3-11-2143/15 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-2143

Haldusasi

Vladimir Jarikovi kaebus Riigiprokuratuuri tekitatud

mittevaralise kahju eest 340 000 euro suuruse hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2011. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Jarikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2011. a

määrus muutmata.

2. Tagastada Vladimir Jarikovile 3. jaanuaril 2012 saabunud kiri pealkirjaga

„Protest“.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladimir Jarikov esitas 05.09.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Riigiprokuratuuri

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 340 000 eurot. Kaebuse kohaselt varjasid

kohtunik ja prokurör kriminaalasja nr 1/1-1831/01 kohtumenetluses videokassetti asjas

oluliste ütlustega. Seetõttu mõisteti V. Jarikov nimetatud kriminaalasjas alusetult süüdi ning

ta viibib vanglas prokuratuuri süül, võltsitud tõendite ja valeotsuse alusel.

Koos kaebusega esitas V. Jarikov taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest

maksejõuetuse tõttu.

2. Tartu Halduskohtu 03.10.2011. a määrusega jäeti V. Jarikovi riigilõivust vabastamise

taotlus rahuldamata ja anti talle tähtaeg riigilõivu summas 14 060,56 eurot tasumiseks.

Määruse põhjenduste kohaselt ei sõltu mittevaralise kahju hüvitamise nõudest arvestataval

määral kaebaja jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus, mistõttu ei saa

esitatud nõuet pidada V. Jarikovi jaoks oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi

kanda jätmise.

Samuti leidis halduskohus, et käesoleval juhul ei saa V. Jarikovi poolt väidetud kahju

tekkimist lugeda tõendatuks, mistõttu on tema kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu.

Halduskohus ei saa tuvastada prokuröri tegevuse õigusvastasust kriminaalasja menetlemisel.

Selleks on seadus ette näinud muud õiguskaitsevahendid ehk edasikaebeõiguse. V. Jarikov on

kaebuses nimetatud kriminaalasjas nii edasikaebe kui ka teistmisavalduse esitamise õigust

kasutanud, ent kummalgi juhul ei ole ta soovitud eesmärki saavutanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. V. Jarikov esitas 13.10.2011 määruskaebuse, milles sisuliselt palub Tartu Halduskohtu

03.10.2011. a määruse tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse

põhjenduste kohaselt asus halduskohus kaebuse hindamisel prokuratuuri poolele ja hindas

kaebuse perspektiivikust ebaõigesti. V. Jarikovil puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks

ning riigilõivust vabastamata jätmisel jääks ta kohtusse pöördumise õiguseta.

4. 03.01.2012 saabus ringkonnakohtusse V. Jarikovilt käesoleva haldusasja numbrit kandev

venekeelne kiri pealkirjaga „Protest“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. V. Jarikov esitas halduskohtule kaebuse Riigiprokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks ja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel. V. Jarikovi isikukonto

väljavõttest nähtuvalt puudus tal võimalus riigilõivu tasumiseks.

7. Riigikohus on leidnud, et maksejõuetu isiku võib riigilõivust vabastamata jätta vaid siis, kui

õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui

kaebus on perspektiivitu (RKHKm 22.06.2010, 3-3-1-20-10, p 15). Halduskohus jättis V.

Jarikovi riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata, leides, et esitatud nõuet ei saa pidada

tema jaoks nii oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Samuti

leidis halduskohus, et V. Jarikovi väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ning

tõendamata, mistõttu ei ole tõenäoline, et Riigiprokuratuuri tegevusega oleks V. Jarikovile

tekkinud hüvitamisele kuuluvat moraalset kahju.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Riigiprokuratuuri poolt tõendite väidetava

varjamise eest väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist ei saa pidada V. Jarikovi jaoks niivõrd

oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud tema riigilõivu tasumisest vabastamine.

Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et halduskohus ei saa tuvastada kriminaalasja raames

prokuröri poolt teostatud tegevuse õigusvastasust. Selleks on seadus ette näinud muud

õiguskaitsevahendid ehk edasikaebeõiguse ning teatud juhtudel ka teistmisavalduse esitamise

õiguse. Kaebajal oli võimalik vaidlustada kriminaalasjas tehtud otsused apellatsiooni korras.

Samuti oli kaebajal võimalik esitada Riigikohtule teistmisavaldus. Kaebusest nähtuvalt on V.

Jarikov nii edasikaebe kui ka teistmisavalduse esitamise õigust kasutanud, ent kummalgi juhul

ei ole ta tema poolt soovitud eesmärki saavutanud. Sellega on kriminaalmenetluse lahendid

saavutanud õigusjõu ning nende ümberhindamine halduskohtumenetluses ei ole õiguslikult

võimalik. Kaebajal puudub antud asjas ilmselgelt kaebeõigus.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka kaebuse vähese perspektiivikuse osas.

Kaebuses puuduvad sisulised põhjendused, millest V. Jarikovile antud juhul mittevaraline

kahju tekkis ja milliseid õigusnorme on Riigiprokuratuur rikkunud. Selliseid asjaolusid ei näe

ka ringkonnakohus. V. Jarikov ei ole esitanud kahju tekkimise põhjendamiseks ka piisavaid

tõendeid, mistõttu on tema kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu.

10. Eeltoodu põhjal on V. Jarikovi kaebus ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu

ning sellise kaebuse esitamisel ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud.

11. Eelnev põhjendus tugineb HKMS § 285 lg-le 2 ja § 111 lg-tele 1, 2 ja 3.

12. Ringkonnakohus tagastab V. Jarikovile 03.01.2012 Tartu Ringkonnakohtusse saabunud ja

käesoleva haldusasja numbrit kandva venekeelse kirja pealkirjaga „Protest“. See ei sisalda

taotlusi, lisainformatsiooni ega teeni ka ühelgi muul viisil menetluse edendamise eesmärki.

Kiri tagastatakse lähtuvalt eeltoodust menetlusökonoomia põhimõtte alusel.

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits