3-11-1722/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Menetlusvorm

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuld Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kohtuotsuse avalikult teatavak päevaks on 29.02.2012 Tartu menetluses, kui apellatsioonka

ASJAOLUD JA MENETLU

1. 11.04.2011 ja 13.06.2011 abikaasaga pikaajalise kokku taotlusi sellega, et tema abika pikaajalise kokkusaamise saa pikaajaline kokkusaamine ainu

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

30.01.2012, Jõhvi kohtumaja

3-11-1722 D.P´i kaebus Viru Vangla toim (seoses abikaasaga pikaajalise 2-ks ööpäevaks mittevõimalda selgitustaotluse vastuse nr. 6-1 õigusvastaseks tunnistamiseks kaebuse esitaja: D.P, vastustaja: Viru Vangla kirjalik menetlus

damata. a apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu kstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse e Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioo aebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. USE KÄIK pöördus kaebaja Viru Vangla poole taotlus usaamise saamist kaheks ööpäevaks. Kaeba aasa püsiv elukoht on Läti riigis, mis tema amiseks kaheks ööpäevaks. Mõlemal korra ult üheks ööpäevaks. 3-11-1722

mingu e kokkusaamise amisega) ja 10/27440-1 s

ule 30 päeva jooksul esitamise viimaseks nkaebuse kirjalikus stega, milles taotles aja põhjendas oma arvamusel on alus al lubati kaebajale

3-11-1722

2. 30.06.2011 esitas kaebaja vanglale selgitustaotluse, milles soovis teavet kaheks ööpäevaks talle mittevõimaldatud pikaajalise kokkusaamise kohta. Esitatud taotlusele sai kaebaja 06.07.2011 Viru Vangla vastuse. Selgitustaotlusele vastuses selgitas vangla, et puudus mõjuv põhjus kaebajale mitmepäevase kokkusaamise võimaldamiseks.

3. 12.07.2011 laekus kohtusse D.P´i kaebus.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

4. Esitatud kaebuses väidab kaebaja, et vangla ametnik Janno Jazõkov andis selgitustaotlusele vastuse nr. 6.10/27440-1 oma otsuspädevust ületades. Kaebaja arvates ei olnud vangla ametnik Janno Jazõkov´il ametialaseid volitusi, et otsustada kaebajale pikaajalise kokkusaamise võimaldamist ja vastata selgitustaotlusele. Seoses sellega palub kaebaja kohtul tunnistada Viru Vangla 06.07.2011 vastus selgitustaotlusele nr. 6.10/27440-1 õigusvastaseks.

5. 11.10.2011 esitatud kaebuse täienduses palus kaebaja kohtul tuvastada, kas tal on õigus saada pikaajalist kokkusaamist abikaasaga kaheks ööpäevaks, kui tema abikaasa elab teises riigis. Samuti kaebaja väitel on Viru Vangla vastused 12.01.2011 nr.6-12/6-1 ja 25.02.2011 nr. 6-16/ 44281-1 tühised.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidlustab esitatud kaebuse.

7. Vastustaja arvab, et 11.04.2011 ja 13.05.2011 kaebaja poolt esitatud taotlused pikaajalise kokkusaamise saamiseks kaheks ööpäevaks ei olnud põhjendatud. Kooskõlas vangistusseaduse (VangS) § 25 lg-ga 2 kestab reeglina pikaajaline kokkusaamine üks ööpäev. Kokkusaamine piiramine suhteliselt lühikese ajaga aitab tugevdada vangla järelevalvet ning optimeerida vangla ressursse. Kokkusaamisaja pikendamisel kuni kolme ööpäevani on siiski määrav kinnipeetava hea käitumine karistuse kandmise ajal.

8. Asjaolu, et kaebaja abikaasa elab välismaal ei ole piisav põhjus pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmiseks. Läti riik ei asu Eestist märkimisväärse vahemaa kaugusel. Peamine põhjus mitmepäevase pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmiseks seisneb selles, et taotluse läbivaatamise hetkel oli kaebajal mitu kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid alates 01.01.2011 kuni 01.11.2011 võimaldas vastustaja D.Pi´le 7 korda pikaajalisi kokkusaamisi kestvusega üks ööpäev.

9. Viru Vangla direktor volitas 01.06.2011 käskkirjaga nr. 1.1-11/110 järelevalveosakonna juhatajat läbi vaatama ja täitmiseks suunama Viru Vangla siseseid kinni peetavate isikute vangistusalaseid küsimusi puudutavaid selgitustaotlusi ning allkirjastama nende vastuseid. Seega vastustaja väitel oli järelevalveosakonna juhataja J. Jazõkov pädev läbi vaatama ning vastama D.P´i selgitustaotlusele.

10. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

11. 11.04.2011 ja 13.06.2011 pöördus kaebaja Viru Vangla poole taotlustega, milles taotles abikaasaga pikaajalise kokkusaamise võimaldamist kaheks ööpäevaks. Vastustaja rahuldas D. Proni´i taotlused osaliselt ning võimaldas mõlemal juhul pikaajalise kokkusaamise abikaasaga

3-11-1722

üheks ööpäevaks. Kaebaja leiab, et esitatud taotlustele vastas vanglaametnik, kellel puudub sellekohane pädevus. Samuti selgitas kaebaja, et ta soovis pikaajalist kokkusaamis (kaheks ööpäevaks) selletõttu, et tema abikaasa elab pidevalt Lätis, kuid vangla jättis kaebaja selgitused tähelepanuta.

12. Pikaajalise kokkusaamise korda reguleerib VangS § 25, mille kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, võõrasvõi kasuvanema, võõrasvõi kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust.

Viru Vanglas olles taotles D.P mitu korda pikaajalist kokkusaamist abikaasaga ning vangla rahuldas need. Seega on kohus seisukohal, et puudub vaidlus, kas kokkusaaja on kaebaja abikaasa või mitte.

13. Vastavalt VangS § 25 lg-le pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Põhjendatud juhtudel võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel pikendada pikaajalist kokkusaamist kuni kolme ööpäevani, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea.

14. 11.04.2011 ja 13.06.2011 esitatud taotlusi pikaajalise kokkusaamise saamiseks kaheks ööpäevaks põhjendas kaebaja sellega, et tema abikaasa elab Läti riigis.

Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandest (Juura 2009) §-st 25 tuleneb, et põhjendatud juhuks võib nt olla olukord, kus kinnipeetavate lähedaste liikumine on kas pika vahemaa või muude asjaolude tõttu komplitseeritud.

Sellest tulenevalt ei saa kohus nõustada vastustaja väitega, et taotlused pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks abikaasaga kaheks ööpäevaks jättis kaebaja põhjendamata. D.P ei olnud samas olukorras nagu teised kinnipeetavad, kelle lähemad sugulased elavad Viru Vangla lähipiirkonnas, ning kokkusaajal võiksid tekkida raskusi seoses kokkusaamisele minekuga teisest riigist.

15. VangS § 25 lg 2 kohaselt pikendatakse pikaajaline kokkusaamine kuni kolme ööpäevani, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea.

Kohus on seisukohal, et pikaajalise kokkusaamise võimaldamisel rohkem kui üheks päevaks on peamine asjaolu, mida tuleb pikaajalise kokkusaamise võimaldamisel esialgselt arvesse võtta, on kinnipeetava eelmine käitumine vanglas. Kaebaja taotluste läbivaatamise hetkel oli kaebajal mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. See tähendab seda, et tema käitumine karistuse kandmise ajal ei olnud hea ning vangla jättis õiguspäraselt D.P´i taotlused pikaajalise kokkusaamise saamiseks kaheks ööpäevaks rahuldamata ja võimaldas kaebajale pikaajalised kokkusaamised abikaasaga ainult üheks ööpäevaks.

16. Kaebaja leiab, et Viru Vangla järelevalve osakonna juhataja J. Jazõkov´il puudus pädevus vastata 11.04.2011 ja 13.06.2011 esitatud pikaajalise kokkusaamise taotlustele ning 30.08.2011 selgitustaotlusele.

3-11-1722

17. Lähtudes VangS § 25 lg-st 2 võib vanglateenistuse ametnik põhjendatud juhtudel pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel pikendada pikaajalist kokkusaamist kuni kolme ööpäevani. Sellest tuleneb, et pädevus pikaajalise kokkusaamise taotluse läbivaatamiseks on vanglateenistuse ametnikul.

D. P taotlustele vastas 27.04.2011, 28.06.2011 ja 06.07.2011 vangla ametnik J. Jazõkov, kes taotlustele vastamise ajal oli Viru Vanglas järelevalveosakonna juhataja.

18. Täpsemalt on vanglateenistuste ametnike pädevus reguleeritud vangla sissekorraeeskirjas (edaspidi VSKE).

D.P´i taotluste läbivaatamise ajal kehtinud VSKE § 12 järgi oli otsuspädevus „Vangistusseaduse” § 24 lg 1 ja § 25 lg-te 1 ja 2 alusel kinnipeetavate taotluste läbi vaatamisel Viru Vanglas ja Tartu Vanglas järelevalveosakonna juhatajal.

19. Kaebaja 30.08.2011 selgitustaotluse vaatas läbi sama vangla ametnik järelevalveosakonna juhataja J. Jazõkov.

Vastuses kaebusele teatas Viru Vangla kohtule, et 01.06.2011 käskkirjaga nr. 1.1-1/110 volitas vangla direktor järelevalveosakonna juhatajat läbi vaatama ja täitmiseks suunama Viru Vangla siseseid kinni peetavate isikute vangistusalaseid küsimusi puudutavaid selgitustaotlusi ning allkirjastama nende vastuseid.

Seega on kohus seisukohal, et 27.04.2011, 28.06.2011 haldusaktid ja 06.07.2011 selgitustaotlusele vastus nr. 6-10/27440 on tehtud pädeva isiku poolt.

20. Kaebaja väidab, et Viru Vangla 12.01.2011 ja 25.02.2011 vastused nr.6-12/6-1 ja nr. 6- 16/44281-1 on tühiste tunnustega.

12.01.2011vaideotsusega nr. 6-12/6-1 rahuldas Viru Vangla direktor D.P´i vaide ning tunnistas kehtetuks vangla 03.01.01.2011 haldusakti nr. 6-7/46946-1 ning tegi ettekirjutuse esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks.

07.01.2011 esitatud Viru Vanglale vaides taotles D.P vangla 03.01.01.2011 haldusakti nr. 6- 7/46946-1 tühistamist, kuna vaidlustatav haldusakt oli välja antud vangla ametniku poolt, kellel puudus selleks otsuspädevus.

Kohus leiab, et Viru Vangla vaideotsus vastab haldusmenetluse (edaspidi HMS) §-s 86 kehtestatud nõuetele, on tehtud päeva isiku poolt ning on kaebaja jaoks soodne. Seega 12.01.2011 vaideotsuses nr. 6-12/6-1 puuduvad õigusvastasuse ja tühisuse tunnused.

21. 25.02.2011 jättis Viru Vangla direktor haldusaktiga nr. 6-16/44281-1 rahuldamata D.P´i kahjunõude. Kaebaja väidab, et 25.02.2011 tehtud haldusakt nr. 6-16/44281-1 on tühine.

HMS §-s 63 loetletud tühise haldusakti tunnised. Kohus ei saa nõustada kaebaja väitega, et tehtud 25.02.2011 haldusakt nr. 6-16/44281-1 on tühine. Haldusaktis on selgelt määratletud antud haldusakti organ ja haldusakti adressaat. Haldusakt on välja antud pädeva haldusorgani ja ametniku poolt. Seega on kohus seisukohal, et Viru Vangla poolt 25.02.2011 välja antud haldusakt nr. 6-16/44281-1 on kehtiv.

3-11-1722

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS-i § 26 lg 1 punktist 6 jätab kohus D.P´i kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Mare Krull kohtunik