2-12-3960/2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-12-3960

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja

Kohtunikuabi

Hele Olli

Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2011, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-3960

Tsiviilasi, avaldaja nõue

K. P. taotlus isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ja õigusdokumendi koostamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi määramine Riigi õigusabi taotleja

K. P. isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (telefon xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse ja rahuldada K. P. taotlus riigi õigusabi saamiseks.

2. Õigusabi anda kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 25% ulatuses ühe aasta jooksul võrdsete summadena üks kord kvartalis alates kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus.

3. Kohtumäärus saata õigusabi taotlejale, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile (Rävala pst 3, 10143, Tallinn, advokatuur@advokatuur.ee).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates .

Avalduse sisu ja selle põhjendused

K. P. esitas 26.01.2012 Tartu Maakohtu Võru kohtumajja taotluse, milles taotleb riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ja õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja märgib, et tema lapse isa käitumisest tingituna ei ole kodus turvaline. Õigusabi vajab ta lapse ja enda turvalisuse tagamiseks. Ta soovib taotleda lähenemiskeeldu ja lapse ning lapse isa vahelise suhtlemise korra määramist.

Avaldaja on taotlusele lisanud teatise oma majandusliku seisundi kohta ja Swedbanga ja Krediidipanga konto väljavõtted viimase kuue kuu osas.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused

Riigi õigusabi seaduse § 6 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda riigi õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses kindlaks riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus .

Kohtunikuabi tutvunud kirjalikus menetluses kohtule esitatud taotlusega riigi õigusabi saamiseks, taotleja majandusliku seisundi teatise, kinnistusraamatu ja äriregistri andmebaasi andmetega, pankadest konto väljavõtetega ja hinnanud neid tõendeid kogumis leiab, et taotlus kuulub läbivaatamisele.

Esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on K. P. i töökoht xx-xxxxxxxxxxxxx, kus ta töötab xxxxxxxxxxxxxxx. Tema kuu sissetulek on 340 eurot. Püsikuludeks kuus märgib taotleja 425 eurot. Avaldajal puuduvad renditulud, tulud kapitalilt. Taotlejale kuulub kinnisvarana korteriomandi kinnistu nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx, suurusega 59,50 m2, on olemas auto, V. G. xxxxxx(1992 ). Pangaarved on avatud Swedbangas ja Krediidipangas. Swedbanga konto väljavõtte kohaselt (periood 01.07.2011-31.12.2011) on pangakontol 81,99 eurot. Krediidipanga väljavõtte kohaselt (periood 01.07.2011-26.01.2012) on pangakonto jäägiks 0 eurot. Taotlejal on lisaks kohustused võlausaldajate ees- Krediidipanga eluasemelaen, igakuine makse 150 eurot, xxxxxxxxxxx järelmaks, 17,17 eurot kuus, Swedbank Liising igakuine makse 11,95 eurot. Taotleja märgib, et tema ülalpidamisel on poeg R. K. . Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et K. P. ei ole võimeline oma õigusi kaitsma, sest tal puuduvad vajalikud teadmised taotluses toodud probleemi lahendamiseks. Samas ei suuda taotleja majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohtunikuabi arvestades taotleja vanust, töökoha olemasolu, kulutuste ulatust ja mõnede kulutuste tulevikus ära langemist asub seisukohale, et taotlejal on mõistliku aja jooksul võimalus tasuda 25% ulatuses riigi õigusabi kulude eest. Kohtunikuabi asub seisukohale, et K. P. ile tuleb anda riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 25% ulatuses ühe aasta jooksul võrdsete summadena üks kord kvartalis alates kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi suurus ja riigi õigusabikulude hüvitamise ulatus.

RÕS § 17 kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine.

RÕS § 25 lg 3 kohaselt võib kohus riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel riigi õigusabi seaduse § 14 lg 1-3 nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda.

RÕS § 18 lg 1 kohaselt nimetab advokatuur kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevust selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes.

Hele Olli kohtunikuabi