolte vahel 22.07.2004 sõlmitud seadme kasutamise lepingust nr XXX, 29.07.2004 sõlmitud

seadmete üleandmise ja vastuvõtmise aktist nr AKT-XXX ja 09.03.2005 sõlmitud seadmete

ostu-müügilepingust nr XXX ning seadmete üleandmise ja vastuvõtmise aktidest nr AKT-

XXXja AKT-XXX.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse esitamise nõue on 12.01.2012 kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud.

Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral

võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel

tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Poolte vahel 22.07.2004 sõlmitud seadme kasutamise lepingust nr XXX, 29.07.2004 sõlmitud

seadmete üleandmise ja vastuvõtmise aktist nr AKT-XXX ja 09.03.2005 sõlmitud seadmete

ostu-müügilepingust nr XXX ning seadmete üleandmise ja vastuvõtmise aktidest nr AKT-

XXXja AKT-XXX nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2

kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel

võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6

kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust

täitnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 133,84 eurot ja

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 133,79 eurot, kokku 267,63 eurot.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt hageja taotlusele tuleb

alates 20.12.2011 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,2% päevas põhinõudelt 133,84

eurot.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 223,69 eurot järgmiselt:

63,91 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 159,78 eurot õigusabikulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise

esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole vajalik ega põhjendatud õigusabikulude

väljamõistmine summas 159,78 eurot. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid

vaid hagiavalduse koostamise eest, kohtuistungit peetud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole

esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 159,78 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 50

eurot ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

õigusabikulud summas 50 eurot ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 63,91 eurot,

kokku 113,91 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik