2-10-64525/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-64525

Otsuse kuupäev 30. jaanuar 2012.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi

Hagi hind MJV`i hagi MO`e vastu elatise nõudes.

1 725,57eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja MJV(isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja MV(isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja MO(isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Kaisu Tiirola

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.

Mõista välja MO`elt igakuine elatusraha MJV`i ülalpidamiseks alates 01.01.2012.a kuni MJV`i täisealiseks saamiseni 15.09.2016.a summas 145 EUR.

Mõista välja MO`elt MJV`i kasuks elatise võlgnevus perioodi 25.05.2010-31.12.2011.a eest kokku summas 2 884,93 eurot.

Hageja menetluskulud jätta 50 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187

2

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sündis MV`i ja MO`e kooselust XXX.a. poeg MJV. Kostja lahkus pere juurest, kui hageja oli 1,5 aastane ega ole sellest alates lapse ülalpidamises ega kasvatamisel osalenud. Kostja huvi hageja käekäigu vastu on olematu. Kostja kohtus lapsega viimati 2001.a septembris. Kuni käesoleva ajani peab hagejat ülal lapse ema, kelle juures laps elab. Hageja ülalpidamiseks arvestatud summa 383,46 eurot, millest hageja taotleb poole väljamõistmist kostjalt, on väiksem, kui hageja ema tegelikud kulud lapsele normaalsete tingimuste ja arengu tagamiseks. Hageja seaduslikule esindajale teadaolevalt on kostjal veel üks alaealine laps, keda kostja kasvatab koos abikaasaga Soomes. Seega on kostja lapsel lisaks mõlema vanema toetusele ja Soome riigipoolne toetus, milline summa ületab hagejale makstavat Eesti riigi poolt makstavat hüvitist summas 18,18 eurot. Seega ei esine asjaolusid, mis annaks aluse vähendada kostja kohustust hageja ülalpidamisel. kuna ei ole põhjust arvata, et tema teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestades, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust üldse täitnud, taotleb hageja ka enne hagi esitamist tekkinud võla tasumist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt 2009-2010.a. kokku summas 2 300,76 eurot ja elatise alates 2010.a detsembrist 191,73 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalike vastuväidete kohaselt ei ole hageja jäänud ilma elatiseta. Lapse ema on taotlenud ja saanud Eesti Vabariigilt elatustoetust hageja jaoks 19,18 eurot kuus. Lapse ema on saanud elatustoetust 11.01.2011.a kokku 287,70 eurot. Lapse ema ei ole varem lapsele elatis nõudnud, ta on suutnud lapse ilma riigi või teise vanema abita ülal pidada. Lapse ema ei ole sattunud võlgadesse oma ja lapse elatamisel. Kuna lapse ema varad ja sissetulekud on olnud suuremad, kui kostja varad ja sissetulekud ning hageja ei ole näidanud, et ta on jäänud elatiseta avalduse esitamisele eelneval ajal tuleb tagasiulatuv elatisenõue jätta rahuldamata. Erinevalt Soomest ei ole Eestis kindlaksmääratud eri vanuses laste elatamiseks vajaminevat summat kuus. Kostja ei usu, et hageja elatise vajadus Eestis on hageja märgitud 383,46 eurot kuus. Hageja ei ole selgitanud oma majanduslikku olukorda. Kostja majanduslik olukord on halb, tema võime tasuda elatist on 0. See kuidas Soome Vabariik toetab Soomes elavat last ei ole mingit tähtsust sellele, kui suur peaks olema elatis Eestis elavale lapsele. Kulude suurus on Soomel EL-riikides teisel kohal. Kostja on nõus tasuma elatist 34,57 eurot kuus alates 01.12.2010. kuni hageja saab 18 aastaseks või suudab ennast ise elatada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjast nähtub, et MO`el ja MV`il sündis XXX.a poeg MJ(tlk 95).

Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise vanem täidab lapse ülalpidamise lg 6 ja § 442 lg 6)

3 kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapse vanemate vahel puudub vaidlus selles, et laps elab emaga. Asjas puudub vaidlus ka selles, et kostja hagejale elatist tasunud ei ole ning laps on olnud täielikult oma ema ülalpidamisel.

Poolte vahel on vaidlus selles, kui suured on hageja igakuised kulutused ja kui palju tuleb hageja kuludest ülalpidamiseks tasuda kostjal.

Hageja väidetel on tema igakuised kulud järgmised eluasemekulud 133 eurot (korteri üür ja kommunaalkulud), toit 98 eurot, transport, side, television 19,46 eurot, tervishoid ja hügieen 7 eurot, koolikohustuse täitmine 15 eurot, riided, jalanõud 27 eurot, hariduskindlustus 24 eurot Huviring 50 eurot, vaba-aja kulud 10 eurot. Kõik kokku 383,46 eurot.

Kostja on konkreetselt vastu vaielnud ainult huviringi kulule, väites, et kuna lapse huviringis osalemise kokkulepe vanemate vahel puudub, siis peab sellega seotud kulud katma hageja ema, kes sellise väljamineku ühepoolselt otsustas. Asja materjalidele on lisatud SS 31.08.2011.a arve õppemaks I poolaasta eest summas 200 eurot. Seega seega moodustab igakuine huviringi kulu 50 eurot, ajal kui hageja sellest osa võtab. Kuivõrd huviringide töö kestab üldreeglina õppeperioodil st september-mai, mitte suvepuhkuse ajal, siis moodustub igakuine kulu aasta peale jaotatuna kohtu arvates mõnevõrra väiksema summa.

Hinnatas hagejale tehtavaid kulusid kululiikide lõikes on kohus seisukohal, et hageja ei ole näidanud neid ülepaisutatuna nagu väidab kostja. Tegemist on mõistlikus suuruses kuludega arvestades, et hageja on käesoleval ajal 13-aastane.

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuni 31.detsember 2010.a moodustas ühe vanema poolt tasutava elatise miinimumsumma 139,01 eurot, alates 01.01.2011.a on nimetatud summa 145 eurot.

Nimetatud seaduses sätestatud elatise miinimumäär eeldab, et iga lapse normaalseks arenemiseks ja kasvamiseks kulub vähemalt selline summa mõlema vanema poolse panusena (2x139,01 eurot ja alates 01.01.2012.a 2x145eurot).

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt.

Kostja väidete kohaselt oli ta kuni 02.05.2011.a töötu ja alates 31.10.2011. on ta samuti töötu (tlk 129 pöördel). Kostja on esitanud tõendi mille kohaselt on tema töötukassast saadav igakuine toetus summas 742,80 eurot (tlk 170-172). Ajavahemikul 02.05.2011-30.09.201.a moodustas kostja sissetulek brutotasuna 9 593, 20 eurot so ~2000 eurot kuus. Ajavahemikul 03.10.2011.- 28.10.2011.a moodustas kostja sissetulek brutotasuna 1 718 eurot.

4 Arvestades kostja sissetuleku suurust (sh sellelt võimalikku maksukohustust 30-40 % ulatuses), asjaolu, et kostjal on veel teine alaealine laps, leiab kohus, et ajavahemikul 01.05- 30.10.2011.a võimaldas kostja sissetulek tal tasuda hageja ülalpidamiseks kostja panusena vajamineva 175 eurot igakuiselt (arvestades lapsele tasutavat riigipoolset toetust 18, 18 eurot ning huviringi kulu jaotust 12 kuule). Seega leiab kohus, et perioodi 01.05.2011-30.10.2011.a eest tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis 175 eurot.

Enne 2011.a maikuud ja pärast oktoobrit 2011,a on kostja olnud töötu, kuid kohtu arvates on ka töötuna olnud kostja sissetulek selline, mis võimaldab kostjal tasuda hagejale elatist seaduses sätestatud miinimumsummas. Tuleb möönda, et üldiselt teadaolevalt on Soome Vabariigis elamiskulud mõnevõrra suuremad võrreldes Eestiga. Samas ei nähtu asja materjalidele lisatud kulutõenditest, et hageja kasuks elatise miinimumsummas väljamõistmisel jääks kostja ja kostja teine laps võrreldes hagejaga halvemasse majanduslikku olukorda. Kostja on esitatud arvetest nähtuvub, et ainult mõne kulu liigi osas ületab Soome hinnatase Eestit. Nii tuli tal 2011.a prügiveo eest (12 kuud) tasuda kokku 141 eurot (tlk 131). Nimetatud summa ei ületa oluliselt Eestis eramaja prügiveoteenuse eest makstavat tasu. Kodulaenu igakuine makse on 81 eurot (tlk 133). Kostja Soomes elava lapse lasteaia maks moodustab esitatud tõendi järgi 80-60 eurot kuus (tlk 134), mis on üldjoontes võrdväärne Eestis makstava lasteaiatasuga. Elektri eest makstavad tasud 2010 ja 2011.a eest (tlk 137, 148 pöördel, 153 158) 60 m2 elamispinna kohta (tlk 147) on kõrgemad (1,5-2 korda) võrreldes Eesti samasuguse elamispinnale keskmiselt kuluvaga. Küttepuude maksumus 260 eurot 13 m3 eest (tlk 132) on samaväärne või väiksem (olenevalt müügipiirkonnast) kui küttepuude maksumus Eestis. Ka kodukindlustuse aastamakse (tlk 152) on sama suur või ainult vähesel määral kõrgem võrreldes Eestis tasumisele kuuluva samaväärse kindlustuskaitsega lepingu korral. Ka teised esitatud tõendid ei tõenda veenvalt, et kostjal tuleb enda ülalpidamiseks Soomes tegema märkimisväärselt suuri kulutusi, mis ei võimalda tal hagejale seaduses sätestatud miinimumsummas elatist tasuda. Kostja on asja materjalide juurde lisanud erinevaid dokumente peamiselt tema abikaasale välja kirjutatud ravimite kohta ja osutanud, et abikaasa tervis on halb. Kostja ei ole aga väitnud, et kostja abikaasal puudub sissetulek ning, et ka tema on kostja täielikul ülalpidamisel. Sellest tulenevalt ei ole nimetatud dokumentatsioon piisavalt veenev.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb elatis igakuise summana välja mõista alates 25.05.2010.a.

Hageja on elatise tagasiulatuvalt palunud välja mõista alates 2009.a detsembrist so 1 aasta enne maksekäsu kiirmenetluse esitamist viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 486 lg 4. Kohus osutab asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluses esitati elatise nõue alates avalduse esitamisest, maksekäsu kiirmenetluses tagasiulatuvat elatisenõuet ei esitatud. TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 491 lg 1 järgi ei saanudki hageja sellist nõuet maksekäsu kiirmenetluses esitada. Asja arutamisel maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetlusse muutis hageja oma hagi ja palus välja mõista ka elatise tagasiulatuvalt. Kuna maksekäsu kiirmenetluses seda nõuet ei esitatud, ei ole õige hageja seisukoht, et ka tagasiulatuvat elatisenõuet saab TsMS § 486 lg 4 järgi lugeda esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagi muutmisel ja tagasiulatuva elatisenõude esitamisel saab hageja nõuda elatist 1 a tagasiulatuvalt.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

5 Kuivõrd asjas puudub vaidlus selles, et kostja pole elatist üldse tasunud, siis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 25.05.2010- 31.12.2011.a elatise võlgnevus järgmiselt. Maikuu 2010.a 27,80 eurot, juuni 2010-aprill 2011(ka) (11x139,01eurot)= 1529,11 eurot. Mai-oktoober 2011 (6x175) = 1050 eurot. November ja detsember (2x 139,01)=278,02 eurot. Alates 01.01.2012 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 145 eurot igakuiselt.

Kohus arvestab elatise ja elatise võlgnevuse väljamõistmisel ka hageja seadusliku esindaja sissetuleku suurusega ja riigi poolse lastetoetusega. Sellest tulenevalt jääb hageja seadusliku esindaja kanda suurem osa lapse ülalpidamiskuludest. Arvestades kostja sissetulekut, asjaolu, et kostja ülal pidada on veel üks alaealine laps, leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt välja mõista seaduses sätestatud elatise miinimumsumma (v.a eelpooltoodud perioodi osas).

Kostja väited, et hageja seaduslik esindaja on saanud lapse ülelpidamiseks riigilt elatiseabi (tlk 43) ei ole käesolevas asjas elatise väljamõistmise otsustamisel asjakohased, kuivõrd käesoleva otsuse tegemisel läheb elatiseabina antud summa osas nõue kostja vastu üle riigile.

Kostja väited, et hageja seaduslik esindaja otsustas ise lapse ühepoolselt hankida, ei ole käesolevas asjas asjakohased. Lapse vanemad elasid hagiavalduse kohaselt koos perekonnana mitu aastat ning väited, et kostja elas kooselu kohusetundest ei anna alust elatist vähendada või jätta seda välja mõistmata.

Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 50 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik