2-11-51910/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-11-51910

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-11-51910 Tsiviilasi

M. A. hagi M. P. elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1251,09 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad 1) Hageja: M. A. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx x-xx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja – A. P. lepinguline esindaja

- A. 2) Kostja: M. P. : xxxxxxxxxxxx : xxxxxx xxxxx xxxxxx , xxxxx xxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja – vandeadvokaat P. J. Eelistungi toimumise aeg

26. jaanuar 2012. a

Resolutsioon

1. Kinnitada M. A. seadusliku esindaja – A. P. M. P. 26.01.2012. a sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus M. A. hagis M. P. elatise väljamõistmiseks järgnevatel tingimustel:

1.1 M. P. maksma M. A. elatist perioodi - 24.11.2010 kuni 24.01.2012 – eest ühekordselt 1246 (üks tuhat kakssada nelikümmend kuus) eurot ning alates 25.01.2012

2-11-51910

2 (3) igakuiselt 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot kuni M. A. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx;

1.2 Punktis 1.1 märgitud elatise tasumine M. P. M. A. algab pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-11-43180;

1.3 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Määrus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 26.01.2012. a kell 12.

Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Eelistungil 26.01.2012. a sõlmisid hageja seaduslik esindaja A. P. kostja M. P. tsiviilasjas kompromissilepingu ning taotlevad seoses sellega menetluse lõpetamist. Pooled teineteiselt menetluskulusid ei nõua.

Kohtu põhjendused

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti

Kohus on pooltele selgitanud kompromissi sõlmimise õiguslikke tagajärgi.

2-11-51910

3 (3) Kuna poolte kokkulepe on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning seoses sellega menetlus käesolevas asjas lõpetada TsMS §

428 lg 1 p 4 alusel.

Arvestades kompromissis märgitut, jätab kohus TsMS § 168 lg 3 ja 1741 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Lembit Käis kohtunik