TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 3-11-2524 Otsuse kuupäev 27. jaanuar 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi MTÜ Liivaküla Küla Selts kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 30. juuni 2011 käskkirja nr 13-6/1234 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 27. veebruarini 2012. a.
Asjaolud ja menetluse käik
1.
MTÜ Liivaküla Küla Selts esitas 23.02.2011. a PRIA-le taotluse (tlk 20-24) Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 3.2 alusel toetuse saamiseks. Toetust sooviti seltsimaja siseviimistluse teostamiseks, köögimööbli ja -tehnika, ruloode ja infotehnoloogia ostmiseks ning omanikujärelevalve teostamiseks.
PRIA peadirektori 30.06.2011. a käskkirjaga nr 13-6/1234 (tlk 25-26) jäeti taotlus rahuldamata. MTÜ Liivaküla Selts esitas 26.08.2011 vaide, mis jäeti PRIA 22.09.2011. a vaideotsusega (tlk 29-31) rahuldamata.
2.
MTÜ Liivaküla Küla Selts esitas 27.10.2011. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 30.06.2011. a käskkirja nr 13-6/1234 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
Kaebuse põhjendused ja taotlused
3.
Kaebaja leiab, et ei ole lubatav olukord, kus sisulist kontrolli hindamistulemuste
2
üle ei ole võimalik teostada. Punktide andmine taotluse osas eeldab kaalumist ning kuigi sellele ei laiene haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 sätestatud kaalutlusotsuse tegemise nõuded, peab hindamistulemusi olema võimalik põhistada ning juhul, kui taotluse esitaja hindamistulemustega ei nõustu, siis kolmanda isiku poolt kontrollida. Vastustaja oleks pidanud hindamistulemused kaebaja vaide alusel uuesti üle vaatama (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-93-06, p 15).
Kaebaja pöördus sooviga tutvuda maakondliku hindamiskomisjoni poolt antud hinnetega ning teiste asjas olemasolevate materjalidega nii Lääne-Viru Maavalitsuse kui ka vastustaja poole. Taotlusele vastati eitavalt. Riigikohus on selgitanud, et kaebuse esitajal peab olema võimalus vaidlustada otsus sisuliselt ning selleks on kaebaja õigustatud nõudma asja materjale.
4.
Vaidlustatud käskkiri on vastuolus külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetme eesmärkidega. Meetme rakendamise eesmärgiks oli eelnevate programmide ajal alustatud, ent veel pooleli olevate projektide lõpetamine. Kuigi tegemist ei olnud projektiga, milline ei olnud eelnevate programmide raames alustatud vaid sama meetme raames alustatud, ei muuda see olematuks asjaolu, et vaidlustatud käskkiri muudab võimatuks objekti lõpetamise. Vastav otsus anda taotlusele sellises ulatuses punkte on vastusolus PRIA eelnevate otsustega – mõlemad sama objekti osas esitatud taotlused on PRIA poolt kas täielikult või osaliselt rahuldatud. Antud juhul on rahuldatud ka esmakordseid taotlusi. Kaebaja on seisukohal, et 23.02.2011 taotluse hindamisel ei ole maakonnakomisjoni poolt järgitud jätkusuutlikkuse ning terviklikkuse aspekte ning varasemalt toetuse saamiseks sobivaks tunnistatud objekti ehitustööde lõpetamine on jäetud poolikuks. Vaidlustatud käskkiri toob kaasa olukorra, kus piirkonna elanikud ei saa juba tehtud investeeringutest kasu, lisandväärtuse loomine ei ole mõeldav ning samuti ei ole võimalik luua uusi töökohti.
5.
Hindamiskomisjon on rikkunud ka olulise tähtsusega asjaolude väljaselgitamise kohustust (HMS § 6). Objekti, mille osas kaebaja taotluse esitas, ei ole ei vastustaja esindaja ega piirkondliku hindamiskomisjoni esindaja üle vaadanud, samuti ei ole kaebaja juhatuse liikmete käest selgitusi küsitud, mis on omakorda kaasa toonud ebaõige otsuse tegemise.
6.
Kaebuse esitaja palub eeltoodust lähtuvalt tühistada PRIA peadirektori 30.06.2011 käskkiri nr 12-6/1234 osaliselt osas, millega jäeti rahuldamata Liivaküla Küla Seltsi taotlus toetuse saamiseks, ning kohustada vastustajat kaebuse esitaja taotlus uuesti läbi vaadata.
Vastustaja vastuväited
7.
Vastustaja viitab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 p-dele 2 ja 3 ning § 60 lg-le 5. Samuti viitab vastustaja põllumajandusministri 10.10.2007.a määruse nr 120 § 11 lg-tele 1 ja 3, §-le 13, § 15 lg-le 6 ning § 16 lg-le 1. Taotlusi ei hinda ega moodusta paremusjärjestust PRIA või maavanem, vaid seda teeb hindamiskomisjon. Maavanem on kohustatud hindamiskomisjoni koostatud paremusjärjestuse kinnitama, kui hindamiskomisjon on oma töös järginud komisjoni tööd korraldavaid õigusnorme. PRIA on kohustatud rahuldama taotlused maavanema korraldusega kinnitatud taotluste paremusjärjestusest kõrvale kaldumata. Nii PRIA-1 kui ka maavanemal puudub pädevus anda hinnanguid või ümber hinnata hindamiskomisjoni
3
liikmete poolt antud hindepunkte või muuta õigesti summeeritud hindepunktide alusel koostatud paremusjärjestust.
PRIA on seisukohal, et taotluste hindamine hindamiskomisjonis, hindamise tulemusel tekkinud paremusjärjestuse kinnitamine maavanema poolt ega ka eelnevate menetlustoimingute loogilise jätkuna toimuv taotluse rahuldatavuse üle otsustamine PRIA poolt ei ole kaalutlusõiguse alusel sooritatavad otsustusprotsessid.
8.
Õiguslikult liigituvad sõltumatute asjatundjate ja komisjonide otsustused, mis rajanevad subjektiivsetel väärtushinnangutel, piiratud kohtuliku kontrolliga otsustusteks. PRIA poolt läbiviidavas vaidemenetluses puudub õiguslik võimalus sellistest hinnangutest kõrvale kalduda. Nõuetekohaselt täidetud hindamislehed kujutavadki endast seega kogu vajalikku põhjendust hindamiskomisjoni liikmete poolt taotlusele antud sisulise hinnangu osas.
9.
Kaebaja väide, et tal ei võimaldatud tutvuda maakondliku hindamiskomisjoni poolt antud hinnetega, on alusetu. Taotlejate projektide summad olid taotluste rahuldamise või mitterahuldamise hetkel avaldatud PRIA koduleheküljel, kus kõigil soovijail oi võimalik nendega tutvuda.
10.
Kaebaja väide, et vaidlustatud haldusakt on vastuolus külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetme eesmärkidega, on põhjendamata. PRIA on seisukohal, et taotluste hindamisel on hindajad lähtunud asjakohastest hindamiskriteeriumitest.
PRIA on seisukohal, et samale objektile toetuse saamine ei pea tagama automaatselt seda, et taotlejale tuleks määrata üha uusi toetusi. Asjaoludeks, millel põhineb PRIA poolt tehtav otsus, saavad antud juhul olla maakonna eelarve, taotlejate paremusjärjestus, viimane olemasolevatest eelarve vahenditest rahuldatav taotlus paremusjärjestuse kohaselt ning otsuse adressaadiks oleva taotleja koht selles paremusjärjestuses ja talle hindamiskomisjoni poolt antud punktisumma.
Kohtu põhjendused ja otsus
11.
Halduskohtumenetluses on kaebeõiguse aluseks isiku õiguste kaitse (HKMS § 44 lg 1). Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatud käskkirjaga (tlk 25-26) ei ole tõendatud (RVastS § 3 lõige 1).
12.
Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud haldusakt on sisuliselt motiveerimata ja ei ole kontrollitav. Kehtivast õigusest ei tulene vastustajale kohustust kontrollida hindamistulemusi sisuliselt ega saata hindamistulemusi kolmandale isikule kontrollimiseks.
Halduskohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul on vastustaja diskretsioon sisuliselt redutseeritud nullini. Nõuetele vastavaid maaelu arengu toetuse taotlusi hindab teiste hulgas vastavate hindamiskriteeriumide alusel PRIA või maavanem (ELÜPS § 60 lg 1). Osundatud hindamise regulatsioonile on ELÜPS § 60 lg 2 sätestatud erand, mille kohaselt on käesoleval juhul hinnatud taotlusi enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist, mille kohta on koostatud hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestus. Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuste Lääne-
4
Viru komisjoni 14.04.2011. a ettepanekuga (tlk 51-58) on tõendatud, et kaebajale antud hindepunktide summa on 530, millega ta oli paremusjärjestuses 19. kohal (tlk 56).
PM 22.12.2010. a määruse nr 120 § 15 lg 4 kohaselt suunati komisjoni ettepanek kinnitamisele maavanemale. Lääne-Viru maavanema 19.04.2011. a korraldusega nr 71 (tlk 48-51) kinnitati hindamiskomisjoni ettepanek. Seega oli hindamiskomisjoni ettepanek ja maavanema korraldus PRIA poolt makstava toetuse saamise eelduseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et PRIA poolt toetuse määramine otsustatakse haldusaktiga. Halduskohus on seisukohal, et maavanema korraldus on vaidlusaluse käskkirja suhtes eelhaldusaktiks, kuna sellega tehti õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu (HMS § 52 lg 1 p 2). Seega ei olnud vastustaja vaidemenetluses kohustatud ega õigustatud hindamistulemusi kaebaja suhtes uuesti läbi vaatama ega olnud kohustatud saatma hindamistulemusi ka kolmandatele isikutele uuesti läbivaatamiseks, kuna kaebaja poolt ei ole kaebuses välja toodud selliseid asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla hindamiskomisjoni ettepaneku ja maavanema eelhaldusakti õiguspärasuse.
Vaidlustatud käskkiri on motiveeritud ja kontrollitav. Kaebaja poolt osundatud RKHK 27.02.2007. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-93-006 p 15 on leitud, et selles vaidluses tuli haldusaktis üldise põhjendamiskohustuse kõrval ära näidata: 1. paremusjärjestus; 2. analüüsi tulemusel määratud punktide summa; 3. koht paremusjärjestuses. Sellisel juhul oleks taotlejal olnud võimalik taotleda PRIA-lt materjalidega tutvumist.
Käesoleval juhul vastab vaidlustatud käskkiri koostoimes komisjoni ettepaneku ja eelhaldusaktiga ning PRIA kodulehel avaldatud andmetega Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohale, kuna sisaldab halduskolleegiumi poolt oluliseks peetud kõiki asjaolusid. Nimelt on käskkirja motivatsioonis toodud ära maakonna taotluste rahastamise eelarve, selgitatud, et raha jagus paremusjärjestuse põhjal 18 taotlusele, millest viimane sai komisjonilt 593 punkti. Eelhaldusaktis ja komisjoni ettepanekus on aga ära toodud kaebaja taotlusele analüüsi alusel määratud punktide summa (530) ja ka tema koht paremusjärjestuses (19).
13.
Halduskohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tal ei võimaldatud haldusmenetluses tutvuda hindamiskomisjoni poolt antud hinnete ja materjalidega, kuna vastustaja ja eelhaldusakti andja ei võimaldanud seda. Kaebaja väide on paljasõnaline, nagu õigustatult märgib vastustaja. Taolise väite saaks halduskohus lugeda põhjendatuks, kui kaebaja suudaks väite tõendada eelkõige kas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, aga ka muude tõenditega. Kuna aga kaebaja ei ole väite tõendamiseks üldse tõendeid esitanud, siis ei saa vaidlustatud haldusakt tühistamisele kuuluda sellel alusel menetlusnõuete eiramise tõttu. Kaebaja puhul on tegemist juriidilise isikuga, kes on kaebuse ja lisatud tõendite kohaselt haldusmenetlustes osalenud ka varasemalt, mille tõttu ei saa kaebajale väidete elementaarne tõendamiskohustus olla võõras.
14.
Vaidlustatud käskkiri ei ole vastuolus meetme eesmärkidega, kuna objektiivsest õigusest tuleneb vastustajale eelkõige kohustus järgida maakonna taotlustele eraldatud eelarvet ning maavanema arvamust kavandatava investeeringuobjekti toetuse eesmärkidega sobivuse ning maapiirkonna arenguvajadustele vastavuse kohta. Objektiivne õigus ei anna alust PRIA-le käesoleval juhul arvestada tema varasemate otsustustega. Halduskohus ei saa aga hinnata eraldivõetuna komisjoni ettepaneku ja maavanema eelhaldusakti otstarbekust. Haldusmenetluses ei ole eiratud menetlus ja vorminõudeid
5
määras, mis annaks seetõttu aluse käskkirja tühistamiseks (HMS § 58), kuna tõendatud ei ole, et ärakuulamisõiguse riive oleks mõjutanud vastustaja otsustust sisuliselt.
15.
Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata (HKMS §-de 5 lg 1 p 1, 158 lg 1 ls 1).
16.
Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 108 lg 1 ls 1), kuna aga vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist (HKMS § 109 lg 1 viimane lause), jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.
Roby Koik kohtunik
