3-11-148/100 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-148 Haldusasi Eesti Plast OÜ kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 19. oktoobri 2010. a otsuse nr 1-25/274 tühistamiseks ning KIK-i kohustamiseks jätta OÜ Taararing toetuse taotlus rahuldamata või see uuesti läbi vaadata ning KIK-i kohustami- seks tegema otsust, millega nõuda OÜ-lt Taararing toetuse ta- gastamist (kui Ühtekuuluvusfondi vahenditest on toetus osali- selt või täielikult välja makstud) Eesti Plast OÜ kaebus KIK-i 19. oktoobri 2010. a otsuse nr 1-25/272 tühistamiseks ning KIK-i kohustamiseks jätta AS-i Bestor Grupp toetuse taotlus rahuldamata või see uuesti läbi vaadata ning KIK-i kohustamiseks tegema otsust, millega nõu- da AS-ilt Bestor Grupp toetuse tagastamist (kui Ühtekuuluvus- fondi vahenditest on toetus osaliselt või täielikult välja maks- tud) Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Eesti Plast OÜ, esindaja vandeadvokaat Mar- tin Triipan; Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, esindajad Kaido Floren ja Silver Nittim; Kolmas isik – OÜ Taararing; Kolmas isik – AS Bestor Grupp, esindaja Harry Ots Asja läbivaatamine Kohtuistung 23. novembril 2011. a

RESOLUTSIOON

1. Tagastada SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus 19. oktoobri 2010. a otsuste nr 1- 25/272 ja nr 1-25/274 terviktekstid (II kd tl 75-80). 2. Jätta Eesti Plast OÜ kaebused rahuldamata. 3. Eesti Plast OÜ ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus menetluskulud jätta nende en- di kanda. 4. Mõista Eesti Plast OÜ-lt (registrikood 11729810) välja AS-i Bestor Grupp (registrikood 10433846) kasuks 150 (ükssada viiskümmend) eurot.

2(7) Selgitus: Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27. veebruaril 2012. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Taararing esitas SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi: KIK) taotluse nr 4-17/1079 projekti „Oru plastjäätmete käitluskeskus“ rahastamiseks Ühtekuuluvusfondi vahendi- test. KIK-i 19. oktoobri 2010. a otsusega nr 1-25/274 rahuldati OÜ Taararing taotlus. Otsuse kohaselt on hindamiskomisjon tuvastanud, et OÜ Taararing vastab keskkonnaministri 3. augusti 2009. a määruse nr 47 (edaspidi: Meetme määrus) §-le 10 ning taotlus vastab Meetme määruse § 11 ja perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi: STS) § 15 lg 1 sätestatud nõuetele. Meetme määruse § 12 lg 8 alusel tunnistati OÜ Taararing taotlejana ja § 12 lg 9 alusel taotlus nõuetele vastavaks. Otsuse kohaselt on maksimaalseks toetuse summaks 4 537 152,50 krooni.

2. AS Bestor Grupp esitas KIK-ile taotluse nr 4-17/1078 projekti „Plastijäätmete ringlussevõtt ehi- tusmaterjalidena“ rahastamiseks Ühtekuuluvusfondi vahenditest. KIK-i 19. oktoobri 2010. a ot- susega nr 1-25/272 rahuldati AS-i Bestor Grupp taotlus. Otsuse kohaselt on hindamiskomisjon tuvastanud, et AS Bestor Grupp vastab Meetme määruse §-le 10 ning tema taotlus vastab Meetme määruse § 11 ja STS § 15 lg 1 sätestatud nõuetele. Meetme määruse § 12 lg 8 alusel tunnitati AS Bestor Grupp taotlejana ja § 12 lg 9 alusel taotlus nõuetele vastavaks. Otsuse kohaselt on maksi- maalseks toetuse summaks 21 165 000 krooni.

3. KIK-i 20. detsembri 2010 vaideotsustega nr 4-17/1079-18 ja nr 4-17/1078-14 jäeti rahuldamata Eesti Plast OÜ poolt esitatud vaided KIK-i 19. oktoobri 2010 otsuste nr 1-25/274 ja nr 1-25/272 tühistamiseks motiivil, et Eesti Plast OÜ-l puudub õigus vaide esitamiseks ning kaevatav otsus on õiguspärane.

4. 19. jaanuaril 2011. a esitas Eesti Plast OÜ Tallinna Halduskohtule kaebused KIK-i poolt OÜ-le Taararing ja AS-ile Bestor Grupp toetuse andmise otsuste tühistamiseks ning kohustamiseks teha uued otsused ja väljamakstud toetused tagasi nõuda. Kaebuste väited: 1. Eesti Plast OÜ tegeleb sorteeritud materjali taaskasutusele võtmisega, opereerides Tallin- nas Suur-Sõjamäe 31 asuvat jäätmekäitlustehast. Seega tegutseb kaebaja OÜ-ga Taararing ja AS-iga Bestor Grupp samal turul ehk plastijäätmete jäätmekäitlusturul. 2. Otsused rikuvad kaebaja õigusi. KIK-ilt ebaseadusliku toetuse saanud ettevõtjad saavad alusetult konkurentsieelise, kuna nende kulud on konkurentidest oluliselt väiksemad põh- jusel, et toetuste mõju kandub ka nende igapäevasesse majandustegevusse ja -tulemustesse. Otsused rikuvad Eesti Plast OÜ õigust tegutseda kaubaturul, kus ei tohi olla kõlvatut kon- kurentsi (KonkS § 50). 3. Kaevatavate otsuste alusel antav toetus on riigiabi EL õiguse tähenduses. Kaebajal on EL õigusest tulenev kaebeõigus (potentsiaalsele) konkurendile ebaseaduslikult makstud riigi- abi tagasinõudmiseks. 4. Riigiabi on ebaseaduslik, kuna vaidlustatud otsustes puudub EL õigusaktidest tulenev viide Euroopa Komisjoni määruse avaldamismärkele Euroopa Liidu Teatajas ning viide abikava Interneti-aadressile. 5. Otsused on vastuolus meetme määruse („Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“) § 5 lg 2 p-ga 3 ja OÜ Taararing suhtes tehtud otsus täiendavalt vastuolus Meetme määruse § 11 lg 5 p-ga 8. Otsustega on toetatud mittetoetuskõlbulikku tegevust ja täidetud pole nõue projekti elluviimiseks vajaliku kinnisasja olemasolu kohta. AS Bestor Grupp ja OÜ Taararing on esitanud KIK-le valeandmeid ja tegelikkuses on toe-

3(7) tavate projektide elluviimine eesmärgipäraselt äärmiselt vähetõenäoline. Otsuste tegemisel tulnuks kontrollida, kas toetatavad projektid hõlmavad sihtarvuga reguleeritud jäätmete taaskasutamist ning kas toetuse taotlejatele on sellised jäätmed üldse kättesaadavad.

5. Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata: 1. Kaevatavad otsused ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. 2. Väited viidete puudumise kohta Euroopa Komisjoni avaldamismärkele ja keskkonna- ministri määruse Interneti-aadressile on põhjendamatud. 3. Abi on antud kooskõlas Meetme määrusega.

6. Kolmandate isikutena menetlusse kaasatud OÜ Taararing ja AS Bestor Grupp paluvad jätta kaebused rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaevatavad otsused ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. I

8. HKMS § 283 lg-st ja HKMS v.r. § 7 lg-st 1 tuleneb, et Eesti Plast OÜ sai praegusel juhul kohtusse pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. See tähendab esiteks, et üldjuhul on välistatud kohtusse pöördumine avalike huvide kaitseks. Teiseks on oluline, et kohtusse pöördumise õigust ei ole juhul, kui kaebajal on pelgalt huvi või soov haldusakti tühistamiseks.

9. Praeguses asjas on vaidlustatud KIK-i otsused, mille alusel makstakse Ühtekuuluvusfondi vahen- ditest toetusi ettevõtjatele keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Seega makstakse toetusi avalikes huvides. Keeld maksta toetusi Meetme määruses sätestatud tingimusi rikkudes on kohtu arvates ette nähtud avalike huvide kaitseks (maksumaksja raha raiskamise vältimiseks).

10. Kaebuse esitaja väidab, et toetuste maksmine tema konkurentidele võimaldab viimastel oma ku- lusid kokku hoida ja saavutada seeläbi konkurentsieelis kaebaja kui vähemalt potentsiaalse konku- rendi ees. Kohus leiab, et isegi kui pidada kaebaja väidet õigeks, ei saa sellest järeldada kaebaja sub- jektiivsete õiguste rikkumist.

11. STS § 3 lg 3 alusel kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ meetme „Jäätmete kogumise, sortimi- se ja taaskasutusse suunamise arendamine“ vahendite jagamine ei toimu diskrimineerivalt. Ka kae- bajal on õigus toetust taotleda ja konkureerida võrdsetel alustel teiste ettevõtjatega. Kui ta ei ole taot- lust esitanud, on see tema enda valik. Seetõttu ei riku kaevatavad otsused kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele.

12. Kohus möönab, et toetuste maksmine kui riigiabi võib teatud määral mõjutada olukorda jäätme- käitlusturul. Konkurentsisituatsiooni mõjutavad turul väga erinevad tegurid kogumis ja vastastikuses seoses. Nii ettevõtjate endi kui avaliku võimu tegevus mõjutab suuremal või vähemal ning otsesel või kaudsemal määral konkurentsiolukorda turul üldiselt ja iga ettevõtja puhul eraldi. Avaliku võimu tegevusest võib esile tuua regulatiivsed meetmed, tegevus või tegevusetus konkurentidele lubade, toetuste jms andmisel, tegevus või tegevusetus järelevalve teostamisel, sunni rakendamisel ja süüte- gude menetlemisel, samuti mistahes muu avalik-õiguslikus suhtes sooritatud toiming, mis vähendab

4(7) või suurendab konkurendi tegutsemisvõimalusi ja kulusid ja seeläbi tema võimet pakkuda konkuren- tidest odavamat ja paremat teenust ehk saada konkurentsieelist.

13. Eelnev ei tähenda, et ettevõtjal on õigus kohtus vaidlustada mistahes avaliku võimu väidetavalt objektiivselt õigusvastane tegevus tema konkurendi suhtes, mis kaebaja arvates parandab konkurendi olukorda ja seeläbi halvendab kaebaja olukorda. Seos kaebaja õiguslikult kaitstud positsioonide ja konkurendi suhtes toimetatava avaliku võimu tegevuse vahel jääb üldjuhul siiski liiga mittevahetuks, kaugeks ja oletuslikuks, et küündida isiklike subjektiivsete õiguste riiveni.

14. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas 17. novembri 2005. a otsuses nr 3-3-1-54-05, et kaebeõigus riigieelarveliste vahendite jaotamise otsuste peale on erandlik. Selline õigus võib tekkida juhul, kui isikul on seadusest tulenev nõudeõigus sihtfinantseeringule või seadus on erandlikel juhtudel ette näinud kaebeõiguse. Haldusväline isik võib omandada kaebeõiguse halduse selliste toimingute ja aktide suhtes ka siis, kui tema taotluse menetlemisel on oluliselt rikutud hea halduse põhimõtteid. Käesoleval juhul pole kaebaja taotlust tagasi lükatud viitega konkurentide taotluste rahuldamisele. Samuti puudub seaduses erisäte kaebeõiguse olemasolu kohta struktuuritoetuste jaotamise otsuste peale. Kohtu arvates oleks seadusandjal mõistlik selline õigus kehtestada, kuid kohus ei saa seadus- andja asemel contra legem otsustada, et subjektiivsete õiguste rikkumine kaebuse lubatavuse eeldu- sena tuleks otstarbekuse kaalutlustel kõrvale jätta.

15. Kohtu arvates on kaebeõiguse olemasolu põhistamisel ilmselgelt põhjendamatu tugineda kõlvatu konkurentsi sätetele. Nõustuda tuleb vastustajaga, et kõlvatu konkurentsi normid reguleerivad üksnes kahe konkurendi vahelise käitumise aluseid ja tsiviilõiguslikke suhteid. Struktuuritoetuste taotlemist ei saa pidada kuidagi kõlvatutuks oma konkurentide suhtes. Selliste toetuste taotlemine ja menetle- mine toimub avalikes huvides ja seaduses ettenähtud alustel ja korras, mille õiguspärasuse üle otsus- tab haldusorgan. Lisaks vastustaja argumentidele peab kohus vajalikuks viidata, et seadusandja on teadlikult välistanud Konkurentsiameti järelevalvepädevuse seoses kõlvatu konkurentsi vaidlustega, mis kinnitab antud teema mitteseotust konkurentsiõigusega tavapärases käsitluses. Teise turuosalise poolt kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks saab pöörduda tsiviilkohtusse (KonkS § 53).

II

16. ELTL art 107 lg 1 sätestab, et kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesrii- gi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kah- justada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkuso- bimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Sama artikli lõigetes 2 ja 3 määratletakse siseturuga kokkusobiv riigiabi, kusjuures siseturuga kokkusobivaks tunnistamise ai- nupädevus on Euroopa Komisjonil.

17. Kui abimeetmete ühisturuga kokkusobivuse hindamine jääb komisjoni ainupädevuse piiridesse, alludes Euroopa Kohtu kontrollile, siis siseriiklike kohtute ülesanne on kaitsta abisaaja konkurentide (ka potentsiaalsete) õigusi. Siseriiklike normide kohta, mis käsitlevad kaebuse esitamise õigust ja kaebaja õigust esitada kaebus, on Euroopa Kohtu praktikas leitud, et ühenduse õiguse kohaselt ei tohiks need normid rikkuda õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ühenduse õiguskorras sätestatud õiguste teostamisel (vt kaasus C-174/02, Streekgewest p 18). Samas otsuses leiti, et asjaolu, kas abi- meetmega kaasnenud konkurentsi kahjustamine on õigustatud isikut mõjutanud või mitte, hindamaks tema huvi esitada hagi, ei puutu asjasse, oluline on kaebaja puutumus abi andmisega – praegusel juhul tegutsemine (vähemalt potentsiaalse) konkurendiga samal kaubaturul. Asjakohane ei ole KIK-i võrdlus Saksa Ülemkohtu 10. veebruari 2011. a otsusega asjas nr I ZR 136/09 (Flughafen Frankfurt-

5(7) Hahn), kuna selles asjas oli tegemist kaebajale kahju hüvitamise nõudega, mitte EL-ile abi tagasta- mise nõudega.

18. Euroopa Kohtu kujundatud praktika kaebeõigusest konkurendile ebaseaduslikult makstud riigiabi tühistamise ja tagasinõudmise kohta on kohaldatav juhtumitel, kui riigiabi andmiseks polnud Euroo- pa Komisjoni luba või oli luba õigusvastane. Arvestades kaebeõiguse eesmärki on põhjendatud seda laiendada ka juhtudele, kus riigiabi andmiseks on küll Euroopa Komisjoni luba üldise grupierandi määruse alusel, kuid abi andmisel rikutakse teisi EL-i riigiabi reegleid. EL õigusest tulenev kaebeõi- gus ei saa siiski laieneda juhtumitele, mil riigiabi on küll antud kooskõlas EL reeglitega, kuid eksitud on siseriiklike normide vastu. EL õigusest tulenev konkurendi kaebeõigus on oma olemuse tõttu mõeldud kaitsma EL õiguskorda, aidates kaasa üheaegselt nii EL-i finantshuvide kaitsele kui turgu- del konkurentsiolukorra parandamisele.

19. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole rikutud EL riigiabi reegleid.

20. Kohus nõustub vastustaja väitega, et abikava terviktekst ning abikava alusel antav üksikabi on nõuetekohaselt avaldatud ning nendes sisalduvad nõutavad viitandmed. Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnis- tatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) art 3 vabastab teatud tingimusel tea- tamiskohustusest abikava ja selle raames antava üksikabi. Ühe tingimuse kohaselt peab kavas olema selgesõnaliselt viidatud üldisele grupierandi määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta. Määruse nr 800/2008 art 9 sätestatud läbipaistvus-kohustuse raames tu- leb abi andmise otsuses mh viidata abimeetme terviktekstile Internetis.

21. Kaebaja väide, et KIK-i otsused ei vasta üldise grupierandi määruse art 3 lõikes 2 ja art 9 lõi- kes 3 esitatud nõudele, ei anna alust pidada abi andmist ebaseaduslikuks.

22. Vaidlustatud üksikabi andmise otsused sisaldavad viiteid abikava terviktekstile (keskkonnami- nistri määrus nr 47), Euroopa Komisjoni registreeringule ja grupierandi määruse asjakohastele II peatüki sätetele. Abikava terviktekst oli ja on avaldatud Internetis Riigi Teataja Lisa elektroonilises väljaandes.

23. Ehkki määruse nr 800/2008 art 9 nõuab formaalselt tõesti viidet abikava terviktekstini viivale Interneti-aadressile, tuleb sätte eesmärgi mõistmiseks lugeda seda koos määruse põhjenduse 5 lause- ga 2, mis sätestab „Läbipaistvuse tagamiseks ja järelevalve tõhustamiseks tuleks käesoleva määruse alusel üksikabi andmisel selgesõnaliselt viidata II peatüki asjakohastele sättele ja liikmesriigi õigus- aktile, mille alusel üksikabi antakse.“ ning põhjendusega 33, mille kohaselt „Asjaomane liikmesriik peaks avaldama Internetis niisuguse abimeetme täieliku teksti.“ ja „Liikmesriigid peaksid tagama abimeetme teksti kättesaadavuse Internetis terve abimeetme kehtivuse ajal.“ Sätete eesmärgiks on see, et huvitatud isik ei peaks otsima abikava paberkandjal ametlikust väljaandest, vaid see oleks igal ajal hõlpsalt kättesaadav lihtotsinguga Internetist. Kuna Eestis avaldataksegi õigusaktid, sh abikava olevad määrused ainult Internetis vastavalt seaduses sätestatud korrale, on läbipaistvuskohustuse eesmärk sellega täiel määral täidetud. Igaüks leiab mistahes ajahetkel keskkonnaministri määruse Riigi Teatajast, vajamata selleks täiendavalt otsingu hõlbustamiseks selgitavat viidet. Praktiliselt ongi ilmselt hõlpsam otsida määrust Riigi Teataja kodulehelt märksõna- või kuupäevaotsinguga, mitte selliselt, et otsingumootorisse trükitakse ümber pikk Interneti-aadress. Kohtu arvates ei ole Euroopa õiguse mõtteks tuua sellises olukorras kaasa riigiabi ebaseaduslikuks tunnistamise, sest sel- leks puuduks igasugune sisuline vajadus ja õigustus.

6(7) 24. Sama formaalne ja põhjendamatu on etteheide üldise grupierandi määruse art 3 lõikes 2 toodud nõude rikkumise kohta, mille kohaselt peab abi andmise otsuses sisalduma viide üldise grupierandi määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. Vastava nõude eesmärk on täidetud sellega, et vaidlustatud otsuses viidatakse abikavale, mis sisaldab üldise grupierandi määruse korrektset avaldamismärget. Asjaolu, et avaldamismärge otsustes endis ei sisaldu, ei too kaasa huvitatud isikute õiguste rikkumist, kuna neile on vastav teade kättesaadav viidatud ametliku dokumendi abil. Vaevalt et tänapäeval keegi vajab Euroopa Liidu Teataja paberväljaannet EL õigusakti sisuga tutvumiseks, viide on ilmselt eeskätt vajalik veendumaks, et määrus pole formaalselt kehtetu avaldamisnõuete rikkumise tõttu.

25. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei uuri kohus vaidlustatud otsuste sisulist õiguspärasust. Sel põhju- sel pole kohtutoimikusse tarvis võtta ka otsuste ärisaladusi sisaldavaid terviktekste ning need tuleb vastustajale tagastada. III

26. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kaebused jätta rahuldamata ja kaebaja kohtukulud jätta tema enda kanda.

27. Vastustaja taotles 20. juuni 2011. a menetluskulude väljamõistmist summas 2506 eurot ja 57 senti ning esitas ka menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (kd I tl 233-238). Vastustaja taotlus kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks jääb HKMS § 285 lg 1 ja HKMS v.r. § 92 lg 10 ja § 93 lg 5 alusel rahuldamata, kuna välise õigusabi tellimine ei olnud põhjendatud. Ehkki ettehei- teid pole osutatud õigusabi kvaliteedile, tuleb lähtuda põhimõttest, et haldusorgani, s.h KIK-i amet- nikud peavad olema suutelised oma haldusakte kohtus ise kaitsma (vt nt Riigikohtu halduskollee- giumi 30. novembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-10). Et ametnikud on võimelised asjatund- likult analüüsima ka KIK-i otsuste peale kaebamise õigust, kinnitavad KIK-i 20. detsembri 2010. a vaideotsused nr 4-17/1079-18 ja nr 4-17/1078-14, milles on seda teemat käsitletud. KIK-i põhikirja järgi on tema eesmärgiks finantseerida keskkonnaseisundi hoidmisele, loodusvarade taastootmisele ja keskkonnakahjustuste heastamisele suunatud projekte. Vastustaja ülesandeks on täita muuhulgas keskkonnatasude seadusest ja struktuuritoetuse rakendusüksuse tulenevat haldusülesandeid. Seega on finantseerimisotsuste raames tekkivate riigiabi küsimuste lahendamine samuti vastustaja põhite- gevuseks. Kuigi riigiabi osas puudub Eestis ulatuslik kohtupraktika, ei saa selliste kohtuasjade me- netlemisest tekkivat kulu panna haldusorgani enda vähese kogemuse või pädevate töötajate puudu- mise tõttu kaebaja kanda. Haldusorgan peab tagama, et tal oleks vajalik kompetents enda põhiüles- annete raames enda esindamiseks ilma välist õigusabi kasutamata. Eeltoodust tulenevalt jääb vastus- taja õigusabikulu tema enda kanda.

28. Kolmandad isikud vaidlesid kaebusele vastu ja seega on võimalik nende menetluskulu kaebajalt HKMS § 285 lg 1 ja HKMS v.r. § 92 lg 7 alusel välja mõista. OÜ Taararing ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. AS Bestor Grupp esitas kohtuistungil maksekorralduse, millest nähtub et AS Bestor Grupp on Õigusabibüroo Harry Ots AS-ile tasunud 3600 eurot. Selgitusena on märgitud „A.35 õigusabi teenused haldusasjas nr.3-11-148“. Kohtuistungi protokolli kohaselt esitas esindaja kohtukulude taotluse ja selgitas, et kuigi vastus on lühike, on kolmas isik pidanud tutvuma kõigi materjalidega. Samuti viitas ta, et haldusasja number menetluskulude kandmise lehel näha.

HKMS v. r. § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaid- lusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid ning nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtul tuleb välja selgitada, kas nimetatud dokumentide esitamine kohtule oli va- jalik ja kas need on ka esitatud. Riigikohus on 5. mai 2011. a otsuses nr 3-3-1-17-11 leidnud, et me- netluskulude nimekirjas riigilõivu märkimata jätmine ei takista halduskohtus tasutud riigilõivu arves-

7(7) tamist menetluskuluna. Kohus leiab selle seisukoha alusel, et menetluskulude väljamõistmist ei ta- kista see, kui isikul ongi tekkinud vaid üht liiki menetluskulu, mille väljamõistmist ta taotleb, kuid mille kohta ta täiendavalt n.ö nimekirja ei esita, sest sellisel juhul puuduks nimekirjal esitamisel mõ- te. Esitatud maksekorraldusest on tuvastatav, et kolmas isik taotleb vaid õigusabikulu välja mõist- mist.

Kuludokumentidena peetakse üldjuhul silmas arveid ehk algdokumente, mis tõendavad majanduste- hingu toimumist. Siiski on Riigikohus korduvalt leidnud, et menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega (maksekorraldus, kviitung jne), kust nähtub, et menetluskulud on me- netlusosalise poolt reaalselt kantud (vt 9. märts 2009. a otsus nr 3-3-1-94-08, 20. detsembri 2000. a otsus nr 3-3-1-55-00). Seega tuleb Riigikohtu tõlgenduse kohaselt pidada kuludokumendiks tõendit, millest nähtub kulu kandmine. Vastava tõendi on kolmas isik maksekorraldusena esitanud.

HKMS v.r. § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuigi kaebaja ei ole esitanud detailset aja- ja kuluaruannet, ei takista see kohtupraktika kohaselt töö ajamahukuse ja põhjendatuse hindamist, vaid kulu põhjendatust saab arvestada osutatud õigusteenu- se mahu ja asja keerukuse astme põhjal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 6. oktoobri 2010. a otsus nr 3-08-2297, 30. detsembri 2010. a otsus nr 3-09-2969, 27. veebruari 2009. a otsus nr 3-05-310). Ko- hus nõustub nimetatud seisukohaga ja leiab, et aja- ja kuluaruannet esitamata jättes saab kohus hin- nata tegelikku töömahtu üksnes lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud materjalide alusel. AS-i Bestor Grupp esindaja on esitanud vaid ühe kirjaliku seisukoha 1. juunil 2011. a kahel lehel (kd II tl 208), milles leitakse, et kaebus on põhjendamatu ja nõustutakse vastustaja argumentidega. Ka istun- gil esitatud seisukohad polnud mahukad ega uudsed (kd II tl 66). Seega vaatamata asja keerukusele ja mahule ei nähtu toimiku materjalidest mingil moel esindaja poolt õigusabi osutamist ulatuses, mis eeldaks õigusabikulude väljamõistmist summas 3600 eurot. Istungil osalemise ja esitatud seisukoh- tade mahtu ja kvaliteeti hinnates peab kohus põhjendatuks mõista välja menetluskulu summas 150 eurot.

Villem Lapimaa