2-11-46087/20 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-46087 Tsiviilasi Toivo Kivi hagi OÜ Kallaste Rand vastu tahteavalduse tegemiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 30. septembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Kallaste Rand määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Kallaste Rand (registrikood: 10163855), esindaja Vladislav Ivanov Vastustaja (hageja): Toivo Kivi (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Margus Kiir Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. septembri 2011 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule

ASJAOLUD

1. Toivo Kivi esitas hagi OÜ Kallaste Rand vastu tahteavalduse tegemiseks kohustamiseks.

2 Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamise taotluses palus hageja kanda kostjale kuuluvale R kinnistule (registriosa nr 4757908) võõrandamise keelumärge T. Kivi kasuks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja notariaalselt tõestatud kinnisasja müügi eellepingu, mille esemeks oli ehitiste ning ehitiste aluse ja erastatava maa müümine. Eellepingu kohaselt kohustusid pooled sõlmima põhilepingu 20 päeva jooksul arvates päevast, kui kostja on kantud kinnistusraamatusse lepingu eseme omanikuna, müüja kohustus vastava kinnistamismääruse saatma viivitamatult hagejale. Kinnistusregistriosa avati 08.09.2010 ja kanti kinnistusraamatusse 19.10.2010. Kostja hagejat kinnistusraamatusse tegemise kandest ei teavitanud ning poolte vahel asjaõiguslepingut sõlmitud ei ole. Hagi tagamise taotluse kohaselt on hagi tagamine vajalik abinõu. Kuna hageja on esitanud nõude kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmise kohustamiseks ning kostja ei võta vastu hageja saadetud tähitud kirju, ei vasta telefonikõnedele, ei ole teavitanud kinnistusraamatusse kande tegemisest, on hagejal kadunud igasugune usaldus kostja suhtes. Hagi tagamata jätmise korral võib kostja kinnistu võõrandada, mis omakorda võib raskendada kohtuotsuse täitmist.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus 30. septembri 2011 määrusega rahuldas hagi tagamise taotluse. Maakohus otsustas hagi tagamiseks kanda Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonnas OÜ Kallaste Rand omandis olevale kinnistule R, asukohaga XXX (registriosa nr 4757908), III jakku võõrandamise keelumärge T. Kivi kasuks. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus leidis, et võõrandamise keelumärke kandmine kinnistusraamatusse hagi tagamise abinõuna tagaks kohtuotsuse täitmise, kuna hageja taotleb TsÜS § 68 lg 5 sätestatud tahteavalduse andmiseks kohustamist, sest poolte vahel on sõlmitud notariaalselt tõestatud eelleping kinnisasja müügiks, millest tulenevalt on kostja kohustatud sõlmima põhilepingu (asjaõiguslepingu omandi ülekandmiseks). Seega hageja õigustatud huvisid arvestades pole keelumärke kandmine kinnistusraamatusse kostja jaoks ülemäära koormav. Kinnisomandi või piiratud kinnisasjaõiguse käsutamise keeld tehakse kinnistusraamatus nähtavaks kinnistusraamatusse keelumärke kandmisega (AÕS § 63 lg 1 p 3, § 631 lg 6). Keelumärge keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, st välistab edasised kanded.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. OÜ Kallaste Rand esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. septembri 2011 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega hagi tagamise taotlus jäetakse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole täidetud TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise alused. Maakohus ei ole oma määruses esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Antud kinnistul asuva hoonega seoses oli olemas ka üürileping, mida ei ole hageja täitnud. Lisaks on hageja lasknud üürilepingu alusel kasutatava hoonele tekitada väga suured kahjustused vandaalitsemise ja järelevalveta jätmise tõttu. Hageja on kostjale tekitanud suure kahju ja esinesid selged alused üürilepingu ja ka eellepingu mittejätkamiseks. Maakohus ei ole oma

3 määruses hagi tagamisega seonduvat vajadust põhistavaid asjaolusid tuvastanud, mistõttu on maakohus taganud hagi selleks alust omamata. Kohtumääruses esitatud asjaoludest tulenevalt on T. Kivil tekkinud väidetavalt õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist juba 2010 novembris, samas kui lepingu sõlmimise soov esitatakse ligi aasta hiljem. Faktiliselt tegeles ja teadis sellekohaste maa erastamistoimingute tegemisest vaid T. Kivi. Samas tekkis T. Kivi tegevusetuse tulemusena olukord, kus antud kinnistul asuv hoone on viidud täielikult kasutusest välja, üüri pole üldse tasutud, on tekitatud väga suur kahju. Ka neil põhjustel on ilmselgelt küsitav, kas siiski on põhjus hagi tagamiseks, sest puudub alus arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, kuna antud kinnistul asuv hoone on sisuliselt lammutatud. Pelgalt pooltevahelises eellepingus sätestatud võimalus sõlmida teatud aja jooksul põhileping ei tähenda seda, et esineb ühtlasi ka alus hagi tagamiseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et hagi tagamise otsustamisel tuleb eristada hagiavalduses esitatud nõuet ja selle põhjendatust ning hagi tagamise abinõude kohaldamise vajalikkust. Hagi tagamise abinõude kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama ja põhistama avalduse esitaja ning vastavaid väiteid peab hindama kohus; 2) sätestab TsMS § 381 lg 1, et nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Seega peab kohus juba hagi tagamise avalduse lahendamisel kontrollima, kas hagejal on üldse nõue kostja vastu. Kohtumääruse põhjendavas osas on maakohus üksnes viidanud sellele, et hageja on esitanud kostja vastu nõude TsÜS § 68 lg 5 alusel, kuid samas ei ole maakohus viidanud ühelegi konkreetsele nõude aluseks olevale dokumendile. Määruskaebuse esitaja, olles T. Kiviga sõlmitud eellepingu pooleks, on teadlik sellest, et lepingu regulatsiooni kohaselt pidi T. Kivi avaldama 20 päeva jooksul soovi põhilepingu sõlmimiseks, mida ta aga ei teinud ning seetõttu on T. Kivi vabatahtlikult ja ka sisuliselt loobunud lepingu täitmisest. Seega on küsitav üldse taolise nõude esitamine tema poolt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. T. Kivi vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on Viru Maakohtu 30. septembri 2011 määrus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et arvestades hagi nõude alust ja eset ei ole hagi tagamise abinõu kostjat ülemäära koormav ja tagab võimaliku kohtuotsuse täitmise võimaluse. Maakohus on järginud TsMS § 378 lg-s 4 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hageja on väitnud taotluses, et kostja on talle teadaolevalt püüdnud vaidlusalust objekti võõrandada. Maakohus on selle asjaoluga arvestanud ning hageja seisukohalt eeltoodu on mõjuv põhjus hagi tagamiseks. Hagi tagamise menetlus põhineb eelkõige kohtu veendumusel/arvamusel ja taotleja põhistusel. Kohus ei saa antud menetlusstaadiumis anda ühest vastust hagi põhjendatuse või põhjendamatuse osas ning teha järeldusi lõpplahendi osas. Maakohus on antud juhul võtnud hagi menetlusse, seega ei ole hagi perspektiivitu. Kaebaja sisulised väited hagi osas lahendab kohus hagi menetlemisel; 2) on ebaõiged ja eksitavad kostja esitatud faktiväited. Kostja seisukoht, et hageja ei ole pöördunud kinnistu müügi põhilepingu/asjaõigus lepingu sõlmimise sooviga kostja poole, on ebaõige. Hageja on teinud seda korduvalt kirjalikult ja suuliselt, kuid kostja väldib hageja pöördumisi ning annab ebaselgeid vastuseid, mille tõttu hageja pöörduski hagiga kohtusse. Lisaks vastavalt eellepingu p-le 5.2 pidi nimelt kostja teatama hagejale kinnistamismääruse

4 tegemisest. Kostja kohustust ei täitnud. Väited kinnistul asuvate hoonete kasutuskõlbmatuks muutumisest ja seda hageja süül on samuti valed ja arusaamatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. septembri 2011 määrus muutmata. Kuna maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes kõigi maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. 6. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 sätestab, et hagi tagamise avalduses tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Hageja on hagi tagamise avalduses põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, ning ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses vastavad põhistused märkinud ning ringkonnakohus ei korda neid. Ringkonnakohus leiab, et hageja on hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid vajalikus ulatuses põhistanud ning maakohus on õigesti, lähtudes hageja poolt esitatud põhistusest, hagi taganud. Maakohtu määrus vastab TsMS §-dele 463 ja 465. 7. Maakohus on hagi tagamise abinõuna TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kandnud kinnistusraamatusse OÜ Kallaste Rand omandis olevale kinnistule (registriosa nr 4757908) III jakku võõrandamise keelumärke T. Kivi kasuks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et ei ole täidetud TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise eeldused. Hagi tagamine on olnud vajalik seetõttu, et hagi tagamata jätmisel on oht, et kostja võõrandab menetluse kestel vaidlusoleva kinnistu ja see võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. 8. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja väiteid hagejal nõude puudumise, hoonele väidetavalt tekitatud kahju ja üürilepingu lõppemise kohta, sest hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt. Samuti ei ole maakohus keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel, s.o maakohus ei ole lugenud esitatud hagiavaldust alusetuks või perspektiivituks. Hagi esitamise sisuline põhjendatus selgub edasise menetluse käigus. Samuti hageja on piisavalt põhistanud oma nõuet ja esitanud selle aluseks olevad tõendid ning asjaolu, et kostja arvates on nõue vaidlustatav, ei välista hagi tagamist. 9. TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga. Kostjal on säilinud õigus kinnisasja vallata ja kasutada. Kinnisasja võõrandamise keeld ei koorma kostjat ülemäära. Vastupidist ei ole kostja ka oma määruskaebuses väitnud.

5 10. Kuna tagatava hagi hind ei ületa 63 900 eurot ei ole käesolev määrus TsMS § 390 lg 1 alusel edasikaevatav Riigikohtule.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson