Legislator Case Law & Legislation
2-11-54939/4 AI generated

2-11-54939/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-11-54939/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-11-54939/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
meeting the threshold withdrawal following settlement satisfaction of claim refusal under eea agreement threshold amount for review set-off of claims
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-54939 Tsiviilasi RK hagi VT vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RK (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Rainer K Kostja VT (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 30. jaanuar 2012.a RESOLUTSIOON 1. Kinnitada RK ja VT vahel sõlmitud kompromiss: 1.1 VT kohustub tasuma RK kokku 9 000 (üheksa tuhat) eurot (edaspidi võlgnevus) hiljemalt 15. märtsiks 2012, kusjuures 3 500 eurot tasutakse hiljemalt 13.02.2012 ja 5 500 eurot hiljemalt 15.03.2012. 1.2 VT maksab võlgnevuse tähtaegselt RK arvelduskontole AS-is Swedbank, selgitusega „vastavalt kompromissile tsiviilasjas 2-11-54939”. 1.3 Kui kogu maksmisele kuuluv summa ei ole tähtajaks tasutud eelnimetatud RK arvelduskontole, siis kohustub kostja tasuma iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest võlgnevuse jäägilt hagejale viivist 0,5% päevas. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse täieliku tasumise päeval. 1.4 Juhul kui VT hilineb võlgnevuse tasumisega või ei tasu võlgnevust üldse, on hagejal õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. Tasumisega viivitamisel kehtib viivise osas kompromissi punktis 1.3 kokkulepitu. 1.5 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus RK hagis VT vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. 3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada seoses kompromissi sõlmimisega RK pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 399,45 (kolmsada üheksakümmend üheksa eurot) 45 senti arvelduskontole . Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 661 lg 4. Asjaolud RK esitas 10.11.2011 hagi VT vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. 30.01.2012 eelistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Poolte kompromiss Pooled lepivad kokku, et VT kohustub tasuma RKle kokku 9000 eurot (edaspidi võlgnevus) hiljemalt 15. märtsiks 2012, kusjuures 3 500 eurot tasutakse hiljemalt 13.02.2012 ja 5 500 eurot hiljemalt 15.03.2012. VT maksab võlgnevuse tähtaegselt RK arvelduskontole AS-is Swedbank, selgitusega „vastavalt kompromissile tsiviilasjas 2-11-54939”. Kui kogu maksmisele kuuluv summa ei ole tähtajaks tasutud eelnimetatud RK arvelduskontole, siis kohustub kostja tasuma iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest võlgnevuse jäägilt hagejale viivist 0,5% päevas. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse täieliku tasumise päeval. Juhul kui VT hilineb võlgnevuse tasumisega või ei tasu võlgnevust üldse, on hagejal õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. Tasumisega viivitamisel kehtib viivise osas kompromissi punktis 1.3 kokkulepitu. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hagi esitamisel tasus RK 10.11.2011 Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606, viitenumbriga 2900072123 ja selgitusega „RK hagi VT vastu“ riigilõivu 799 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 399,45 eurot. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

Viivi Villemson