3-10-2290/27 · 3-10-2290/27 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2290 Otsuse kuupäev 31.01.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.J. kaebus Tartu Vangla toimingule (vaiete käsitlemine märgukirjana) õigusvastasuse tuvastamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 24.01.2012, avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja V.J.; Tartu Vangla esindaja jurist Marju Altsaar Resolutsioon Jätta V.J. kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 01.03.2012. Asjaolude kirjeldus

V.J. on esitanud 26.09.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla toiminguid seonduvalt sellega, et vangla on lugenud kaebaja poolt 10.08.2010 esitatud vaided märgukirjadeks ning pole lahendanud kaebaja vaideid vaidemenetluses. Kaebaja taotleb eelnimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning taotleb, et vangla vaataks kaebaja 10.08.2010 esitatud pöördumised läbi vaidemenetluses. Kaebaja on märkinud, et tema huvi on preventiivne. Kaebaja on oma 10.08.2010 esitatud pöördumistes juhtinud vangla tähelepanu asjaolule, et 08.08.2010 on teostatud kambris 1005 läbiotsimine ning kaebajalt on ära võetud seebikarp ja üks kahest käterätist ning teises pöördumises on kaebaja märkinud, et 07.08.2010 on kaebaja paigutatud distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserikambrisse kuid kambrisse ei antud kaasa peeglit, raseerimisvahendeid, kammi ja teisi hügieenitarbeid. Tartu Vangla on lugenud kaebaja poolt esitatud pöördumisi märgukirjaks, kuna Haldusmenetluse seaduse § 72 loetleb vaidemenetluse esemed ehk toimingud, mida saab vaidemenetluses taotleda. Tartu Vangla on kaebaja 10.08.2010 esitatud pöördumistele vastanud „Märgukirjale vastamine“ 24.08.2010 nr. V1-9438-1 ja 24.08.2010 nr. V1-9437-1. Kohtumäärusega 20.10.2010 on halduskohus tagastanud V.J. kaebuse HKMS § 11 lg 31 p. 5 alusel kui ilmselge perspektiivitu kaebuse. V. J. on kohtumäärust vaidlustanud ning Tartu Ringkonnakohus on tühistanud 29.06.2011 kohtumäärusega Tartu Halduskohtu 20.10.2010

kohtumääruse ning saatnud asja halduskohtusse eelmenetluse jätkamiseks. Tartu Halduskohus teises koosseisus on kohtumäärusega 12.09.2011 võtnud asja menetlusse.

Kaebaja seisukohad ja taotlused

Kaebaja on oma kaebuses taotlenud vangla toimingu, millega on kaebaja vaideid käsitletud märgukirjadena, õigusvastasuse tuvastamist ning taotleb, et vangla vaataks kaebaja 10.08.2010 esitatud pöördumised läbi vaidemenetluses. Kaebaja on märkinud, et tema huvi on preventiivne. Kaebaja märgib, et tema suhtes on rikutud haldusmenetluse norme, kuna kaebaja on esitanud vaide ja vanglaametnikud ei ole seda vaidena käsitlenud, ametnikel ei ole õigust tõlgendada kaebaja vaideid märgukirjadena. Kaebaja viitab kohtuistungil Põhiseaduse § 3, § 14 ja § 19 ja Haldusmenetluse seadustiku sätetele, mis reguleerivad vaidemenetluse läbiviimist. Kaebaja probleemiks on olnud asjaolu, et 08.08.2010 teostati kambris 1005 läbiotsimine, mille käigus on kaebajalt äravõetud seebikarp ja kahest käterätikust üks ning 07.08.2010 kaebaja kartserisse paigutamisel ei lubatud kaebajal kaasa võtta vajalikke hügieenitarbeid, sealhulgas kammi.

Vastustaja seisukohad Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja on märkinud, et kaebaja 10.08.2010 esitatud pöördumist ei käsitletud vaidena vaid märgukirjana ning 24.08.2010 V. J. antud vastuses V1 9437-1 on selgitatud, et Vangla Sisekorraeeskirja § 60 lg 1 on ammendavalt loetletud esemed, mida on kinnipeetaval isikul õigus kartseri karistuse kandmise hetkel kambrisse saada ning hügieeni tarvetest on lubatud kaasa võtta seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber. V. J.i poolt taotletud esemeid selles nimistus ei ole, siis nende kambrisse saamiseks puudub õiguslik alus. Kammi kaasa võtmist ei ole temale keelatud ning ta oleks selle võinud soovi korral kaasa võtta.

08.08.2010 toimus V. J. kartseri kambris läbiotsimine ning temalt võeti ära seebikarp ning kuna V. J. oli kasutada 2 käterätti võeti ära ka 1 rätik. 10.08.2010 esitas V. J. vanglale vaide blanketil pöördumise , milles leidis, et tema õigusi on seebikarbi ning ühe käteräti äravõtmisega rikutud ning taotles ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, ehk siis seebikarbi ja käteräti tagastamist. Pöördumist ei käsitletud vaidena vaid märgukirjana ning V. J. 24.08.2010 antud vastuses V1 9438-1 selgitati V. J., et kuna VSkE § 60 lg 1 ei ole ettenähtud kartseris viibivale isikule seebikarpi ning lubatud on ainult üks käterätik, siis ei ole toiminguga tema õigusi rikutud.

Vaide esitamise aluseks ei ole mitte vaide blanketi olemasolu ning sellele kirjutamise võimalus vaid asjaolu, et isiku õigusi on rikutud. Vaie ei ole ka toimingu sooritamise taotlemisel haldusmenetlust algatavaks dokumendiks. Kuna kaebaja soovis vanglalt sisuliselt toimingu sooritamist, mida ta varasemalt taotlenud ei olnud, siis ei olnud kaebaja vanglale esitatud pöördumiste näol tegemist vaietega. Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et lähtuma peab asja sisust, mitte pealkirjast ning kui isegi kaebaja pöördumisi oleks käsitletud vaietena, oleks jäänud vaided rahuldamata, kuna lähtuma pidi VSkE § 60 lg 1, milles on sätestatud keelatud esemed. Vaide esitamise õigus on isikul, kelle õigusi on rikutud.

Kohtu seisukohad

Haldusasjas 3-10-2678 on lahendatud V. J. poolt esitanud kaebus Tartu Vangla toimingu (06.10.2010 kaebaja vaide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamise ja vaide uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemise nõudes, milles on V. J. kaebus jäetud rahuldamata. Nimetatud asjas on vaide esitamist põhjendatud asjaoluga, et kaebaja arvates ei olnud Tartu

Vanglal õigust tema poolt 10.08.2010 esitatud vaideid lugeda märgukirjadeks ning taotles asja uuesti otsustamist tema poolt esitatud otsustuste V1-9437 ja V1-9438 märgukirjadeks lugemise puhul. Tartu Vangla on vaideotsusega E5-391 06.10.2010 tagastanud kaebaja 26.08.2010 esitatud vaide. Haldusasja 3-10-2678 raames on kaebaja vaidlustanud vaide tagastamist ning taotlenud kohtult vangla kohustamiseks vaadata uuesti läbi vaie nr. E5-391. Käesolevas asjas on kaebaja nõudeks , et kohus tunnistaks vangla toimingu õigusvastaseks seonduvalt kaebaja vaiete käsitlemisega märgukirjadena ja kohustaks vanglat käsitlema kaebaja 10.08.2010 esitatud pöördumisi vaietena ning kohustaks lahendama kaebaja 10.08.2010 pöördumised vaidemenetluses. Kohus on seisukohal, et kaebaja nõudeid haldusasjas 3-10-2290 saab käsitleda iseseisva kaebusena ning asjaolu, et kaebaja on püüdnud oma probleemi lahendada läbi vaidemenetluse, leiab kohus, et antud asjas tuleb anda sisuline hinnang, kuna vastasel juhul jäävad kaebaja õigused ilma kohtuliku kaitseta.

Kohus asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel:

Riigikohus on 09.05.2008 määruses haldusasjas 3-3-1-22-08 leidnud, et avalduse või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb lähtuda uurimisprintsiibist ja arvestada isiku tegeliku tahtega, kui isik esitab vaide tähtaegselt. Antud juhul on tegemist toimingu vaidlustamisega, et läbiotsimise käigus on kaebajalt äravõetud seebikarp ja üks kahest käterätist ning kartserikambrisse ei lubatud kaasa peeglit, raseerimisvahendeid, kammi ja teisi hügieenitarbeid. Kaebaja on pöördunud vangla poole 10.08.2010 kirjalikult ning pöördumised on vormistatud vaide blankettidele. Kaebaja on küll soovinud , et vangla käsitleks kaebaja pöördumisi vaietega, kuid kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tähtsust ei oma millise pealkirja all taotlus vormistatakse vaid lähtuda tuleb asja sisust. Kuigi pöördumine on vaide blanketil, tuleks juhinduda HMS § 72 nõuetest ehk vaidemenetluse esemest. Kohus on seisukohal, et vangla on õigesti käsitlenud kaebaja esialgset pöördumist märgukirjana ning vastanud 24.08.2010 „Märgukirjale vastamine“ kirjadega nr. V1-9438-1ja V1-9437-1. Samas on viidatud Vangla Sisekorraeeskirja § 60 lg 1, milles on loetletud esemed, mida ei tohi olla kartseris kaasas; kartseris on lubatud seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätik, tualettpaber ja naiskinnipeetavatele hügieenisidemed Kohtuistungil kinnitab vangla esindaja, et kui kaebaja oleks kartseris kammi taotlenud, oleks see talla antud.

HMS § 71 lg 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. HMS § 72 lg 1 p 3 sätestab, et vaidemenetluse korras võib taotleda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. HMS § 76 lg 2 p 1-7 sätestab punktid, mida tuleb vaide esitamisel vaides ära märkida.

Vangla on õigesti märkinud, et Tartu Vangla ei andnud V. J. kartserikambrisse paigutamisel välja ühtegi haldusakti ega teinud omal algatusel kaalutulusõiguse alusel ühtegi haldusmenetluse toimingut, millega oleks piiratud või muudetud V. J. kartserisse paigutamisel või seal viibimise ajal seadusandlike aktidega antud õigusi lubatud esemete kasutamise osas. Seega puudus sisuliselt haldusakt ja haldusmenetluse toiming, mida on V. J. märkinud vaide esitamise õigusliku alusena ning mida vaidega on võimalik vaidlustada. Vaide esitamise aluseks ei ole mitte vaide blanketi olemasolu ning sellele kirjutamise võimalus vaid asjaolu, et isiku õigusi on rikutud. Vaie ei ole ka toimingu sooritamise taotlemisel haldusmenetlust algatavaks dokumendiks. Kuna kaebaja soovis vanglalt sisuliselt toimingu sooritamist, mida ta varasemalt taotlenud ei olnud, siis ei olnud kaebaja vanglale esitatud pöördumiste näol tegemist vaietega. HMS § 108 lg 1 sätestab, et kui toiminguga rikutakse või piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist ja HKMS § 108 lg 2 kohaselt tuleb toimingu põhjendamise nõue esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist.

HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab menetlus toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Kui V. J. leidis, et tema ei saanud kartserisse esemeid, mida ta pidas enda arvates lubatuks, siis tulnuks kaebajal esitada vanglale esmalt vastavasisuline pöördumine ning taotlema tema arvates lubatud esemete kambrisse andmist. Sellest keeldumise korral oleks kaebajal tekkinud õigus esitada vangla otsustuse peale vaie.

Kokkuvõttes on vangla kaebaja pöördumised lahendanud, olles käsitlenud kaebaja pöördumisi märgukirjadena ning ei ole seega rikkunud kaebaja subjektiivseid ega Põhiseadusest tulenevaid õigusi.

Eeltoodu alusel on vastustaja toimingud õiguspärased kaebaja 10.08.2010 esitatud pöördumiste läbivaatamisel ja märgukirjadena käsitlemisel, mistõttu jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata.

Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1.

Kohtunik Mare Priks