2-10-54007/3

2-10-54007/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2012-02-01

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 (5) K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 01.veebruar 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-54007 Tsiviilasi Tsiviilasja hind B. I. G. B. A. N. K. AS hagi R. S. J. R. võla, summas 69 924,83 krooni ja lisanduva viivise solidaarses nõudes 2453,23 eurot (38 384,72 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B. I. G. A...

(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 01.veebruar 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-54007 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind B. I. G. B. A. N. K. AS hagi R. S. J. R. võla, summas 69 924,83 krooni ja lisanduva viivise solidaarses nõudes

2453,23 eurot (38 384,72 krooni)

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B. I. G. AS – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxx xxx xxxxx xxxxx Esindaja: A. M. , B. V. S. K. , xxxxxx xxx xxxxx xxxxx E-post: Kostjad: 1) R. S. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx E-post: 2) J. R. xxxxxxxxxxxx xxxxx x-xxx xxxxx xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx E-post: Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. 1.1 Välja mõista R. S. J. R. B. I. G. B. A. N. K. AS kasuks 5369 (viis tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa) eurot 61 senti, s.h 2453,23 eurot tagastamata krediidisumma, 630,68 eurot intressi ja 2285,70 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks

(5) muutunud viivise katteks. 1.2 Välja mõista R. S. J. R. B. I. G. B. A. N. K. AS kasuks viivis 29,19% aastas tagastamata krediidisummalt – 2453,23 eurot - alates 02.02.2012. a kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 167,53 eurot. 2. Jätta menetluskulud solidaarselt R. S. J. R. . 2.1 Välja mõista R. S. J. R. B. I. G. B. A. N. K. AS kasuks 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot 21 senti menetluskulude katteks. 3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja – B. I. G. B. A. N. K. AS (endise ärinimega B. I. G. AS) ja kostja – R. S. .04.2007. a tarbijakrediidilepingu nr 0702641/95kt (edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 3195,58 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 50000 Eesti krooniga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,19% krediidisummalt aastas. 05.04.2007 on eelnimetatud lepingu täitmise tagamiseks sõlmitud kostja Janno Rosinaga käendusleping.

(5) Kostja R. S. täitnud lepingut korrektselt, mistõttu 07.11.2008 teatega hoiatas hageja nii põhivõlgnikku kui käendajat lepingu ülesütlemisest juhul, kui nad ei tasu võlgnevust 2 nädala jooksul. Kuna võlgnevust ei tasutud hageja poolt antud tähtajal, ütles hageja 01.12.2008 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ning käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ja nõudis kostjatelt 61768,13 krooni tasumist, millest 41689,72 krooni oli tagastamata krediidisumma, 9868,02 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8336,94 krooni leppetrahv, 1700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 178,45 krooni viivis. Pärast lepingu ülesütlemist on võlgnevust vähendatud ja krediidisumma katteks tasutud 3300 krooni. Kuna krediidisummast on tasumata 38384,72 krooni, on hageja arvestanud sellelt edasi viivist. Ülaltoodu alusel nõuab hageja kostjatelt 69924,83 krooni (4469,01 euro) solidaarset väljamõistmist, millest on tagastamata krediidisumma 38384,72 krooni (2453,23 eurot), 9868,02 krooni (630,68 eurot) sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 21672,09 krooni (1385,10 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 29.10.2010. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel nõuab hageja kostjatelt ka viivise väljamõistmist 29,19% ulatuses tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kostjate vastuväited

Kostjad R. S. J. R. hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 15.12.2010 (tl 26, 27). Kumbki kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest kirjalikult vastanud. Kohus on kostjaid hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl.1 -2).

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

(5) TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsusest, sõltumata hagihinnast jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, piirdudes põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastavalt VÕS § 142 lg 1 kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lõigete 1 ja 2 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede , eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga.

Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 4469,01 eurot (69924,83 krooni), millest tagastamata krediidisumma moodustab 2453,23 eurot (38384,72 krooni), ) sissenõutavaks muutunud tasumata intress 630,68 eurot (9868,02 krooni) ning kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2285,70 eurot (35763,39 krooni). Täiendavalt kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause ja TsMS § 367 alusel viivis alates 02.02.2012. a 29,19% tagastamata krediidisummalt – 2453,23 eurot (38384,72 krooni) aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Arvestades hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), siis

(5) mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina - 29,19% aastas tagastamata krediidisummalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 167,53 eurot (2453,23 –2285,70).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl tl.3-5 ) taotlenud kostjatelt menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 7500 krooni (479,34 eurot ) ning hageja õigusabikulude 1500 krooni( 95,87 eurot) väljamõistmist. Kulude kandmist tõendavad maksekorraldused ja arve on kohtule esitatud (tl.18-20).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ töötaja (tl.21). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu antud asjas 95,87 euro ulatuses olnud põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 575,21 (479,34 + 95,87) euro ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak

Kohtunik