2-10-5852/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-5852

Tsiviilasi

Gennadi Timbergi hagi Aleksander Lõhmuse vastu

19 173,49 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

21 559,84 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. juuli 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksander Lõhmuse apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10. jaanuar 2012

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Aleksander Lõhmus (isikukood: XXX),

esindaja vandeadvokaat Villu Otsmann

Vastustaja (hageja): Gennadi Timberg (isikukood: XXX),

esindajad vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja vandeadvokaat

Paul Varul

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 15. juuli 2011 otsus muutmata.

2. Menetluskuludest maakohtus jätta 10% Gennadi

Timbergi kanda ja 90% Aleksander Lõhmuse kanda.

Menetluskulud

ringkonnakohtus

jätta

Aleksander

Lõhmuse kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Gennadi Timberg esitas hagi Aleksander Lõhmuse vastu 19 173,49 euro (300 000 krooni) ja

viiviste väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja OÜ New Industry üks osanikest ja nõukogu esimees. 2007

uurisid äriühingu osanikud pangalt laenu saamise võimalusi. Pank seadis laenu saamise

tingimuseks osakapitali suurendamise 40 000–lt kroonilt 1 500 000 kroonini. 05.02.2007 toimus

OÜ New Industry osanike koosolekul. Koosolekul, kus osales ka kostja, otsustati suurendada

osaühingu osakapital 1 500 000 kroonini ja muuta vastavalt põhikirja. Iga osanik, sh kostja, pidi

tegema sissemakse summas 300 000 krooni. Lepiti kokku, et kõigi osanike eest teeb sissemakse

hageja ja teised osanikud maksavad neile langeva osa hagejale tagasi. Kostja ei ole hagejale

300 000 krooni tagastanud. OÜ New Industry pankrotistus 2008 ja tänaseks on see likvideeritud.

06.02.2007 võttis hageja sissemakse tegemiseks Helto Grupp OÜ-lt laenu summas

1 500 000 krooni ja tema kinnistule seati hüpoteek laenuandja kasuks. Hüpoteegi seadmise

notariaalse lepingu sõlmimise juures viibisid kõik OÜ New Industry osanikud, sh kostja. Seega

pidi kostja olema teadlik, milleks laen võeti. 07.02.2007 tegi hageja osakapitali suurendamiseks

sissemakse 1 500 000 krooni. 05.02.2007 esitati äriregistrile koosoleku protokoll ning uus

põhikiri, mille kohaselt oli osakapitali miinimumsuurus 1 500 000 krooni. 26.02.2007 esitati

parandatud koosoleku protokoll koos osanike allkirjadega, sh kostja allkirjaga. Äriregistri

kohaselt on kostja OÜ New Industry 300 000 krooni suuruse osa omanik.

Osaniku tahteavaldus osakapitali suurendamiseks võib olla tehtud ka konkludentselt.

Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja allkirjastas 05.02.2007 osanike üldkoosoleku

protokolli ja põhikirja. Kostja oli teadlik ja nõus ning osanikud leppisid kokku, et osakapitali

suurendatakse, iga osa suuruseks on 300 000 krooni, teiste osanike eest teeb sissemakse hageja

ning hagejale tuleb teiste osanike osade eest tehtud sissemaksed hüvitada. Kokkulepet tõendab ka

kostja käitumine. Kostja koormas 12.02.2007 hüpoteegiga summas 415 425 eurot oma

kinnisvara OÜ New Industry 12.02.2007 laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks ning

andis koos teistega solidaarkäenduse summas 9 267,19 eurot (145 000 krooni) OÜ New Industry

26.07.2007 laenu tagamiseks.

Hageja ja kostja vahel ei olnud kokkulepet, et kostja eest hageja poolt sissemakstud summat ei

pidanud kostja hagejale tagastama.

Põhjendamatu on kostja väide, et äriregistris kajastatud kostja poolt osa omandamine rahalise

sissemakse eest on tühine. Isegi kui otsus oleks tühine, on selle alusel tehtud kanne äriregistrisse,

mistõttu ei ole kostjal võimalik tühisusele tugineda (ÄS § 1771 lg 3).

Juhul kui kohus leiaks, et poolte vahel ei ole lepingulist suhet, tugines hageja alternatiivselt

käsundita asjaajamise regulatsioonile. Hageja, tasudes kostja eest osakapitali suurendamise

osamakse 300 000 krooni, ajas võõrast asja VÕS § 1018 lg 1 tähenduses. Samuti puudus

asjaajamiseks õiguslik alus. Hageja tegutses kostja eest sissemakset tehes tahtlikult eesmärgiga

kostjat soodustada (VÕS § 1018 lg 2). Kui hageja ei oleks kostja eest sissemakset teinud, oleks

äriühing võinud kostja vastu esitada rahalisi nõudeid (ÄS § 156 lg 1).

Käesoleval juhul on tegemist VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohase õigustatud käsundita asjaajamisega.

Kostja ole ei vaidlustanud seda, et hageja tasus tema eest sissemakse ja ta on 300 000 krooni

suuruse osa omanikuna registrisse kantud. Kostja on allkirjastanud põhikirja, mille kohaselt on

osakapitali miinimumsuurus 1 500 000 krooni. Lähtudes eeltoodust tuleb eeldada, et kostja on

oma kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 järgi väljendanud nõusolekut käsundita

asjaajamiseks. Lisaks oli sissemakse tasumine kostja objektiivsetes huvides, sest sellega välditi

tema vastu viivise ja võimaliku kahjunõude esitamist. Samuti sai kostja seeläbi OÜ New Industry

300 000 krooni suuruse osa omanikuks. Tuginedes VÕS §-le 1018 ja VÕS § 1023 lg-le 1, peab

kostja hagejale hüvitama 300 000 krooni.

Kostja poolt 300 000 krooni tagastamise mõistlik aeg oli kolm kuud. Seega muutus hageja nõue

sissenõutavaks ja tal on õigus arvestada viivist alates 07.05.2007.

Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhinõude 19 173,49 eurot (300 000 krooni),

viivise hagi esitamise aja seisuga 5 287,68 eurot ja viivise VÕS § 113 sätestatud määras alates

hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni.

2. Kostja A. Lõhmus vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt toimus 05.02.2007 OÜ New Industry osanike koosolek. Kostja ei ole

koosolekul viibinud. Koosolekul ei lepitud kokku, hääletatud ega otsustatud selle üle, et kostja

teeb sissemakse 300 000 krooni osa omanikuks saamiseks. Kostja arvates ei ole saavutatud

kokkulepet osa nimiväärtuse suurendamiseks OÜ New Industry ja kostja vahel. Äriregistri

kanded iga osaniku osa suuruse kohta ei oma õiguslikku tähendust. Puudub nõuetekohane

dokument osakapitali suurendamise otsuse tõendamiseks ja nõuetekohane otsus (ÄS § 171 lg 4,

5, § 174 lg 4, § 1921). Kostja pole allkirjastanud ühtegi taolist dokumenti ka pärast nimetatud

kokkusaamist. 05.02.2007 protokollil ja põhikirjal puudub kostja allkiri ning protokollis toodud

otsus ei kajasta uute osade omandamist ja nende eest sissemakse tegemist. Allkirjastamine ei

saanud toimuda tunnistajate kirjeldatud viisil.

Kostja ei olnud teadlik, et hageja võttis laenu OÜ-lt Helto Grupp ja seadis oma kinnistule

hüpoteegi laenu tagamiseks.

Alternatiivselt võib kvalifitseerida, et ebaehtsates dokumentides ja äriregistris kajastatud kostja

poolt osa omandamine rahalise sissemakse eest on tühine, sest osaühingu otsus ei ole seadusega

kooskõlas (TsÜS § 38 lg 2, ÄS § 1771 lg 1). Otsuse alusel ei ole tehtud äriregistrisse kannet

osanike osade suuruse kohta, kanne on üksnes osakapitali suuruse kohta. Kostja tugines üksnes

otsuse selle osa tühisusele, mille alusel äriregistrisse kannet ei tehta. Seega ei ole ÄS § 1771

sätestatud otsuse tühistusele tuginemise ajaline piirang antud juhul kohaldatav.

Poolte vahel ei olnud kokkulepet sissemakse tegemiseks kostja osa eest ega raha tagastamiseks.

Samuti ei ole pooled sõlminud märkimislepingut, millest oleks näha, et kostja nõustus tasuma

talle langeva osa osakapitali suurendamisel. Kostja ei ole käitunud 300 000 kroonise

nimiväärtusega osa omanikuna, ta saab olla käitunud üksnes 8 000 kroonise nimiväärtusega osa

omanikuna. Kostja nõustus sellega, et ta seadis OÜ New Industry laenu tagatiseks enda

eluasemele hüpoteegi.

Täidetud ei ole käsundita asjaaamise eeldused. Puuduvad VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud

asjaolud. Kostja ei ole asjaajamist heaks kiitnud, asjaajamine ei vasta tema huvile ega tegelikule

või eeldatavale tahtele. Hageja ei andnud kostjale võimalust väidetavalt tema nimel toimetatud

asjaajamisest keelduda, seega on hageja pahauskne õigustamatu käsundite asjaajaja ja tal puudub

hüvitisenõue (VÕS § 1024, § 1020 lg 1, 2).

Hageja ei näidanud oma käitumisega 2,5 aasta jooksul, et ta tegi sissemakse ka kostja eest ja tal

on kostja vastu nõudeid. Tegemist on hageja poolt õiguste sellise teostamisega, mis on vastuolus

hea usu põhimõttega TsÜS § 138 lg 2 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus 15. juuli 2011 otsusega rahuldas G. Timbergi hagi A. Lõhmuse vastu

osaliselt. Maakohus mõistis A. Lõhmuselt G. Timbergi kasuks välja põhivõla 18 662,20 eurot ja

viivise seisuga 15.07.2011 summas 2 897,64 eurot, viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras alates 16.07.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis 10 % poolte

menetluskuludest hageja kanda ja 90 % poolte menetluskuludest kostja kanda.

Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt esitati 08.02.2007 Tartu Maakohtu registriosakonda

osanike 05.02.2007 koosoleku protokoll, mille olid allkirjastanud koosoleku juhatajana M.S. ja

protokollijana J.T. ning millega otsustati „suurendada OÜ New Industry osakapitali 1 500 000

kroonini“. Protokolli kantud osanike nimekirjal ega protokollil ei ole kostja allkirja, otsus ei

sisalda osade uusi nimiväärtuseid ega osa eest tasumise korda. Kohtunikuabi tuvastas

dokumendis puudused ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja on esitanud

hagiavalduse lisana teise variandi samast 05.02.2007 osanike koosoleku protokollist, mis esitati

registriosakonda 26.02.2007. Sellel on osanike nimekirjas kostja nime juurde käsikirjaliselt

kirjutatud 300 000 krooni ning protokolli lõppu on lisatud kostja nimi ning allkiri. Kostja

vaidlustab nimetatud dokumentide ja enda allkirja ehtsuse.

08.12.2010 ekspertiisiakti nr DK-0178-10/3692 kohaselt ei ole võimalik määrata, kas OÜ New

Industry osanike 05.02.2007 koosoleku protokolli, samuti põhikirja, on allkirjastanud kostja.

22.02.2011 ekspertiisiakti nr DK-0006-11/101 kohaselt ei ole kostja tõenäoliselt allkirjastanud

Industry osanike 05.02.2007 koosoleku protokolli ega põhikirja.

Kohus leidis, et asjas ei ole leidnud tõendamist osanike koosoleku toimumine just protokollis

märgitud kuupäeval 05.02.2007. Hageja on soovinud seda asjaolu tõendada enda vande all antud

seletuse ja tunnistajate M. S, J.T ja J. R ütlustega. Tunnistaja J.R. ei osanud öelda

osakapitali suurendamise otsustamise koosoleku täpset aega, tema väidete kohaselt arutati seda

küsimust igal pool ja võib-olla ta viibis ka formaalse lõpplahendi juures. Ainukese isikuna

väidab koosoleku toimumist just 05.02.2007 OÜ New Industry juhatuse liige tunnistaja J. T, kes

on hageja XXX. Hageja ise andis vande all ütlusi, et osakapitali suurendamise otsustamine

toimus jaanuaris 2007, täpset kuupäeva ei mäleta. Ka tunnistaja M. S, kes on ka teine OÜ

New Industry juhatuse liige, ei mäleta otsuse tegemise täpset kuupäeva. Seega ei olnud kohtul

olemasolevate tõendite pinnalt võimalik vastuvaidlematult tuvastada, millal toimus osanike

koosolek, millel otsustati põhikirja muutmine ja osakapitali suurendamine.

Kohus ei pidanud tunnistajate J. T ja M. S ütlusi kostjalt allkirja võtmise fakti ja viisi osas

usaldusväärseks. Tunnistajate J. T ja M. S ütlused ei ole kooskõlas teiste ja usaldusväärsemate

tõenditega, eelkõige käekirja ekspertiisiaktidega. Kohus leidis, et asjas pole tõendatud, et

protokolli ja põhikirja oleks A. Lõhmuse nimelt allkirjastanud A. Lõhmus, ja seega on

seda teinud tema nimelt mõni teine isik.

Vaatamata sellele, et kostja osanikuna ei ole oma tahet isiklikult osakapitali suurendamiseks

protokollis avaldanud, ei saa osakapitali suurendamise otsuse tühisusele tugineda, kuna selle

otsuse alusel on tehtud osakapitali suurendamise kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on

möödunud kaks aastat (ÄS § 1771 lg 3). Kohus leidis, et ÄS § 1771 lg 3 sätestatud lühendatud

tähtaeg tuginemaks osakapitali suurendamise otsuse tühisusele kehtib sõltumata võimalikust

tühisuse alusest, seega ka siis, kui rikutud oleks koosoleku kokkukutsumise korda. Samuti kehtib

nimetatud tähtaeg kogu osakapitali suurendamise otsuse (ÄS § 1921) sisu osas.

Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-97-10 kohaselt kujutab osakapitali suurendamise otsus (ÄS § 1921)

endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks

osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja

osaühingu nõustumine sellega aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel

märkimisleping. Osaühingu ettepanekule teha pakkumus osakapitali suurendamiseks oli kostjal

õigus teha ettepanek osa märkida, mida saaks käsitleda oferdina.

Kohus leidis, et kostja on teinud OÜ-le New Industry märkimisettepaneku esindaja kaudu ja

saavutanud

OÜ-ga

New

Industry

kokkuleppe

osa

nimiväärtuse

suurendamiseks

300 000 kroonini.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teist isikut volitanud enda nimel osanikuna tegutsema,

kuid samas on kohus tuvastanud, et keegi teine isik (ilmselt OÜ New Industry juhatuse liikmed)

on ilma selleks õigust omamata teinud kostja nimel kirjaliku ettepaneku 26.02.2007

registripidajale esitatud dokumendis märkida endale suurendatud osalus võrdselt teiste

osanikega. Tegemist on võõra nime all tegutsemisega, millega sooviti kaasa tuua õigusi ja

kohustusi just kostjale ja kohaldub esindusõiguse regulatsioon.

Kohus leidis, et kostja selgitused tema kui OÜ New Industry osaniku huvide ja eesmärkide kohta

2007 alguses on vastuolulised. Kostja selgitused selles, et ta ei soovinud osaleda osakapitali

suurendamisel võrdselt teiste osanikega on vastuolus tema käitumisega OÜ New Industry

osaniku ja nõukogu esimehena. OÜ New Industry osakapital oli enne selle suurendamist

40 000 krooni, mis jagunes võrdselt viie osaniku vahel ja kostja osa nimiväärtus oli 8 000 krooni.

Kui kostja ei oleks soovinud oma osa suurenemist võrdselt teistega, siis oleks tema osa suuruseks

jäänud 8 000 krooni 1 500 000-lisest osakapitalist ehk 0,53 %. Nimetatud osaluse juures ei oleks

saanud kostja saavutanud osanikuna oma soovitud eesmärki - saada OÜ-st New Industry

pensionilisa. Samuti ei oleks võimalik rääkida investeeringutest, mida kostja soovis 2007 juulis

täiendavalt veel käendust andes päästa. Nii väikese osaluse puuduks mõistlik põhjendus, miks

kostja nõustus tagama OÜ New Industry laenu, seades talle kuuluvale varale hüpoteegi summas

2 000 000 krooni. Kohus oli seisukohal, et kostja on oma käitumisega hüpoteegi seadmise ajal,

mil ta oli enda kinnituse kohaselt juba teadlik osakapitali suurendamisest, ja edasise käitumisega

tõendanud, et ta kiitis kaudsete tahteavaldustega heaks enda osa suurenemise võrdselt teiste

osanikega. Seega on kostja kiitnud heaks tema nimel tegutsemise esindusõiguseta isiku(te) poolt

osa märkimisel. Kostja ei ole käitunud alates veebruarist 2007 8000-kroonise nimiväärtusega osa

omanikuna. Kostja soovis säilitada oma võrdset positsiooni osanikuna võrreldes teiste osanikega

ja kasutada osaniku eesõigust osakapitali suurendamise korral omandada väljalastavaid osi

võrdeliselt oma osaga (ÄS § 193 lg 1) ja osakapitali suurendamise otsusega ei olnud ette nähtud

teisiti.

Kohus leidis, et hageja tasus ka kostja osa suurenemise eest. Hageja lootis tasutud

1 500 000 krooni tagasi saada OÜ New Industry kasumi arvelt. Kostja on väitnud, et temal oleks

vajalik raha 300 000 krooni olemas olnud, millist väidet ei ole hageja vaidlustanud, seega oleks

olnud ebamõistlik, et hageja oleks võtnud laenu kostja eest osakapitali tasumiseks, mille kostja

oleks pidanud hagejale kolme kuu pärast tagasi maksma. See, et hageja võttis laenu ka teiste

osanike eest osakapitali suurendamise eest tasumiseks, viitab sellele, et teistel osanikel oli

hagejaga kokkulepe, et koheselt ei pea teised osanikud osakapitali sisse maksma ja seda teeb

nende eest hageja.

Puuduvad tõendid, et vaidlevad pooled oleksid sõlminud kehtiva kokkuleppe selles, kas, millisel

viisil ja millal peab kostja tagastama hagejale kostja eest osakapitali suurendamiseks tasutud

raha, seega ei saa kohus hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Samas ei ole kostja ka tõendanud,

et ta ei pea tema eest tasutut hagejale tagastama.

Hageja nõue tugineb alternatiivselt käsundita asjaaamisele. Kohus leidis, et hageja on teinud teo

teise isiku (kostja) kasuks, ta on kostja eest OÜ-le New Industry osa eest tasunud 07.02.2007.

Kohus on asjas tuvastanud, et kostja oli osakapitali suurendamisest ja selle eest tasumisest

teadlik ja ta soovis ka edaspidi säilitada teiste osanikega võrdset osalust OÜ-s New Industry,

seega on ta asjaajamise heaks kiitnud ja see vastas tema huvidele ja tegelikule või eeldatavale

tahtele. Kostja sai teada, et hageja on osakapitali eest tasumise korraldanud ja oli sellega nõus ja

ei vaielnud sellele vastu, seega ta on hageja tegevuse vähemalt kaudse tahteavaldusega heaks

kiitnud. Seda, et hageja on teda asjaajamisele asumisest teavitanud, on kostja ise kohtule

kinnitanud. Kostja käitumine näitas, et ta ei soovinud hageja asjaajamisest keelduda, hageja

arvestas kostja tahtega ja ajas asja kostja huvides. Hageja ei ajanud oma asja, mida tõendab

OÜ New Industry osanike nimekiri. Ka osakapitali suurendamise otsus ei sätestanud osaniku

eesõiguse osas võrreldes ÄS § 193 lg-ga 1 erikorda, samuti ei ole kostja keeldunud osaniku

eesõiguse kasutamisest, mis oleks andnud ÄS § 193 lg 2 alusel teistele osanikele täiendavaid

õigusi uute osade omandamisel. Maksekorralduse selgituste lahtri kirje ei saa olla siin määrava

tähtsusega. Hageja väidetav pahausksus kostja asja ajamisel on kostja poolt tõendamata. Hageja

õiguste teostamine TsÜS § 138 lg 2 nõuet rikkudes ei ole samuti tõendamist leidnud. Seega

kuulus hagi rahuldamisele VÕS § 1018 lg 1 p 1 ja 2 ning § 1023 lg 1 alusel.

OÜ New Industry osakapital oli algselt 40 000 krooni ja seda suurendati 1 500 000 kroonini,

seega tuli osakapitali suurendamiseks teha sissemakseid kõigi osanike poolt kokku

1 460 000 krooni, mitte aga 1 500 000 krooni, nagu on tasunud hageja. Kostjale langev osa oleks

seega mitte 300 000 krooni, vaid 292 000 krooni ehk 18 662.20 eurot. Hageja oli õigustatud

kostja asju ajades tasuma OÜ-le New Industry seega 292 000 krooni, mistõttu kuulub hageja

põhinõue üksnes selles ulatuses rahuldamisele.

Kohus kontrollis ka aega, millal on hakanud viivis kulgema. Asjas ei ole millegagi tõendatud

hagiavalduses esitatud väide, et mõistlik aeg kohustuse täitmiseks kostja poolt oleks olnud kolm

kuud hageja poolt kostja osamakse tasumisest ehk et kostja kohustus muutus sissenõutavaks

07.03.2007. Asjas on tuvastatud nii hageja enda avaldustega kui ka tunnistaja J.R. ütlustega, et

tagasimaksmises jäigalt kokku ei lepitud, hageja pidi saama kostja eest tasutu tagasi eelduslikult

OÜ New Industry kasumi arvel. Asudes kostja asju ajama ja tema eest osamakset tasuma, ei

olnud hagejal täpselt teada, millal tal on võimalik kostja eest tasutu OÜ New Industry kasumi

arvel tagasi saada. Seega ei ole põhjendatud hageja viivisenõue kostja vastu alates 07.05.2007.

OÜ New Industry pankrot kuulutati välja 12.05.2008 ja sellest ajast pidi olema osanikel, sh

pooltel, selge ka asjaolu, et neil ei ole võimalik OÜ-st New Industry kasumit saada. Hageja esitas

kostjale nõudekirja võlakohustuse täitmiseks 23.07.2009 ja palus kohustus täita hiljemalt

06.08.2009. Nimetatust leidis kohus, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 07.08.2009 ja sellest

päevast on hagejal võimalik nõuda kostjalt ka viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summalt

292 000 krooni ehk 18 662.20 eurot. Kokku on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis kuni

kohtuotsuse tegemiseni 2 897,64 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A. Lõhmus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. juuli 2011 otsuse

tühistamist osas, milles kohus rahuldas hagi ja uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse

rahuldamata. A. Lõhmus palub mõista menetluskulud välja G. Timbergilt ja jätta G. Timbergi

kulud tema enda kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on kohus ebaõigesti menetlenud hageja väiteid. Maakohus on oma otsuses kõigepealt

lubanud võtta seisukoha, kas kostjal oli olemas tahe osaleda osakapitali suurendamises ning

sedastanud, et kostja väidab, et ta ei olnud märkimisettepanekust teadlik ja ei soovinudki oma

osalust suurendada ja et seega väidab kostja sisuliselt, et kokkulepet osa nimiväärtuse

suurendamiseks OÜ New Industry ja kostja vahel ei ole saavutatud. Kostja vastuväite põhisisu

seisneb asjaolus, et kostja ei ole võtnud kohustust teha sissemakse. Mittekohustumisest tuleneb,

et hageja ei ole sõlminud märkimislepingut ning selle õiguslik tähendus on ühtlasi osa

omandamise eelisõiguse mittekasutamine, osa mitteomandamine ja osakapitali suurendamises

mitteosalemine.

Kohus on seotud poolte poolt esitatud asjaoludega ning ei ole lubatud üllatuslik kohtulik hinnang

asjaoludele ning tõendite hindamisel otsustab kohus, kas menetlusosalise väide on tõendatud.

Maakohus on põhjendanud, et kostja on teinud OÜ-le New Industry märkimisettepaneku esindaja

kaudu. Antud juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et OÜ New Industry juhatuse liikmed või

keegi tuvastamatu isik on tegutsenud hageja esindajana. Samuti ei leia sellist väidet kohtuotsuse

kirjeldavast osas ega muudest materjalidest. Vastupidi, kohtuotsuse kirjeldavas osas on märgitud

hageja väide, et OÜ New Industry osanike 05.02.2007 koosoleku protokoll esitati äriregistrile

uuesti koos osanike allkirjadega, sh kostja allkirjaga, 26.02.2007 ja seega hageja ei viita mitte

kostja nime all tahteavaldusele tegemisele kolmanda isiku poolt, vaid üheselt kostja enda tehtud

tahteavaldusele. Kostja on hageja väitele vastu vaielnud ja selle ümber lükanud. Kostja

seisukohta on kinnitanud ekspertiisid. Antud juhul ei olnud kostjal mingit tarvidust ega

võimalust vaielda vastu ja lükata ümber väite, et keegi on 26.02.2007 registripidajale esitatud

dokumendis tegutsenud esindajana tema nime all. Seega oli maakohus seotud sellega, et hageja

sellist väidet ei esitanud. Isegi juhul kui see oleks õiguslik hinnang dokumentide registripidajale

esitamisele, siis oli oluline rikkumine sellele tugineda, ilma andmata kostjale võimalust seda

ümber lükata;

2) on maakohus tuvastanud, et kostja nimel on tehtud kirjalik ettepanek märkida osa 26.02.2007

registripidajale esitatud dokumendis. 26.02.2007 esitati registripidajale osanike koosoleku

protokoll, milles ei ole kirjas ettepanekut märkida osa. Seega on kohtu tuvastus põhjendamata.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-97-10 kohaselt kujutab osakapitali suurendamise otsus (ÄS § 1921)

endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks

osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. 26.02.2007 registripidajale esitatud

dokument sisaldab osakapitali suurendamise otsust ja seega on väidetav osaühingu ettepanek

teha pakkumus osakapitali suurendamiseks, mitte kostja nimel tehtud ettepanek osa märkida.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-113-02 kohaselt on märkimine leping, millega isik kohustub maksma

osa eest osanike otsuses ettenähtud summa. ÄS § 193 sätestab osaniku eesõiguse osa

omandamiseks. Sissemakse tegemise kohustuse tekkimiseks tuleb osanikul teha tahteavaldus

eesõiguse kasutamiseks ehk osa märkida. Antud juhul ei sisalda 26.02.2007 registripidajale

esitatud dokument kostja tahteavaldust võtta endale osa eest tasumise kohustus. Maakohus on

tõendeid hinnanud ebaobjektiivselt ja rikkunud TsMS § 232 lg 1. Antud juhul on kostja allkiri,

mida ei ole kirjutanud kostja, dokumendil tulenevalt ÄS § 171 lg-st 4. Allkiri ei kinnita seal

kostja ettepanekut võtta endale kohustusi, vaid osalemist koosolekul. Kohtuotsus on

põhjendamata ja rikutud on TsMS § 436 lg 1 ning tõendeid on hinnatud ebaõieti ja rikutud on

TsMS § 232 lg 1.

Antud juhul on kostja nime kõrvale osanike nimekirjas käsitsi kirjutatud number 300 000.

Osanike nimekirja tähendust sellel olla ei saa, sest osakapitali suurendamine jõustub vastavalt

ÄS 196 lg 4 äriregistrisse kandmisel. Seega tuleb järeldada, et kui sellel numbril üldse mingi

tähendus on, siis vastavalt ÄS § 1921 p-le 2 osa uue nimiväärtuse tähendus, st see on üks punkt

osakapitali suurendamise otsusest. Osanike otsus on ühingu ettepanek teha pakkumus

märkimiseks, mitte kostja ettepanek märkida;

3) on ebaõige maakohtu järeldus osa märkimise kehtivusest heakskiidetud allkirja võltsimisega

toimunud esinduse alusel. ÄS § 170 lg 3 kohaselt võib osanik osaleda koosolekul isiklikult või

esindaja kaudu ja esindajale antud volikiri peab olema kirjalikus vormis. TsÜS § 129 lg 6

kohaselt kui volitus peab olema antud teatud vormis, peab ka heakskiit olema antud samas

vormis. Kohus on nimetatud sätted jätnud kohaldamata. Maakohus on tuvastanud, et kostja

esindamine toimus kostja allkirja kirjutamisega osanike koosoleku protokollile. Seega oleks

esindusõiguse aluseks olev volikiri pidanud olema kirjalik ja sellest tulenevalt ka heakskiitmine

kirjalik. Maakohus on aga tuvastanud, et heakskiitmine on toimunud käitumisega.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 129 lg-t 1. Maakohus on leidnud, et kostja

selgitused on vastuolulised ja, et kostja on oma käitumisega hüpoteegi seadmise ajal ja edasise

käitumisega tõendanud, et kiitis kaudsete tahteavaldustega heaks enda osa suurenemise ning

eeldada tuleb seda, et iga osanik tasub oma osa eest ise. Maakohtu põhjendus on asjakohatu ning

väär. Heakskiidetud peab olema kohustuse võtmine ning seda ei saa eeldada. Osakapitali

suurendamise otsus ei kohusta osanikku sissemakset tegema. Hüpoteegi seadmine ei ole

tahteavaldused, millega piisavalt määratletult loeb isik endale siduvaks kohustuse tasuda rahaline

sissemakse või kiidab selle siduvalt heaks.

Vaidlust ei ole, et kostja seadis hüpoteegi 12.02.2007. Kohtu hinnangul aset leidnud esindus

toimus 26.02.2007 registripidajale esitatud dokumendis. M. S ütluste kohaselt kirjutati

protokollile numbrid käsitsi juurde äriregistris. Kostja arvates ei ole 12.02.2007 tehinguga

võimalik kiita heaks 26.02.2007 tehtud juurdekirjutust.

Kostja selgitused ei ole vastuolulised ja isegi kui see nii oleks, ei ole õige teha sellest järeldust, et

see

kinnitab

sissemakse

kohustuse

endale

võtmist.

Hüpoteegi

seadmine

summas

2 000 000 krooni kinnitab kostja positsiooni, et tal ei olnud mingit soovi veel täiendavate

kohustuste võtmiseks. Arvestades, et hüpoteek on realiseeritud, on maakohus hagi rahuldades

loonud olukorra, kus kostja vastutab rahaliselt vähemalt summas 2 292 000 krooni, mis on

märkimisväärselt suurem teiste osanike vastutusest. Just sellise riski endale võtmine oleks

vastuoluline ja on ilmne, et kostja ei tahtnud võtta endale lisaks hüpoteegi seadmisele rahalise

sissemakse kohustust.

Vastavalt ÄS § 1921 p-le 4 peavad tasumise tingimused olema ettenähtud otsuses. Antud juhul ei

sisaldanud otsus tasumise kohustust. Seega kui nõustuda, mida kostja ei tee, et kostja nimel on

tehtud pakkumine, mille kostja on heaks kiitnud, siis sai see olla ainult pakkumine ja

heakskiitmine omandada osa ilma tasumata.

Maakohus on põhjendanud, et asjas pole tõendatud, et protokolli oleks A. Lõhmuse nimelt

allkirjastanud A. Lõhmus, ja seega on seda teinud tema nimelt mõni teine isik ning, et ettepanek

osa märkida on tehtud võõra nime all ilma volitusteta tegutsedes. Isiku allkirja võltsimine

tuvastamatu isiku poolt isikule ilma volituseta kohustuse võtmiseks ei ole isiku nimel

tegutsemine, eriti kui isik vaidleb kohustuse võtmisele vastu. Seega puudub isiku nimel

tegutsemine ja maakohus on ebaõigesti tuvastanud esindussuhte olemasolu ja kohaldanud TsÜS

§ 115 lg-t 1;

4) toimub osa omandamine osakapitali suurendamisel osanike otsusega, mis on ettepanek

osanikule teha pakkumus, osaniku pakkumusega ja ühingu nõustumusega, millega sõlmitakse

märkimisleping, milleks osanik kohustub osa eest tasuma ja ühing kohustub välja andma osa.

Kostja ei võtnud endale kohustust osa eest tasuda, st ettepanekule ei järgnenud pakkumust.

Märkimisleping jäi seega sõlmimata ja omandamise õigus kasutamata. Osa omandamist ei

toimunud. Selle aluseks olevat kohustustehingut kostja ja ühingu vahel ei sõlmitud. Antud juhul

osakapitali suurendamine siiski toimus ja kehtib. Seega pidi kohustustehingu sõlmima keegi

teine isik. Vaidlust ei ole, et sissemakse tegi hageja. Seega tuleb eeldada, et hageja leidis endal

olevat kohustuse seda teha ja märkimisleping on sõlmitud ühingu ja hageja vahel. Alternatiivselt

võib võtta seisukoha, et juhatuse poolt ebaõigete andmete, mitte küll osanike nimekirja,

esitamisega võttis juhatus endale märkimislepingust tuleneva riisiko.

ÄS § 182 lg 1 kohaselt peab juhatus osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed,

aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti osade nimiväärtused. Asjas ei ole esitatud osanike

nimekirja. Ka registripidajale 26.02.2007 esitatud dokumendis sisalduv ei ole mitte osanike

nimekiri, vaid otsuse sisu vastavalt ÄS § 1921 p-le 4 ja seega ettepanek osa märkida ega kajasta

300 000 kroonise osa omandamist, sest vastavalt ÄS § 196 lg-le 4 jõustub osakapitali

suurendamine registrisse kandmisega. Ainuüksi osakapitali suurendamise otsus ja selle alusel

kande tegemine registrisse, ei tõenda osa omandi tekkimist konkreetsel osanikul.

Antud juhul on koosoleku protokoll, mis kajastab osanike otsust, koostatud koosoleku kohta,

mida ei toimunud, otsuse otsustav osa on osaliselt puudu ja juurde kirjutatud hiljem registripidaja

juures, protokollile on kostja allkiri teise isiku poolt kirjutatud ilma volituseta ning ilma

heakskiiduta. Kostja on seisukohal, et sellistel asjaoludel ei saa otsust lugeda üldse vastuvõetuks.

Seega puudub osanike otsus kapitali suurendamise kohta ja sellega ettepanek kostjale teha

pakkumus osa omandamiseks. Alternatiivselt kostja seisukoht on, et otsus on tühine ÄS § 1771

lg 1 alusel.

ÄS § 1771 lg 3 kohaselt ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne

äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Kostja ei nõustu maakohtu

seisukohaga, et nimetatud tähtaeg kehtib kogu osakapitali suurendamise otsuse sisu osas.

Valitseva arvamuse kohaselt tekib kolmandatel isikutel usaldus otsuse alusel tehtud võimalike

kannete kohta avalikku registrisse, tähtaja möödudes jääb tühine otsus edasi tühiseks, kuid otsuse

tühisus kaotab oma õigusliku tähenduse, kuna sellele ei ole võimalik tugineda. Pärast tähtaja

möödumist saab juhinduda nimetatud otsuse alusel tehtud kandest. Konkreetse osaniku osa

suurus ja osakapitali jagunemine osanike vahel ei kuulu registrikandesse ning selles ei ole

võimalik kandest juhinduda. Seega on selles osas otsus endiselt tühine.

Antud juhul koosneb osakapitali suurendamine erinevatest osadest. Üks on see osa, kui palju

osakapital suurenes ja siin ei ole vaidlust. Teine on see osa, kuidas see osanike vahel jagunes.

Antud juhul esimene koosoleku otsuse versioon oli üldse ilma andmeteta osade uute

nimiväärtuste kohta, sissemakse teostas üksinda hageja, kes lootis selle tagasi saada kasumi

arvel. Seega on ilmne, et kapitali suurendamine oleks tehtud siis, kui väidetav kostja osa oleks

omandatud teiste osanike poolt;

5) ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, et hageja on kostja osa eest sissemakse tasumisega

teinud teo kostja kasuks ning tegutsenud õigustatud käsundita asjaajajana vastavalt VÕS § 1018

lg 1 p-dele 1 ja 2. Antud juhul täitis hageja väidetavalt kostja kohustuse tasuda osa eest. Hageja

ei saa olla käitunud kostja osade eest sissemakse tasumisel õigustatud käsundita asjaajajana, sest

puuduvad VÕS § 1018 lg 1 kohaldamise eeldused. Nimelt ei ole hageja teinud sissemakse

tasumisega ühtegi tegu kostja kasuks, kuna kostjal ei ole olnud kohustust tasuda osa eest

järgmistel põhjustel: 1) kostja ei ole sõlminud osaühinguga lepingut osa suurendamiseks

sissemakse tegemisega; 2) kostja ei ole tema nimel esindusõiguseta isiku ja osaühingu vahelist

lepingut heaks kiitnud. Seega puudub võõras asi, mida hageja oleks saanud ajada.

Kostjal ei ole olnud kunagi soovi oma osa suurendada selle eest sissemakse tegemisega. Seega ei

saanud olla hageja poolt sissemakse tasumine vastavuses kostja huvi ja tegeliku või eeldatava

tahtega (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Kostja ei ole ka hageja asjaajamist kostja kohustuse täitmisel

heaks kiitnud juba ainuüksi põhjusel, et kuivõrd ta ei ole endale kohustust osa eest tasuda

võtnud, siis ei ole ta saanud selle täitmist ka heaks kiita.

VÕS 1022 lg 4 tulenevalt ei ole pahausksel asjaajal õigust kulutuste hüvitamisele. Antud juhul

pidi hageja aru saama, et kostja ei ole võtnud osa eest tasumise kohustust ning ei soovi osa eest

tasuda, kuivõrd ta seadis juba hüpoteegi ja oleks seda teinud oma rahaliste vahendite arvel, kui

oleks soovinud osa eest tasuda.

Alternatiivselt, isegi kui asuda seisukohale, et hageja on sissemakse tegemisel tegutsenud

õigustatud käsundita asjaajajana VÕS § 1018 lg 1 p 1 ja 2 alusel, ei ole hagejal VÕS § 1023 lg 3

alusel võimalik nõuda kosjalt kulutuste hüvitamist.

Antud juhul on asjas tuvastatud, et vaidlust ei ole, et veebruaris 2007 kostjalt osa eest tasumist ei

nõutud ning et hageja lootis tasutud 1 500 000 krooni tagasi saada OÜ New Industry kasumi

arvelt. Hageja enda avaldustega, kui ka tunnistaja J.R. ütlustega, on tuvastatud, et

tagasimaksmises jäigalt kokku ei lepitud. Seda kinnitavad asjaolu, et kostja ei võtnud kohustust

osa eest tasumiseks ega täitnud seda, samuti see, et ebamõistlik on oodata kostjalt lisaks

hüpoteegi seadmisele veel mingite kohustuste võtmist.

Seega on ilmne, et hagejal ei olnud sissemakse tasumisel kavatsust nõuda kostjalt kulutuste

hüvitamist ja hageja pidi raha tagasi saama osaühingu kasumi arvel ning järelikult ei ole hagejal

vastavalt VÕS § 1023 lg-le 3 õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist ka juhul, kui asuda

seisukohale, et hageja on tegutsenud õigustatud käsundita asjaajajana.

5. G. Timberg vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole maakohus hageja väited ebaõigesti menetlenud. Vastavalt TsMS 436 lg-le 7 ei ole

kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Seega ei ole määrav, millise õigusliku sisu

kostja ise on oma väidetele andnud. Maakohus on kaasuse asjaolude pinnalt õigesti tuvastanud,

et kostja on teinud OÜ New Industry märkimisettepaneku esindaja kaudu ja saavutanud

OÜ-ga New Industry kokkuleppe oma osa nimiväärtuse suurendamiseks.

Oluline on märkida, et kostja on kogu menetluse vältel eitanud igasugust teadmist osakapitali

suurendamisest, väites, et ta sai sellest teada alles tagantjärgi. Samuti on hageja seisukohal, et

kostja vastuväite põhisisuks on alati olnud väide, et puudus igasugune kostja tahteavaldus

osakapitali suurendamiseks. Maakohus on oma otsuses õigesti ning põhjendatult tuvastanud, et

kostja on oma osaluse suurendamise heaks kiitnud ning käitus alates veebruarist 2007

300 000 krooni suuruse osa omanikuna;

2) ei ole maakohus tuginenud hageja poolt viitamata asjaolule. Hageja on maakohtus läbivalt

väitnud, et kostja oli teadlik tema osa suurendamisest ning oli sellega ka nõus. Samuti on hageja

maakohtus läbivalt väitnud, et kostja nõusolek tema osa suurendamiseks sai olla antud ka

konkludentselt. Lisaks on maakohtu menetluses põhjalikult arutatud ning analüüsitud OÜ New

Industry osakapitali suurendamisega seotud toiminguid ning kostja käitumist. Maakohus on oma

otsuses kõiki osundatud faktilisi asjaolusid hinnanud. Kostja ühene ning läbiv vastuväide on alati

olnud mistahes tahteavalduse eitamine osakapitali suurendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on

kostja etteheide maakohtule sisutu, kuna kostja poolt üllatuslikuna esitatud asjaolud on

tegelikkuses maakohtu poolt analüüsitud ning ka tema enda vastuväitega kaetud.

Antud kaasuse faktilistel asjaoludel esindussuhte tuvastamine maakohtu poolt on õiguslik asjaolu

ning kostja väide, nagu oleks tegemist asjaolulise väitega, ei ole õige. Registripidajale

dokumentide esitamise faktis puudub ka vaidlus. Kostjal ei ole võimalik väita, et registripidajale

dokumentide esitamise asjaolusid ei ole kohtumenetluses analüüsitud. Hageja leiab, et

registripidajale dokumentide esitamise asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel on kohus

vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 vaba. Maakohus on registripidajale dokumentide esitamise fakti

õiguslikult hinnates jõudnud järeldusele, et tegemist on olukorraga, kus kostja on teinud

OÜ-le New Industry märkimisettepaneku esindaja kaudu ja saavutanud OÜ-ga New Industry

kokkuleppe osa nimiväärtuse suurendamiseks 300 000 kroonini;

3) on kostja saanud 300 000 krooni suuruse osa omanikuks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et

OÜ New Industry osakapitali suurendamine otsustati osanike koosolekul. Tunnistajate ütlustega

on tõendatud ka, et kostja viibis vastava otsuse vastuvõtmise juures ning oli sellest teadlik. Seega

on alusetud kostja väited, nagu puuduks OÜ New Industry osanike otsus osakapitali

suurendamise kohta.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal ei ole võimalik osakapitali suurendamise otsuse

tühisusele tugineda, kuna selle otsuse alusel on tehtud kanne osakapitali suurendamise kohta ja

kande tegemisest on möödunud kaks aastat (ÄS § 1771 lg 3). Kohus on õigesti leidnud, et ÄS

§ 1771 lg-s 3 sätestatu kehtib kogu osakapitali suurendamise otsuse sisu osas ja sõltumata

võimalikust tühisuse alusest.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et OÜ New Industry osanikud on vastu võtnud osakapitali

suurendamise otsuse ning seega on OÜ New Industry teinud ettepaneku teha pakkumus

osakapitali suurendamiseks. Maakohus on leidnud, et kostja on teinud OÜ-le New Industry

märkimisettepaneku esindaja kaudu ja saavutanud OÜ-ga New Industry kokkuleppe tema osa

nimiväärtuse suurendamiseks 300 000 kroonini.

Hageja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et koosoleku protokolli on allkirjastanud

kostja. Isegi juhul, kui oleks kindlalt tuvastatud, et kostja ei ole koosoleku protokolli

allkirjastanud ei muuda see fakti, et märkimisleping kostja ja OÜ New Industry vahel on

sõlmitud. Selle on maakohus õigesti tuvastanud.

Kostja väited esindusõiguse puudumise kohta on arusaamatud. Isegi, kui oleks võimalik väita, et

kostja ei allkirjastanud dokumenti ise, on siiski üheselt tuvastatud, et ta sai OÜ New Industry

300 000 krooni suuruse osa omanikuks, ei ole selle eest tasunud, kuid on kohustatud seda

tegema.

Samuti on asjakohatu apellandi väide, et heakskiit vajas antud juhul kirjalikku vormi. Kostja

viited ÄS § 170 lg-le 3 ja TsÜS § 129 lg-le 6 ei ole asjakohased. Maakohus on õigesti leidnud, et

kostja sai heakskiidu anda ka kaudse tahteavaldusega. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt toob seaduses

sätestatud tehingu vorminõude järgimata jätmine kaasa tehingu tühisuse vaid siis, kui seadusest

või vormi nõude eesmärgist ei tulene teisiti. Hageja on seisukohal, et isegi, kui oleks võimalik

väita, et vastavat vorminõuet ei ole järgitud, ei tooks see kaasa heakskiidu tühisust, kuna

vorminõude eesmärgiks ei saa olla lahendus, kus tehing, mille esindatav on oma pikaaegse

käitumisega heaks kiitnud, oleks tühine.

Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja on igal juhul heaks kiitnud ning

aktsepteerinud fakti, et ta on OÜ New Industry 300 000 krooni suuruse osa omanik, samuti, et

tema osa eest tasus hageja. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja selgitused selle kohta, et ta ei

soovinud osaleda osakapitali suurendamisel võrdselt teiste osanikega, on vastuolus tema enda

käitumisega OÜ New Industry osaniku ja nõukogu esimehena;

4) on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Maakohus on jõudnud õigele

lõppjäreldusele, et hagi kuulub rahuldamisele kas lepingulisel või lepinguvälisel alusel.

Maakohus on püstitanud õige eelduse, et iga osanik tasub oma osa eest ise. Samuti on maakohus

õigesti järeldanud, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei pea tema osa eest hageja poolt makstut

hagejale tagastama. Maakohus on leidnud, et kostja nõude õiguslikuks aluseks on käsundita

asjaajamise regulatsioon.

Kostja väide käsundita asjaajamise aluse puudumise kohta, ei ole õige. Maakohus on õigesti

tuvastanud, et märkimisleping kosta ning OÜ New Industry vahel on sõlmitud ning et kostja eest

tasus sissemakse hageja. Samuti on selge, et kostja sai OÜ New Industry 300 000 krooni suuruse

osa omanikuks. Kohus on ka õigesti tuvastanud, et kostja oli osakapitali suurendamisest ja selle

eest tasumisest teadlik ja ta soovis ka edaspidi säilitada teiste osanikega võrdset osalust

OÜ-s New Industry. Samuti on kohus õigesti tuvastanud, et kostja on ise kinnitanud, et hageja

teavitas teda asjaajamisele asumisest. Lähtudes eeltoodust, ei ole kostja väide, nagu oleks hageja

„ajanud mingit muud asja“, õige. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, et hageja on teinud teo

kostja kasuks.

Kostja väide hageja pahausksusest on alusetu ja tõendamata. Vastupidi, asjas on tõendatud, et

kostja oli teadlik osakapitali suurendamisest ja selle eest tasumisest. Samuti oli hageja kostjat

asjaajamisele asumisest teavitanud. Antud olukorras ei ole võimalik väita, et hageja oleks

käitunud pahauskselt.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejal puudub kostja vastu nõue, kuna VÕS § 1023 lg 3

kohaselt ei olnud hagejal asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist.

Puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid VÕS § 1023 lg 3 kohaldamist. Kohus on tunnistajate ja

hageja vande all antud ütlustega tuvastanud, et hageja ja kostja vahel puudus tagasimaksmise

osas jäik kokkulepe. Samuti ei ole vaidlust selles, et OÜ New Industry on tänaseks

pankrotistunud ning likvideeritud. Eeltoodule tuginedes ei ole võimalik väita, et hagejal puudus

asjaajamisele asudes kavatsus nõuda kostjalt kulude hüvitamist. Asjaolu, et hageja võis pidada

võimalikuks kulutuste hüvitamist OÜ New Industry kasumi arvelt, ei tähenda, et kostja oleks

vabanenud oma kohustusest hageja ees olukorras, kus OÜ-s New Industry kasumit ei tekigi.

Mingit sellist kokkulepet hageja ja kostja vahel ei olnud. Samuti on hageja 06.04.2011 vande all

kinnitanud, et teised osanikud pidid talle nende eest tasutud summa tagasi maksma.

Isegi juhul, kui oleks võimalik väita, et teiste osanike eest hageja poolt sissemakstud summad

pidi hagejale hüvitatama OÜ New Industry kasumi arvelt, on fakt, et OÜ-s New Industry ei

tekkinud kunagi kasumit, mille arvelt hagejale kõnealused summad hüvitada. Lisaks on oluline

märkida, et vastavalt ÄS § 168 lg 1 p-le 5 oleks kasumi jaotamine toimunud selliselt, et kasumi

välja maksmine hagejale oleks eeldanud osanike, sh kostja, otsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

15. juuli 2011 otsus muutmata.

Kuna Tartu Maakohtu 15. juuli 2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese

astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks

neid kõiki oma otsuses korrata.

7. Maakohus on õigesti kohaldanud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme ning hinnanud

asjas olevaid tõendeid ja ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole vaidlustatud otsuse

tühistamise aluseks.

8. Apellandi väite kohaselt kuna hageja ei ole oma nõudes tuginenud asjaolule, et registripidajale

dokumentide esitamisel oli tegemist võõra nime all tegutsemisega, millega sooviti kaasa tuua

õigusi ja kohustusi kostjale, siis on kohtu hinnang üllatuslik.

Ringkonnakohus ei nõustu eelnimetatud apellandi väitega.

Vastavalt TsMS 436 lg-le 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. TsMS

§ 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest

tehtud järeldused.

Maakohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud hageja poolt viitamata asjaolule. Hageja on

maakohtus läbivalt väitnud, et kostja oli teadlik tema osa suurendamisest ning oli sellega ka

nõus. Samuti on hageja väitnud, et kostja nõusolek tema osa suurendamiseks sai olla antud ka

konkludentselt. Maakohus on oma otsuses kõiki poolte esitatud asjaolusid hinnanud ning,

juhindudes TsMS § 436 lg-st 7 ja § 442 lg-st 8, õigesti tuvastanud hageja poolt esitatud

asjaolude pinnalt, et kostja on teinud OÜ-le New Industry märkimisettepaneku esindaja kaudu ja

saavutanud OÜ-ga New Industry kokkuleppe oma osa nimiväärtuse suurendamiseks. Maakohus

on oma otsuses põhjendatult tuvastanud, et kostja on oma osaluse suurendamise heaks kiitnud

ning käitus alates 2007 veebruarist 300 000 krooni suuruse osa omanikuna. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu poolt esitatud vastavate põhjendustega ja ei korda neid.

9. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja nimel on tehtud kirjalik ettepanek märkida osa

26.02.2007 registripidajale esitatud 05.02.2007 OÜ New Industry koosoleku protokollis, kus oli

kostja suurendatud osalus märgitud võrdselt teiste osanikega, ning apellandi vastuväited selles

osas ei ole põhjendatud.

26.02.2007 registripidajale esitatud osanike koosoleku protokoll sisaldab endas ÄS § 1921 kohast

osakapitali suurendamise otsust, milles muuhulgas on märgitud osanike nimed ning igaühe osa

nimiväärtus (I kd tl 12).

Vastavalt ÄS § 196 lg-le 1 esitatakse äriregistrile avaldus osakapitali suurendamise äriregistrisse

kandmiseks siis, kui osakapital on täielikult sisse makstud.

Nähtuvalt asja materjalidest, oli osakapital sisse makstud 07.02.2007 (I kd tl 19). Seega kuigi on

vaidlus all osakapitali suurendamise otsuse tegemise kuupäev, saab eeldada, et vastav otsus oli

tehtud enne 07.02.2007, s.o enne osakapitali sissemakse tegemist. Kostja nimel esindusõiguseta

tehtud tehing, s.o kostja ettepanek osaühingule märkida suurendatud osa nimiväärtus, on tehtud

enne 07.02.2007 ning avalduse esitamisega äriregistrile on osaühing aktseptinud kostja oferdi.

10. Maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et kostja on osa märkimise heaks kiitnud ning

seetõttu on tegemist TsÜS § 129 lg 1 mõttes kehtiva tehinguga.

Ebaõige on apellandi väide, et tulenevalt TsÜS § 129 lg-st 6 vajas heakskiit antud juhul

kirjalikku vormi. Siinkohal ei ole asjakohane apellandi viide ÄS § 170 lg-le 3, mille kohaselt

osanik võib osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kelle esindusõiguse olemasolu on

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga tõendatud. Ühingu ja isiku vahel osa

märkimisleping ei teki osanike koosolekul, vaid väljaspool seda, s.o leping tekib ühingu ja isiku

vahel ning sel juhul ei kohaldu ÄS § 170 lg 3. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on oma

käitumisega heaks kiitnud talle kuuluva osaühingu osa nimiväärtuse suurendamise (ja sellega

kaasnevad õigused ja kohustused). Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu vastavate

põhjendustega ning ei korda neid.

11. Iseenesest õige on apellandi väide, et vastavalt ÄS § 1921 p-le 4 peavad tasumise tingimused

olema ette nähtud osakapitali suurendamise otsuses, kuid antud juhul ei sisaldanud otsus

tasumise aega ja kohta. Samas ei ole selline puudujääk osakapitali suurendamise otsuses

maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks ning ei kinnita ka kostja väidet, et tal ei

tekkinud kohustust tasuda. Osa märkimisega tekkis kostjal leping osaühinguga ning tal on

kohustus tasuda omandatud osa eest.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal ei ole võimalik osakapitali suurendamise otsuse

tühisusele tugineda, kuna selle otsuse alusel on tehtud kanne osakapitali suurendamise kohta ja

kande tegemisest on möödunud kaks aastat (ÄS § 1771 lg 3). Samuti on õige kohtu seisukoht, et

ÄS § 1771 lg-s 3 sätestatu kehtib kogu osakapitali suurendamise otsuse sisu osas ja sõltumata

võimalikust tühisuse alusest.

12. Iseenesest õige on ka apellandi väide, et ainuüksi osakapitali suurendamise otsus ja selle

alusel kande tegemine registrisse ei tõenda osa omandi tekkimist konkreetsel osanikul. Samas

aga on maakohus antud juhul tuvastanud kostja tahte suurendatud osa omandamiseks ning samuti

osa omandamise kostja poolt.

13. Maakohus on õigesti rahuldanud hagi käsundita asjaajamise sätete alusel ning ükski

apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu vastavate seisukohtadega ning ei korda neid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on kostja osa eest sissemakse tasumisega teinud

teo kostja kasuks ning tegutsenud õigustatud käsundita asjaajajana vastavalt VÕS § 1018 lg 1

p-dele 1 ja 2.

Asjas olevate tõenditega on tõendatud, et kostja oli teadlik osakapitali suurendamisest ja selle

eest tasumisest hageja poolt. Samuti oli hageja kostjat asjaajamisele asumisest teavitanud.

Asjas ei kuulu kohaldamisele VÕS 1022 lg 4, mille kohaselt kui käsundita asjaajaja teadis või

pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu tahtele ja see tahe ei olnud vastuolus avalike

huvide ega seadusega, vastutab käsundita asjaajaja igasuguse asjaajamise tõttu soodustatule

tekitatud kahju eest. Antud juhul ei ole tõendatud hageja pahausksus asjaajamisele asudes.

Ebaõige on kostja väide, et hagejal puudub kostja vastu nõue, kuna VÕS § 1023 lg 3 kohaselt ei

olnud hagejal asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Antud juhul

puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid VÕS § 1023 lg 3 kohaldamist. Maakohus on tuvastanud, et

hageja ja kostja vahel puudus tagasimaksmise osas jäik kokkulepe, kuid kohus ei ole tuvastanud,

et hagejal puudus asjaajamisele asudes kavatsus nõuda kostjalt kulude hüvitamist. Asjaolu, et

hageja võis pidada võimalikuks kulutuste hüvitamist OÜ New Industry kasumi arvelt, ei tähenda,

et kostja oleks vabanenud oma kohustusest hageja ees olukorras, kus OÜ-s New Industry kasumit

ei tekigi.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson