3-11-2729/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-2729 Otsuse kuupäev 02.02.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 01.11.2011. a käskkirja nr 1-4/2723 ja kiriku ning riigikeele kursuste külastamise võimaluseta jätmise, samuti J. Kolesnikovi üksinda elukambris hoidmise, mis on ohtlik tema tervisele, õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 05.03.2012. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 01.11.2011. a käskkirjaga nr 1-4/2723 kohaldati kinnipeetav Juri Kolesnikovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist; kehakultuuriga tegelemist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist.

Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati käskkirja nr 1-4/2723 kohaselt põhjusel, et 01.11.2011. a kella 13.45 ajal viibides süüdimõistetute eluhoone kuuenda sektioon trelluste juures, kasutas J. Kolesnikov vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel ähvardavaid väljendeid ning lubas valvureid rünnata. Samuti ähvardas kinnipeetav ennast tahtlikult vigastada ning lõhkuda kambris oleva vangla vara.

24.11.2011. a saabus Tartu Halduskohtusse Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 01.11.2011. a käskkirja nr 1-4/2723 ja kiriku ning riigikeele kursuste külastamise võimaluseta jätmise, samuti J. Kolesnikovi üksinda elukambris hoidmise, mis on ohtlik tema tervisele, õigusvastasuse

2 kindlakstegemiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks paigutada J. Kolesnikov koheselt tagasi sektorisse, kus ta viibis enne eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist

14.12.2011. a kohtumäärusega tagastati J. Kolesnikovi kaebus osaliselt, s.o osas, milles J. Kolesnikov taotles Tartu Vangla kohustamist paigutada ta koheselt tagasi sektorisse, kus ta viibis enne eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Kaebajal oli selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Haldusasjas 3-11-2729 menetletavaks nõudeks jäi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 01.11.2011. a käskkirja nr 1-4/2723 ja kiriku ning riigikeele kursuste külastamise võimaluseta jätmise, samuti J. Kolesnikovi üksinda elukambris hoidmise, mis on ohtlik tema tervisele, õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

22.12.2011. a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse kohaselt andis Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimant 01.11.2011. a korralduse piirata kaebaja suhtlemis-ja liikumisvabadust ja keelas tal tegeleda kehakultuuriga. J. Kolesnikov paigutati isoleeritud kambrisse ja tema suhtes kasutati väljaspool kambrit käeraudu, sest ta olevat kõigile ohtlik.

J. Kolesnikov leiab, et antud meetmete jaoks ei olnud mingit alust. A. Kliimant tegi seda kättemaksuks selle eest, et J. Kolesnikov oli pöördunud kohtusse ja halduskohus tegi 27.09.2011. a asjas 3-09-874 otsuse selle kohta, et K. Kann ja A. Kliimant käitusid 2008. a kaebaja suhtes õigusvastaselt. Peale seda pöördus kaebaja vangla direktori poole K. Kanni ja A. Kliimanti vastutusele võtmiseks.

Kaebaja leiab, et tema suhtlemis-ja liikumisvabadust piirati täiesti põhjendamatult. Selleks, et hinnata tema ohtlikkuse riski taset, oleks vangla võinud kolme tunni jooksul vestelda temaga julgeolekuosakonna töötaja juuresolekul ja sellega oleks kõik lõppenud. Pärast valvuri ettekannet viibis ta ju kolm tundi avatud sektsioonis ja suhtles kinnipeetavatega, kontaktisikuga, liikus ringi ja midagi halba ei juhtunud. Tuleb välja, et teda, kui üliohtlikku inimest jäeti enam kui kolmeks tunniks avatud sektorisse, kus ta oleks võinud nii endale kui ka teistele vigastusi tekitada ning kogu vangla vara ära lõhkuda (nii nagu vangla kohtule kirjutab).

Kinnisesse sektsiooni E-2 saatis teda sama valvur, kes kirjutas valeettekande. Nad kõndisid kõrvuti pikka aega ja kaugele (isegi läbi vangla õue) ja midagi halba ei juhtunud. Kaebaja peab täiesti põhjendamatuks ja õigusvastaseks, et temalt võeti ära võimalus tegeleda kehakultuuriga, mis on talle vajalik tervisliku seisundi tõttu. A. Kliimant käskis talle peale panna käerauad, mis on samuti täiesti absurdne ja võimatu tervisliku seisundi tõttu. Ta ju liigub kargu abil ja tal on palju meditsiinilisi probleeme. Ta ei saa liikuda käeraudadega, mis on aheldatud kargu külge, sest siis on väga suur oht kukkuda.

Väide, et tema hoidmine üksinda kambris ei kujuta mingit ohtu ning et tal on alati olemas võimalus kambri terminali kaudu abi kutsuda, on vale. Esiteks võib ta haiguste tõttu kaotada teadvuse ja kukkuda ning teiseks peab vahel seda terminalinuppu 30-40 minutit, aga ka kauem vajutama, kuid keegi ikkagi ei vasta

K. Kolesnikov palub, et kohus tunnistaks õigusvastaseks A. Kliimanti 01.11.2011. a käskkirja nr 1- 4/2723, kaebaja suhtlemis-ja liikumisvabaduse piiramise, kehakultuuriga tegelemise keelamise, isoleeritud kambrisse paigutamise, käeraudade kasutamise ja selle, et teda hoitakse kogu aeg üksi,

3 sest kaebajal on astma, hüpertoonia ja teised haigused, mistõttu on tal vaja olla kellegi kõrval. Isegi kartseris istutakse kahekaupa. Samuti tuleb õigusvastaseks tunnistada see, et kaebaja jäeti ilma võimalusest külastada kirikut ja riigikeele kursusi, kus ta käis regulaarselt. J. Kolesnikovi põhjendatud huvi seisneb selles, et ta soovib endale tekitatud kahju hüvitamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.

Kaebaja leiab, et tema suhtes täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamiseks puudus alus. Täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamisega rikuti tema õigust osaleda eesti keele kursustel ja käia kirikus. Samuti rikuti J. Kolesnikovi õigusi sellega, et julgeolekuabinõude kohaldamise ajal paigutati ta kambrisse üksinda, mis on ohtlik tema tervisele.

Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule.

Kaebaja ei eita, et ta kasutas 01.11.2011. a kella 13.45 ajal vanglaametnikuga suheldes ähvardavaid väljendeid, lubades kahjustada enda tervist, rünnata vanglamentikke ning lõhkuda vangla vara, mistõttu ei vasta tõele kaebaja väide, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks puudus seaduslik alus. Kaebaja ainult õigustab enda käitumist ning leiab, et täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamine oli ametnike poolne kättemaks.

Asjaolu, et kaebaja leiab endal olevat õigustuse vanglas taunitavaks käitumiseks ning ähvarduste esitamiseks kinnitab, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli hädavajalik ja möödapääsmatu. Kinnipeetav, kes esitab ähvardusi, mille abil ta sisuliselt manipuleerib ametnikega ning mille eesmärgiks on enda jaoks hüvede saamine, ei ole vanglas lubatud käitumine. Vanglateenistuse kohustus on tagada kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek. Hoidmaks ära olukorra tekkimist, kus kinnipeetav nähes, et tema sõnalised ähvardused tulemusi ei anna ning soovitud eesmärk jääb saavutamata, asub reaalselt oma lubadusi täide viima, on vangla kohustatud võtma tarvitusele vastavad seadusega lubatud abinõud. Kinnipeetav isik peab aru saama, et vanglas viibides on ta allutatud vanglas kehtestatud režiimile ning korrale ning mõistma, et vanglas suhtutakse iga kinnipeetava isiku tavapärasest käitumisest kõrvalekaldumisse täie tõsidusega. Põhjendamatu on kaebaja süüdistus, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli temale kättemaksuks, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis kaebaja enda käitumine.

VangS § 69 lg 2 kohaselt on lubatud täiendavate julgeolekuabinõuna kohaldada kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist; isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist; kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ohjeldusmeetmete kasutamist.

Käskkirjast nähtuvalt kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadus piiramist, kehakultuuriga tegelemise keeldu, kaebaja eraldi lukustatud kambrisse paigutamist ning kaebaja viibimisel väljaspool kambrit v.a jalutuskäigu ajal ja vajadusel ametnike kambrisse sisenemisel käeraudade kasutamist.

Nimetatud abinõude kohaldamise põhjendused on käskkirjas ära toodud ning kaebaja ei ole nendele põhjendustele vastu vaielnud. Asjaolu, et kaebajale kohaldatud abinõud ei meeldi, et muuda neid veel õigusvastaseks. Kaebaja suhtes ei kohaldatud ühtegi sellist abinõud, mida vangistusseadusega

4 lubatud ei ole ning seega ei saa iseenesest seadusega lubatud abinõude kohaldamine olla õigusvastane.

Vastustaja möönab, et kasutades liikumiseks küünarkarku võis olla kaebajal käeraudade kasutamise hetkedel liikumine raskendatud, aga see ei olnud siiski võimatu. Vangla üldise sisekorra tagamine ning ametnike turvalisus ja ohutus on ilmselgelt kaalukam õigustus käeraudade kohaldamiseks kui kaebaja küünarkarguga käeraudades liikumise raskendatus. Arvestades, et kaebaja vanglasisene liikumine oli nagunii piiratud, jalutuskäigu ajal käeraudu ei kasutatud, siis oli reaalne kaeraudades küünarkarguga liikumine ka väga lühiaegne.

Vangistusseadusest ega muust vangistust reguleerivast õigusaktist ei tulene, et kinnipeetavat ei tohi paigutada kambrisse üksinda ning kaebaja väide, et üksinda kambris olemine on ohtlik tema tervisele, on oletuslik, paljasõnaline ja tõendamata. Vangla on kohustus ravida kinnipeetavaid ning osutada neile vajadusel erakorralist meditsiinilist abi ning kaebaja ei ole avaldanud, et temale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal vajalikku ravi ei osutatud. Kaebajal oli võimalus vajaduse korral kutsuda kambris viibides abi kasutades selleks kambris olevat terminaali.

Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi sellega, et kaebaja ei saanud täiendavate julgeolekuabiõude kohaldamise ajal külastada kirikut ja osaleda eesti keele kursustel, kuna selliste piirangute seadmine tuleneb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise olemusest.

Kuna kaebaja suhtes oli täiendava julgeolekuabinõuna kohaldatud vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehtiv haldusakt on täimiseks kohustuslik ka haldusorganile endale, siis prevaleeris julgeoleku abinõude kohaldamise käskkiri kaebaja õiguse ees käia kirikus, mis on vabatahtlik ja osaleda eesti keele kursustel. Samas annavad vangistust reguleerivad õigusaktid võimaluse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal lukustatud kambrisse paigutatud ning liikumisõigust piiratud kinnipeetavale soovi korral kohtuda kaplaniga oma kambris (VangS § 26 lg 1, Tartu Vangla Kodukord p 17.5), õppida iseseisvalt kambris ning saada õppejõududelt konsultatsioone (VSkE § 101). Seega oli kaebajale tagatud võimalus ka täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamine ajal oma usuliste vajaduste rahuldamiseks ning eesti keele õpingute jätkamiseks, kui ta seda tegelikkuses ka soovis. Vastustaja soovib siinkohal märkida, et kaebaja osales riigikeele kursustel perioodil 15.09.-23.12.2011. a ning läbis selle edukalt sooritades A1-A2 keeletaseme eksami 93.3% tulemusega.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja jätta Juri Kolesnikovi kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Käesolevas asjas on Juri Kolesnikov esitanud kohtule HKMS § 6 lg 3 p 1 (kuni 31.12.2011. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõude. Juri Kolesnikov taotleb Tartu Vangla 01.11.2011. a käskkirja nr 1-4/2723, millega tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, õigusvastasuse kindlakstegemist. Nimetatud haldusaktiga piirati kaebaja liikumis-ja suhtlemisvabadust, keelati tegeleda kehakultuuriga ning ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse. Ohjeldusmeetmena kohaldati käeraudade kasutamist – kinni peetava viibimisel väljaspool kambrit (v.a jalutuskäik värskes õhus) ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse.

Kaebaja väidab, et käskkirja andmiseks ei olnud mingit alust ja tema suhtlemis-ja liikumisvabadust piirati põhjendamatult valvuri poolt vale ettekande koostamise tõttu. Käskkirjaga oli rikutud tema subjektiivseid õigusi: kaebaja ei saanud tegeleda kehakultuuriga, külastada kirikut, käia eesti keele kursustel ning üksinda kambris olles tekkis oht tema tervisele, sest ta oleks võinud kaotada teadvuse. Kaebaja märgib oma põhjendatud huviks (kaebus saabus kohtusse detsembris 2011. a), et soovib edaspidi esitada kahjunõude.

5 Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel.

Kaebaja suhtes kohaldati 01.11.2011. a käskkirja nr 1-4/2723 alusel alates 01.11.2011. a ülalnimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest ta kasutas 01.11.2011. a kella 13.45 ajal süüdimõistetute eluhoone kuuendas sektsioonis, seistes trellukse juures, vanglateenistujaga suhtlemisel ähvardavaid väljendeid ning lubas valvureid rünnata. Samuti ähvardas ta ennast tahtlikult vigastada ning lõhkuda kambris oleva vangla vara (lubas lõigata läbi enda veenid ning peksta segi aknad).

Kaebaja süü on tõendatud vanemvalvur M. Ehamaa 01.11.2011. a ettekandega nr 3540, milles valvur kirjutab, et 01.11.2011. a kella 13.45 paiku J. Kolesnikov kinnipeetavate 6-nda eluosakonna trelluste ees seistes, kasutas valvuriga (M. Ehamaa) suhtlemisel ähvardavaid väljendeid (kinnipeetav ütles, et peksab segi aknad, lõikab endal veenid läbi ja ründab valvureid), kuna ta ei lubanud J. Kolesnikovi dušši alla väljaspool dušši all käimise aega (t.l 54). Käesolevas asjas ei ole oluline, mis põhjustel kaebaja ägestus ja millega ta ei olnud rahul. Dušši all käimise mitte lubamine ei anna kaebajale õigust käituda vanglas taunitavalt.

On väheusutav ja ei ole tõenäoline, et vanglaametnikud tegid kaebaja suhtes vale ettekande nagu väidab kaebaja. Kaebaja ei ole mitte millegagi põhjendada, miks valvur, kes oli trellide juures ja ei olnud varem kaebajaga kokku puutunud, oleks pidanud tegema tema suhtes ettekande, mis ei vasta tegelikkusele. Seega kohus ei kahtle vanemvalvur M. Ehamaa ettekandes.

Kaebaja eitab oma süüd ja kaitseb ning õigustab ennast. Ta ei ole otseselt eitanud, et ta lubas lõigata läbi enda veenid ning peksta segi aknad. Kaebaja seletab, et ta ei ole ohtlik ning peale juhtunut oli ta veel 3 tunni jooksul sektsioonis, suhtles kontaktisikuga ja teiste kinnipeetavatega ja midagi ei juhtunud.

Kohus leiab, et vanglateenistuse kohustus on tagada vanglas julgeolek ja hoida ära sellise olukorra tekkimist, kus sõnalisi ähvardusi saaks reaalselt täide viia. Seega oli vanglal kohustus kohaldada seaduses lubatud abinõusid preventiivsel eesmärgil ja mitte oodata, kas kaebaja viib ähvardused täide või mitte.

Kohus leiab, et VangS § 69 lg 2 kohaselt oli kaebaja suhtes kohaldatud seadusega lubatud abinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk ei ole suunatud tagajärgede likvideerimisele vaid ennetamisele ning julgeolekuriskide vähendamisele. Seega on vastustaja haldusakt ja selle täitmisele pööramine igati õigustatud. Vaidlustatavas käskkirjas on motiveeritud ja põhjendatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust. Märgitud on, et ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine oli tingitud sellest, et kaebaja käitumine võib olla ettearvamatu, agressiivne ning endaga kaasa tuua otsese ohu vanglas viibivate isikute julgeolekule. Käeraudade kasutamisega oli piiratud kaebaja käte tegevusraadius.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta käib karkude abil ja seega ei saa olla ohtlik. Kohtu arvates ei välista see asjaolu kaebaja ohtlikkust.

Riigikohus on mitmetes lahendites ning viimati 20.04.2011. a kohtuotsuses asjas 3-3-1-94-10 märkinud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil.

Vaidlustatud käskkirja alusel oli kaebajal keelatud kehakultuuriga tegelemine, ta oli paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, mille tagajärjel ta ei saanud külastada kirikut ja eesti keele kursusi. Samas ei võtnud need piirangud kaebajalt võimalust tema soovi korral kutsuda kambrisse kaplanit (VangS § 26 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 17.5) ja õppida iseseisvalt kambris ning saada

6 õppejõududelt konsultatsioone (VSkE § 101). Seega oli kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal tagatud võimalus oma usuliste vajaduste rahuldamiseks ning eesti keele kursustel jätkamiseks. Kaebaja ei ole neid võimalusi kasutanud ja süüdistab asjatult vastustajat. Vastustaja andmetel osales kaebaja 15.09 – 23.12.2011. a eesti keele kursustel ja sooritas A1 – A2 keeletaseme eksami tulemusega 93,3%.

Ei vasta tõele kaebaja väide, et üksinda isoleeritud kambris viibimine kujutas endast ohtu tema elule ja tervisele.

Tartu Vangla vastas kohtule, et J. Kolesnikovil ei esine haigusi, mille tõttu ta ei tohiks viibida kambris üksinda. Tervisekaardi andmetel kutsus J. Kolesnikov valveõe astmahoo tõttu viimati mais 2011. a. See tähendab, et novembris – detsembris 2011. a kaebaja tervis ei olnud ohus. Kaebajal puuduvad meditsiinilised tõendid selle kohta, et tal peaks tervise tõttu olema kambrikaaslane. Lukustatud kambris 01.11.2011. a – 12.12.2011. a viibimise ajal ei vajanud kaebaja erakorralist arstiabi, mistõttu tema väited, et üksi kambris olemine on talle ohtlik, on oletuslikud ja paljasõnalised. Ülalnimetatud perioodil käis valvemeedik kaebaja juures 24.11.2011. a, kui ta kurtis nahalöövet kõrva juures ning 08.12.2011. a olid kaebajal hulgikaebused, mis kirjutati paberile üles. Vastustaja teatas kohtule, et vanglas teostatakse kinnipeetava üle järelevalvet ööpäevaringselt ja eriti tähelepanelikult kartseris ja lukustatud kambris. Vanglaametnikud suhtlevad kinnipeetavatega kaks korda hommikuse ja õhtuse loenduse ajal, kontrollides ka nende tervislikku seisundit ning kolm korda toidujagamise ajal. Samuti jalutuskäigu ajal ja ajalehtede lugemiseks andmise ning ära võtmise ajal ja seega on kindlustatud piisavalt sage järelevalve. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebus selles osas rahuldamisele.

Tartu Vangla 08.12.2011. a käskkirjaga nr 1-4/3034 ja 12.12.2011. a käskkirjaga nr 1-4/3060 lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 12.12.2011. a. Seega kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid 1 kuu ja 12 päeva vältel õigustatult ja põhjendatult ning kohtul ei ole alust kaebuse rahuldamiseks.

Tamara Hristoforova kohtunik