2-11-38261/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-38261

Kohtuasi

HK`i

avaldus

kaasomandi

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks ja PK`i ja UK`i vastuavaldus

kasutuskorra kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (vastuavalduses puudutatud isik) HK (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Eino Tamm

Puudutatud isik I (vastuavalduses avaldaja) PK (isikukood

XXX, elukoht XXX) ), lepinguline esindaja Deivi Vaht

Puudutatud

isik

II

(vastuavalduses

avaldaja)

UK

(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Deivi Vaht

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Lõpetada tsiviilasjas nr 2-11-38261 menetlus ja kinnitada poolte kompromiss järgmiselt:

1. Kaasomandisse kuuluva, XXX/XXXkrundi ja ehitiste kasutuskord:

1.1. Krundi kogupinnast (1323 m2), millest on maha lahutatud elamualune pind (118 m2)

jääb avaldaja (HK) ja puudutatud isikute (PK ja UK üheskoos) kasutusse pindalalt

võrdne osa (1205:2=602,50 m2).

HK ainukasutusse jääv õueala (plaanil kollasega, XXX suunaline) algab XXX tänava

jalgvärava parempoolsest postist, läheb risti kuni elamu seinani, pöördub vastu

kellaosuti liikumissuunda mööda seina äärt olemasoleva õuepoolse trepimademe XXX

maantee poolse servani, pöördub risti õue suunas ja läheb 1,2 meetrit, pöördub

täisnurkselt tagasi XXX krundi suunas kuni keldrisse viiva ukse keskpunktini, pöördub

täisnurkselt õue suunas ja läheb 1,2 meetrit XXX krundi poole, pöördub täisnurkselt

XXX maantee suunas ja läheb 2,4 meetri kaugusel paralleelselt maja seinaga punktini,

mis asub 1,5 m kaugusel trepimademe XXX maantee poolse serva pikendusel

(olemasolevast müürist KK), pöördub XXX suunas ja kulgeb paralleelselt krundi XXX

maantee poolse piiriga kuni 1,4 meetri kaugusele enne ristumist olemaoleva õueala ja

aiamaa piiri pikendusega, pöördub XXX maantee suunas ja läheb paralleelselt õueala

ja aiamaa piiriga kuni aiamaatükkide vahel oleva kõnnitee XXX maantee poolse

äärekivini, pöördub sealt uuesti XXX krundi suunas ja kulgeb piki äärekivi serva

paralleelselt krundi XXX mnt poolse piiriga kuni naaberkrundi piirini.

1.2. Olemasolev jalgvärav (plaanil nr 1) jääb P ja UK ainukasutusse, olemasolev

autovärav (plaanil nr 2) jääb HK ainukasutusse. Kõik ehitised (peale elamu), mis jäävad

ühe või teise poole ainukasutuses olevale krundi osale, on vastava kaasomaniku

ainuvalduses ja -kasutuses.

HK kohustub ümber ehitama õuepoolse trepi astmed suunaga tema ainukasutusse jääva

õueosa poole (XXX krundi suunas) ja lammutama keldrikorruselt (kütteruum nr

1) väljuvat teed paneelidega katva ehitise (plaanil KK). HK paigaldab uue

keldrikorruselt väljuva ukse ning tagab õuepoolse trepi vundamendi juurest sadevete

äravoolu.

Kumbki osapool ehitab keldrist tema kasutuses olevale õuealale väljuva trepi. Trepid on

ühesugused ning trepi eskiis kooskõlastatakse osapoolte vahel.

1.3. Keldrikorruse ruum nr 1 jääb ruumiga nr 2 pindalalt võrdses osas, mis piirneb

hoovipoolsest sissepääsust XXX maantee suunas ca 1 meetri kaugusel risti vastasseinani

tõmmatud mõttelise sirgega, P ja UK ainukasutusse. PK ja UK võimaldavad ruumi

nende ainukasutusse jäävast osast HK ühenduse maja üldise kanalisatsioonivõrguga.

Ruumi nr 1 ülejäänud osa jääb üldkasutatavaks, mis hoitakse esemetest vabana.

Keldrikorruse ruumid nr 2 ja 3 jäävad HK ainuvaldusesse ja ainukasutusse.

Keldrikorruse ruum nr 4 jääb osas, mis piirneb vaheseinast Kaarla tänava poolse

välisseinani tõmmatud mõttelise sirgega, P ja UKi ainukasutusse. Muu osa ruumist nr 4

on üldkasutatav, kuid HK võib kasutada ühe (1) meetri laiust ala (välisseinast kuni

ruumi nr 3 ukseni) oma asjade paigutamiseks.

1.4. Elamu I korruse ruumid nr 5, 7 ja 8 (2,1 m2, 23,32 m2 ja 21,68 m2,) jäävad P ja

UKi ainukasutusse.

Ruumid nr 9, 10, 11 ja 12 (1,7 m2; 1,0 m2; 16,71 m2; 18,11 m2) jäävad HK ainukasutusse.

Lisaks jääb HK ainukasutusse ruumiga nr 11 külgnev osa esikust (ruum nr 6), mis

piirneb 1,2 m kaugusel paralleelselt ruumide nr 6 ja 11 vaheseinaga.

HK on õigus ehitada sein tema ainukasutusse jääva ja üldkasutusse jääva esiku osa

vahele (ruum nr 6) ning paigaldada sinna lukustatav siseuks, mille võti on üksnes temal.

1.5. Esiku nr 6 ülejäänud osa, mis jääb HK ainukasutusse eraldatavast osast

väljaspoole, samuti katusekorrusele ja keldrisse viiv trepp on poolte ühiskasutuses. P ja

UK ei lukustata tuulekoja (ruum nr 5) ja esiku (ruum nr 6) vahelist ust, mida HK on

õigus kasutada vaid ligipääsuna elektrikilbile.

1.6. Katusekorruse trepp ja vaheruum (ruum nr 13) on ühiskasutuses ning pooled

hoiavad selle esemetest vabana.

Katusekorrse ruumid nr 14 ja 15 on P ja UK ainukasutuses ning ruumid nr 16 ja 17 on

HK ainukasutuses.

1.7. Elamu plaanil on ühiskasusse jäävad ruumid märgitud punase, HK ainukasutusse

jäävad ruumid kollase ning P ja UK ainukasutusse jäävad ruumid rohelise värviga.

1.8. Kokkulepe jõustub krundi osas 15. maist 2012 ning hoonete osas (st pooled

kohustavad vabastama vara kahjustamata teise poole ainukasutusse jääva abihoone) 15.

juunist 2012. Enne neid tähtaegu teevad pooled mõistlikul viisil vajalikke eeltoiminguid

lepingu täitmiseks.

2. Pooled on kokku leppinud, et kompromisskokkulepet kinnitava kohtumääruse alusel

tehakse kinnistusraamatu kolmandasse jakku märkus kaasomanike kasutuskorra

olemasolu kohta.

3. Kõik poolte poolt kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

4. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes täiendavaid pretensioone ega

nõudeid.

5. Pooled lepivad kokku, et kompromissi kinnitavale menetluse lõpetamise määrusele

kohaldatakse seaduses ettenähtust lühemat tähtaega. Lühema tähtajana on pooled

kokku leppinud kolm (3) kalendripäeva.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

TsMS § 661 lg 4 alusel lühendab kohus poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise

tähtaega kolmele päevale arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on HK avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja

PK`i ja UK`i vastuavaldus kasutuskorra kindlaksmääramiseks.

19.01.2012 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi. Pooled paluvad

kohtul menetlus tsiviilasjas lõpetada ning kompromiss kinnitada. Pooled kinnitavad, et on

teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi

pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi

kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et taotlus kompromissi

kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega

riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus

tsiviilasjas lõpetamisele.

TsMS § 661 lg 4 alusel lühendab kohus poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise

tähtaega kolmele päevale arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

Maie Seppo

kohtunik