2-11-48049/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

1 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2012.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-48049 Kohtuasi JP´a avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise nimel tehingute tegemiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja JP (ik XXX elukoht XXX) Avaldaja esindaja vandeadvokaat Alar Urm (AB LEXTAL, Rävala 4, 10143 Tallinn)

Puudutatud isik PRP(ik XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isiku PRP riigi poolt määratud esindaja vandeadvokaat Risto Käbi ( AB LEX 1 , Narva mnt 11d, Tallinn 10151, e-post risto@lex1.ee)

Eestkosteasutus Viimsi Vallavalitsus (Nelgi tee 1, Viimsi, Harjumaa) esindaja Helen J

Resolutsioon 1. Anda JP (isikukood XXX) kohtu nõusolek sõlmida oma alaealise poja PRP (isikukood XXX) nimel UP (isikukood XXX, surnud XXX) pärandvara jagamise leping, milleks on AS-is SEB Pank (registrikood 10004252) ja Marfin Pank Eesti AS-is (registrikood 10586461) pangakontodel asuv raha ja pensionifondi vara, viisil, et PRP avatavakse konto AS-is SEB Pank ja sellele kantakse 1/3 UP pensionifondi osakute tagasiostmisest saadavast rahast ja 1/3 UP pangakontol number XXXXXXXXXXXX olevast rahast. 2. Anda JP (isikukood XXX) kohtu nõusolek esitada PRP (isikukood XXX) esindajana UP(isikukood XXX surnud XXX ) kohustusliku kogumispensioni fondi osakute tagasivõtmise avaldus.

Menetluskulude jaotamine. Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv JP enda kanda. Jätta PRP esindajakulu riigi kanda.

2

Kohtumääruse jõustumine.

Kohtumäärusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot.

Menetluse käik.

1. JP on alaealise PRP ema.

2. Avaldaja JP esitas kohtule avalduse tema alaealise poja nimel tehingute tegemiseks Asja menetlemise ajal täpsustas avaldaja oma nõuet ja palub :

- anda JP(i.k. XXX) nõudolek UP(isikukood XXX, surnud XXX ) AS-is SEB Pank (registrikood 10004252) ja Marfin Pank Eesti AS-is (registrikood 10586461) asuva pärandvara (raha pangakontodel ja pensionifondi vara) jagamiseks PRPga (isikukood XXX) selliselt, et JP kanda jäävad kõik UP´a pärandvaras olevad kohustused ja PRP vabaneb kõigist pärandvaraga seotud kohustustest;

- lubada JP PRP esindajana esitada UP kohustusliku kogumispensioni fondi osakute tagasivõtmise avaldus ja piiranguteta käsutada osakute tagasiostmisest laekuvat raha;

- lubada JP piiranguteta käsutada enda ja UP pangakontosid AS-is SEB Pank ja Marfin Pank Eesti AS-is.

Alternatiivse taotlusena soovib avaldaja kohtu nõusolekut:

- anda JP(isikukood XXX) nõusolek UP(isikukood XXX surnud XXX ) AS-is SEB Pank (registrikood 10004252) ja Marfin Pank Eesti AS-is (registrikood 10586461) asuva pärandvara (raha pangakontodel ja pensionifondi vara) jagamiseks PRPga (isikukood XXX) selliselt, et PRP avatavale kontole AS-is SEB Pank kantakse 1/3 UP pensionifondi osakute tagasiostmisest saadavast rahast ja lisaks kantakse samale pangakontole 3200 eurot UP pangakontolt number XXXXXXXXXXXX;

- lubada JP käsutada pangakontot, millele kantakse PRP’a poolt UP’alt päritu raha kuni PRP´a täiesealiseks saamiseni ainult kohtu loal. JP võib teha eespool viidatud pangakonto käsutusi, mille eesmärk on kontol hoiustatud raha hoiutingimuste kokkuleppimine (deponeerimine, tähtajaline hoiustamine jms);

- lubada JPPRP esindajana esitada UP kohustusliku kogumispensioni fondi osakute tagasivõtmise avaldus ja 2/3 osakute tagasiostmisest laekunud raha piiranguteta käsutada;

3 - lubada JP piiranguteta käsutada enda ja UP pangakontosid AS-is SEB Pank ja Marfin Pank Eesti AS-is (registrikood 10586461), välja arvatud 3200 eurot UP pangakontol XXXXXXXXXXXX, mis tuleb kanda PRP kontole.

3. Tallinna notar Marika Rei poolt XXX välja antud pärimistunnistuse kohaselt on XXX surnud UP´a (isikukood XXX) pärijateks avaldaja ja PRP 1/3 suurustes mõttelistes osades. Avaldaja on pärast abikaasa surma täitnud eluasemelaenulepingutest ja liisingulepingutest tulenevad kohustused ja tagab perele vajaliku sissetuleku, kulude katmise ja laste eest hoolitsemise ja nende kasvatamise. Arvestades sellega, et abikaasade kontodel oli UP surma hetkel kokku 18 897,24 eurot, millest arvestuslik alaealise lapse osa on 1/6 ehk 3149,54 eurot ja sellega, et UP surmaga kaotas pere olulise osa sissetulekust, ei saa eeldada, et viidatud 3149,54 eurot ei ole vajalik PRP ülapidamiseks.

UP pensionifondi varast, mis on ca 27 067,63 eurot, on PRP´a osa 1/3 ehk 9022,54 eurot. Arvestades vajadust täita laenuja liisingulepinguid ja tagada muu vajalik PRP ülalpidamiseks, ei saa väita, et see vara ei ole valik lapse ülalpidamiseks.

4. UP vara ja kohustused tema surmapäeva seisuga olid avaldaja väidetel järgmised: - Liisingleping nr XXX Audi A6, tasumata osamaksed alates osamaksest nr 46 so 15*565,56 = 8483,4 eurot. Tasumata kohustusele lisanduks käibemaks ja intress, kuid avaldajal ei ole huvi seda arvestada. Kokkuvõte: kohustus summas 8483,4 eurot, mis on ühisvara, seega UP´a osa sellest ½ ja PRP´a päritav osa on 1/3 isa osast ehk 1/6 kogusummast, e -1413,8 eurot. - Liisingleping nr XXX Audi A5, tasutud osamaksed 1-6 so 8735,48 eurot, kogu kohustus oli 26 115,57 seega põhiosa tasumata jääk 17 380,09 eurot. Tasumata kohustusele lisanduks käibemaks ja intress, kuid avaldajal ei ole huvi seda arvestada. Kokkuvõte: kohustus summas 17 380,09 eurot, mis on ühisvara, seega UP´a osa sellest ½ ja PRP´a päritav osa on 1/3 isa osast ehk 1/6 kogusummast, e -2896,68 eurot. - Kogumispensioni fondi osad, väärtus surmapäeva seisuga 27 067,63 eurot. Tegemist ei ole ühisvaraga, seega PRP pärib 1/3 e 9022,5 eurot. - Kontojääk Marfin pangas 24 eurot e PRP´a päritav osa on 1/6 kogusummast e 4 eurot. - Konto XXXXXXXXXXXX jääk surmapäeva seisuga 7 623,82 eurot e PRP´a päritav osa on 1/6 kogusummast e 1270,63 eurot. - Konto XXXXXXXXX jääk surmapäeva seisuga 5529,17 e PRP´a päritav osa on 1/6 kogusummast e 921,52 eurot. - Eluasemelaenu leping XXXXXXXXXXX järgne kohustus surmapäeva seisuga 67 644,81 eurot e PRP´a päritav osa on 1/6 kogusummast e -11 274 eurot. - Eluasemelaenu leping XXXXXXXXXX järgne kohustus surmapäeva seisuga 2971,34 eurot e PRP´a päritav osa on 1/6 kogusummast e -495,22 eurot. - Krediitkaardilaen 57,35 eurot PRP´a päritav osa on 1/6 kogusummast e -9,55 eurot. - JP´a konto on samuti ühisvara, seega tuleb arvestada ka seda: - Konto XXXXXXXX jääk surmapäeva seisuga 5720,25 eurot e PRP´a päritav osa on 1/6 kogusummast e 953,37 eurot.

Kokkuvõttes on pärandi väärtuse arvutuse matemaatiline tulem järgmine: 953,37+9022,5+4+1270,63+921,52-11274-495,22-9,55-2896,68-1413,8= -3917,23

Jagatava pärandvara (va kinnistud) negatiivne väärtus on seotud sõidukite liisingulepingutega ja eluasemelaenulepingute alusel tasumisele kuuluvate summadega. Avaldaja suudab perekonda majandada, lapsi ülal pidada ja viidatud lepingukohustusi täita. Eeltoodut arvestades ei ole alust väita, et PRP pärandiosa ei ole tema ülalpidamiseks vajalik. PRP pärandiosa juhul, kui jätta pärandvaras olevad kohustused arvestamata, on 1/3 UP

4 pensionifondi rahast ja 1/6 avaldaja ja UP pangakontode aktivast ehk kokku ümardatult 12 200 eurot.

4. Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud osaliselt. Esindaja leiab, et pärandi raha ja fondiosakuid puudutav vara saab jagada pärijate vahel kolmeks ilma, et avaldajal oleks kohustust puudutatud isikule pärandist laekuva raha hoiustamiseks eraldi kontol ja piirangutega.

Avalduse resolutiivosas 1 esitatud taotlusega on esindaja nõus tingimusel, et alaealisele säilivad kõik varaga seotud õigused ja ta vabaneb kohustuste tagamisest (eelkõige eluasemelaenu tagav hüpoteek).

Avalduse resolutiivosas 2 esitatud alternatiivse taotlusega on esindaja nõus.

Alaealise esindaja põhjendab oma seisukohta järgnevaga: PkS § 123 lõikest 1 tulenevalt tuleb avaldus lahendada lähtuvalt lapse huvidest. PkS lg 1 näeb ette, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutusse oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kõrvutades alaealise poolt pärandina saadavat likviidsete vahendite summat (raha + pensionifondi osakud kokku 12.172,02 €) ja kohustuste summat (eluasemelaenust tulenevad kohustused summas 11.769,20 € + muud pärandvarast tulenevad kohustused summas 4320,03 € ), on ilmne, et vahendid on vajalikud juba ainuüksi kohustuste täitmiseks. Puudutatud isiku pärijana ongi kohustus kanda pärandvaraga seotud kohustused. Arvestades pärandaja perekonna varakust võib ilmselt eeldada, et ka alaealise ülalpidamiseks vajalike kulutuste lõikes ei oleks summa neid ületav. Seetõttu leiab alaealise esindaja, et PKS § 186 lg 1 kohane eraldi hoiustamine ning kontole käsutamise piirangu seadmine ei ole põhjendatud. Avaldajal lasub varahooldajana niikuinii seadusest tulenev kohustus kasutada neid vahendeid alaealise kohustuste täitmiseks.

Alaealise esindaja nõustub eestkosteasutusega, et alaealise huviks ei pruugi olla teise sõiduauto kasutamine ja sellega seotud kohustuste kandmine. Samas ei ole selge, mil määral kasutusrendilepingu lõppemine alaealise vara mõjutaks. Eeldatavasti on pank kujundanud maksegraafiku viisil, et kirjeldatud hinnalanguse kompenseerib pärandaja poolt tehtud esimene sissemakse, aga välistada ei saa ka müügikahjumit ja rahalise positsiooni halvenemist. Sõiduki müük võib olla alaealise seisukohast vajalik, kuid ei ole tõenäoline pärandajate poolt rahalise võidu saamine seoses liisingulepingu lõpetamisega.

Avaldaja taotlusega nr 1 on alaealise esindaja nõus tingimusel, et alaealisele jääb alles vara ja kohustuste ülevõtmisel ei laiene laenu tagav hüpoteek puudutatud isiku omandiosale. Taotlusega 2 on alaealise esindaja täielikult nõus, mis puudutab avaldajat ja alaealist PRPa.

5. Eestkosteasutus on avaldaja taotlusega piiranguteta käsutada enda ja UP´a pangakontosid AS-is SEB Pank ja Marfin Pank Eesti AS-is nõus tingimusel, et puudutatud isiku nimel pärandvaraga seotud kohustustest vabanemise tehingud (eluasemelaenude lepingute ümbervormistamised, autoliisingute lepingute ümbervormistamised) vormistatakse enne avaldajale loa andmist kasutada/käsutada piiranguteta puudutatud isikule pärandiosana kuuluvat pangakontodel olevat raha ja UP´a nimel olevate kohustusliku pensionifondi osakute tagasiostmisest laekuvat raha.

5 Avaldaja alternatiivse taotluse esimeses lõigus toodud sooviga anda JP(isikukood XXX) nõusolek UP(isikukood XXX surnud XXX ) AS-is SEB Pank (registrikood 10004252) ja Marfin Pank Eesti AS-is (registrikood 10586461) asuva pärandvara (raha pangakontodel ja pensionifondi vara) jagamiseks PRP’aga (isikukood XXX) selliselt, et PRP’ale avatavale kontole AS-is SEB Pank kantakse 1/3 UP pensionifondi osakute tagasiostmisest saadavast rahast ja lisaks kantakse samale pangakontole 3200 eurot UP pangakontolt number XXXXXXXXXXXX, on eestkosteasutus põhimõtteliselt nõus. Eestkosteasutus on seisukohal, et alaealise huvide ja õiguste paremaks kaitseks tuleks määrata avaldajale kohustus paigutada lapsele kuuluv raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldiseisvale kontole, mille käsutamiseks on vajalik kohtu nõusolek.

Teise alternatiivse nõude osas on eestkosteasutus seisukohal, et avaldaja väide puudutatud isiku pärandvaraks olevate rahaliste vahendite vajalikkuse kohta tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks ja jooksvate kulude katmiseks, on vastuolus avaldaja enda varasemate väidetega ärakuulamisel kohtus ja 08.12.11. kohtule esitatud avalduse muutmise taotluses toodud lõiguga, mis ütleb, et avaldaja on pärast abikaasa surma täitnud eluasemelaenulepingutest ja liisingulepingutest tulenevad kohustused ja tagab perele vajaliku sissetuleku, kulude katmise ja laste eest hoolitsemise ja nende kasvatamise. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaoluga, et avaldaja on pärinud puudutatud isiku pärandiosast eraldiseisvana ½ UP´a kogu pärandvarast, millest johtuvalt ei ole piisaval määral põhjendatud, et puudutatud isikule kuuluv pärandvara osa on ilmtingimata vajalik tema ülalpidamiseks ja jooksvate kulude katteks. Vastuoluline on ka avalduses toodud teave pärandvara koosseisu kohta ja taotluse põhjenduse täiendused, milles avaldaja annab teada, et antud menetluses ei pea arvestama pärandvara koosseisus olevate kinnistutega, nende pärimisjärgsed omaniku muutmiskanded on juba tehtud ja sellega on pärandvara jagatud, kuid siiski tuleb arvestada kinnistutega seotud kohustusi panga ees. Samas ütleb avaldaja avalduse muutmise kokkuvõttes, et jagatava pärandvara (va kinnistud) negatiivne väärtus on seotud sõidukite liisingulepingutega ja eluasemelaenulepingute alusel tasumisele kuuluvate summadega; avaldaja suudab perekonda majandada, lapsi ülal pidada ja viidatud lepingukohustusi täita ning eeltoodut arvestades ei ole alust väita, et PRP pärandiosa ei ole tema ülalpidamiseks vajalik. Eestkosteasutus leiab, et avaldaja esitatud vastakat informatsiooni kasutamist pärandvara koosseisust tuleneva väärtuse arvutamiseks ja negatiivse tulemi saavutamist, ei saa puudutatud isiku huvidest lähtuvalt võtta aluseks otsuse tegemisel temale kuuluva pärandiosa käsutamise kohta. Puudutatud isik ise oma alaealisuse tõttu ei ole saanud osaleda otsuste tegemisel kahe eluasemelaenu ega kahe autoliisingu vormistamisel erinevate pereliikmete tarbeks. Ei saa üheselt väita, et teine eluasemelaen, mille objektiks olev kinnisvara, mis ei ole temale igapäevaseks elamiseks vajalik, on tulevikku suunatult puudutatud isikule kasuvõi kahjutoov investeering. Sama saab öelda pere käsutada oleva teise sõiduauto kohta, mida puudutatud isik isiklikult kasutada ei saa ja selle liisingumakse tasumise kohustust ei saa kuidagi pidada puudutatud isiku huvides olevaks ning mille tegelikku jääkväärtust puudutatud isiku täisealiseks saamise hetkel, täna ilmselt kuidagi arvutada ei ole võimalik. Eestkosteasutus on arvamusel, et ei matemaatiliselt ega puudutatud isiku inimlikest huvidest lähtuvalt ei ole võimalik ühes ja samas tehtes kasutada tema pärandiosaks olevaid rahasummasid, pensionifondi osakuid, mõttelisi osasid kinnisvaradest koos seatud hüpoteekidega ja autode liisingumakseid. Viimsi vallavalitsus jääb oma põhimõttelise seisukoha juurde, et loa andmisel avaldajale tehingu sooritamiseks puudutatud isiku nimel tema pärandiosaks olevate rahasummade käsutamiseks tuleb määrata avaldajale kohustus paigutada lapsele kuuluv raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi eraldiseisvale kontole, mille käsutamiseks on vajalik kohtu nõusolek.

Kohtumääruse põhjendused.

6 6. PkS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PkS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, samuti p 2 kohaselt loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. .

7. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga on tõendatud järgmine: - UP (i.k. XXX) suri XXX .a.; - PRP( i.k. XXX) on UP alaealine poeg, kes pärib vastavalt notar Marika R ei poolt 19.08.2011.a. välja antud pärimistunnistusele 1/3 mõttelise osa UPpärandvarast; UP tesiteks pärijateks on 1/3 suuruses mõttelises osas tema üleelanud abikaasa JP ja 1/3 mõttelises osas tema poeg KP (i.k. XXX).

8. Kohus on seisukohal, et tulenevalt avaldaja poolt toodud avalduse põhjendustest ning alaealise esindaja ja eestkosteasutuse esindaja seisukohtadest, on põhjendatud anda JP kohtu nõusolek sõlmida oma alaealise poja PRPga UP, surnud XXX .a. pärandvara jagamise leping, milleks on AS-is SEB Pank (registrikood 10004252) ja Marfin Pank Eesti AS-is (registrikood 10586461) asuv pärandvara, s.o. raha pangakontodel ja pensionifondi vara viisil, et PRP avatavale kontole AS-is SEB Pank kantakse 1/3 UP pensionifondi osakute tagasiostmisest saadavast rahast ja 1/3 UP pangakontol number XXXXXXXXXXXX olevast rahast.

Tulenevalt asjaolust, et avaldaja ise märgib avalduses, et ta soovib avada oma pojale PRP konto SEB Pangas kuhu kanda tema isast UP päritud rahalised vahendid ja, et avaldaja sõnul suudab ta oma perekonda majandada, lapsi ülal pidada ja viidatud lepingulisi kohustusi täita, ei vaja eestkostja ilmselt oma poja pärandvarana saadavaid rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks. Eeltoodust tulenevalt on avaldajal PkS § 186 lg 1 teisest lausest tulenev kohustus raha paigutamisel teha märge, et kontot on võimalik käsutada vaid kohtu nõusolekul. Seega on see avaldaja enda seadusest tulenev kohustus milleks tal kohtu nõusolekut vaja ei ole.

Kohus leiab, et põhjendatud on anda JP ka nõusolek esitada PRP esindajana UP kohustusliku kogumispensioni fondi osakute tagasivõtmise avaldus, kuid põhjendamatu on lubada JP osakute tagasiostmisest laekunud raha piiranguteta kasutada. See ei oleks alaealise huvides, pealegi on JP ju oma alternatiivse taotluse p-s 1 soovinud pensionifondi osakute tagasiostmisest saadav alaealise poja pärandi osa paigutada pojale avatavale pangakontole.

Kohus on seisukohal, et kohus ei saa anda nõusolekut lubada JP piiranguteta käsutada enda ja UP pangakontosid AS-is SEB Pank ja Marfin Pank Eesti AS-is, sest kohtu pädevusse kuulub üksnes nõusoleku andmine alaealise või eestkostetava varaga tehingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotamine.

9. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

7 Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda.

Avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja avaldaja esindaja kulu tuleb jätta avaldaja kanda.

Kohtunik: