2-11-49533/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

02. veebruar 2012 Tsiviilasi (number ja menetlus) nr 2-11-49533 S.T. versus K.L. hagimenetlus Hagi ese elatise ja kahju hüvitamise nõue Hagi hind 2961.- € Menetluse staadium avalduse lahendamine Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Hageja S.T. (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, xxxxx) Hageja seaduslik esindaja

Hageja lepinguline esindaja T.T. (isikukood xxxxxxxx, aadress xxxxxxxx xx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxx, ) Vandeadvokaat Mart Sikut (e-post mart.sikut@sikutiab.ee) Kostja K.L. (isikukood xxxxxxxxx; xxxxx xxxxxxx isikukood xxxxxx-xxxx, aadress xxxxxxxxx xxx-xx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx, xxxxx) Kostja esindaja T.M.

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Lõpetada hagija tsiviilasja menetluskulude menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1 kostaja K.L. tasub oma alaealise poja S.T.i ülalpidamiseks alates 14. oktoober 2011 elatist igakuiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) € kuus (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär; s.o alates 01. jaanuar 2012 145 €) kuni poja täisealiseks saamiseni xx. xxxxx xxxx;

1.2 elatisesumma tasutakse hageja esindaja T.T.i pangakontole Nordea pangas nr EE451700017001216226 jooksva kuu 20.ndaks kuupäevaks;

1.3 kostja kohustub tasuma elatise mittemaksmisest tingitud kahju nõude 1 (ühe) aasta eest enne hagi esitamist, kokku summas 1668.- (üks tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa) eurot;

1.4 kostja kohustub tasuma nimetatud võlgnevuse (summas 1668.- eurot) igakuiste osade (139 eurot kuus) kaupa ühe aasta jooksul alates novembrist 2011.a. kuni novembrini 2012.a ( lisaks igakuiselt tasumisele kuuluvale elatisesummale).

Täiendavad otsustused

2. Seoses menetluse lõpetamisega:

2.1 jätta kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda;

2.2 saata määruse koopia hagejale ja kostjale. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432);

3.2 vastavalt poolte kokkuleppele on määruskaebuse esitamise tähtaeg 1 (üks) päev alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Pooled on 24. jaanuar 2011 esitanud kohtule kompromisslepingu. Kompromissi tingimusteks on: 1) Kostja nõustub tasuma oma alaealise poja S.T. ülalpidamiseks alates 14.oktoobrist 2011.a. elatist igakuiselt 139.- eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. xx.xx.xxxx.a., kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalk. Elatisesumma tasutakse hageja esindaja T.T.i nimel olevale pangakontole Nordea pangas nr EE451700017001216226 jooksva kuu 20.ndaks kuupäevaks. 2) Kostja kohustub tasuma elatise mittemaksmisest tingitud kahju nõude 1 aasta eest enne hagi esitamist kokku summas 1668.- eurot. 3) Kostja kohustub tasuma nimetatud võlgnevuse (summas 1668.- eurot) igakuiste osade (139 eurot kuus) kaupa ühe aasta jooksul alates novembrist 2011.a. kuni novembrini 2012.a.( Lisaks igakuiselt tasumisele kuuluvale elatisesummale). 4) Kokkuleppe sõlmimisega jäävad poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda. 5) Pooltel on teada RsMS § 423 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed. 6) Lähtuvalt TsMS § 632 lg 4 paluvad pooled lühendada edasikaebe tähtaega 1 päevani. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel TsMS § 463 (Kohtumäärus) lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2). TsMS § 464 (Määruse tegemine) lg 1 kohaselt määruse võib teha kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 431 (Menetluse lõpetamise kord) lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega. Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi.

2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kompromissi kinnitamine. TsMS § 428 (Menetluse lõpetamise alused) lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5) Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Menetluskulud tuleb vastavalt kompromissile ning TsMS § 168 lg-le 3 jätta kummagi poole enda kanda.

2.4. Määruse teatavakstegemine, jõustumine ja vaidlustamine TsMS § 466 (Määruse teatavakstegemine ja jõustumine) lg 1 kohaselt täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetatakse menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1). Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 466 lg 3). TsMS § 660 (Määruskaebuse esitamise õigus) lg 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 660 lg-s 1 nimetamata määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 660 lg 2).

Toomas Lillsaar

Kohtunik