2-11-38262/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-38262 Tsiviilasi aktsiaselts E hagi OÜT ja AT vastu viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi hind hageja aktsiaselts E (registrikood XXX4, asukoht XXX), esindaja Ivar P kostja I Osaühing T (registrikood XXX, äriregistrisse kantud aadress XXX), esindaja AT kostja II AT(isikukood XXX, aadress XXX) 133,48 eurot RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OÜT ja AT solidaarselt viivis 128,59 eurot (ükssada kakskümmend kaheksa eurot ja viiskümmend üheksa senti) aktsiaseltsi E kasuks.

3. Kõik menetluskulud jätta 5 % ulatuses aktsiaseltsi E kanda ja 95 % ulatuses solidaarselt OÜT ja AT kanda.

2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 26.08.2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid aktsiaselts E (hageja) ja Osaühing T (kostja I) 26.06.2009.a müügilepingu, millega hageja müüs kostjale I erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Samal päeval sõlmisid hageja ja AT(kostja II) käenduslepingu, millega kostja II kohustus vastutama müügilepingust tulenevate kostja I kohustuste eest. Kostja I sai kauba kätte, kuid ei tasunud selle eest nõuetekohaselt. Kostja I võlgneb põhivõlana 128,59 eurot. Müügilepingu kohaselt kohustus kostja I tasumisega viivitamisel tasuma hagejale viivist 0,15 % päevas. 16.08.2011.a seisuga on viivisvõlgnevuse suurus 133,48 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 128,59 eurot, viivise 16.08.2011.a seisuga 133,48 eurot ja alates 17.08.2011.a viivise 0,02 % päevas põhivõlast kuni põhivõla tasumiseni.

30.11.2011.a esitatud avalduses vähendas hageja nõuet põhivõla, s.o 128,59 euro võrra, kuna see tasuti 12.10.2011.a. Hageja jäi viivisenõude juurde.

Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Põhivõlg tasuti 12.10.2011.a. Viivise summa on põhjendamatult kõrge ja arvestatud valesti.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja I sõlminud 26.06.2009.a müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale I ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Sama päev sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille alusel vastutab kostja II müügilepingust tulenevate kostja I kohustuste eest. 15.08.2009.a on hageja esitanud kostjale I müüdud kauba eest arve summas 2012 krooni maksetähtajaga 14.09.2009.a. Vaidlust ei ole, et arve tasuti 12.10.2011.a. Seega on kostja I viivitanud arve tasumisega.

Müügilepingu p 9 kohaselt on müüjal õigus, arve tasumisega viivitamise korral, nõuda viivist 0,15 % päevas. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise 16.08.2011.a seisuga 133,48 eurot ja sealt edasi 0,02% põhivõlalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kostjad on leidnud, et viivis on põhjendamatult kõrge. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et võlausaldaja peab põhjendama põhivõlast suuremat

3 viivisenõuet, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et arve tasumisega viivitamine on tekitanud temale kahju, mis ületab põhivõlga. Seega tuleb viivist vähendada 128,59 euroni.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 128,59 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 5 % ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik