3-10-544/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-544 Haldusasi Olev Tomsoni kaebus Justiitsministeeriumi vastu Tartu Maakohtu registriosakonna poolt tekitatud varalise kahju 120 750 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Olev Tomsoni apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 4. jaanuar 2012 Menetlusosalised Kaebaja Olev Tomson Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Muuta Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2010. a otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata. 3. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, st kuni 20. veebruarini 2012.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Olev Tomson esitas 15. juulil 2009 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus Justiitsministeeriumilt Tartu Maakohtu registriosakonna poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks välja mõista 120 750 krooni. Kaebuse kohaselt tegi Tartu Maakohtu registriosakond äriregistrisse O. Tomsoni Tõrva Tarbijate Ühistu (Tõrva TÜ) juhatuse liikme kohalt tagandamise kande õigusvastaselt, sest kandeavaldus oli esitatud pärast lubatud tähtaega ning selle esitas isik, kellel puudus selleks õigus. Ebaõige kande tegemise tulemusena kaotas O. Tomson õiguse saada igakuulist töötasu, millega tekitati talle Tartu Maakohtu registriosakonna ja 5 eraisiku poolt 29 kuupalga suurune varaline kahju, mille Tartu Maakohtu registriosakonna põhjustatud osa suuruseks hindas O. Tomson 120 750 krooni. O. Tomson tegi tekitatud kahju hüvitamiseks ettepaneku Justiitsministeeriumile, kuid Justiitsministeerium keeldus kahju hüvitamisest.

2. Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamise eeldused täitmata, sest vaidlustatud kande tegemisega ei ole kaebaja õigusi rikutud ning puudub põhjuslik seos registrikande ja saamata jäänud töötasu vahel. Kandega ei võetud O. Tomsonilt õigust tegutseda ühistu juhatuse liikmena ega võetud ära õigust saada igakuist juhatuse liikme töötasu. O. Tomsoni poolt töötasu saamine ei sõltunud mitte registris kande tegemisest, vaid juhatuse liikmest tagasikutsumise otsuse jõustumisest. Kui isik on juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud ning ta on reaalselt kõrvaldatud juhatuse liikme kohustuste täitmisest, siis on põhjendamatu väita, et igakuulise lepingujärgse töötasu mittesaamine sõltus registri kandest. Tõrva TÜ nõukogu kaebaja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise otsus jõustus 11. detsembril 2008. Kaebaja kõrvaldati ühistu uue juhatuse poolt juhatuse esimehe kohalt 12. detsembril 2008. O. Tomsoni enda kohtuistungil antud seletuse kohaselt sai ta lepingust tulenevalt palka samuti kuni 12. detsembrini 2008. Seega ei ole ka tegelikkuses kaebajal töötasu saamine sõltunud mitte registris kande tegemisest, vaid juhatuse liikmest tagasikutsumise otsuse jõustumisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. O. Tomson esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Halduskohus on otsuses teinud arusaamatu ja õiguslikult põhistamata järelduse, et antud juhul puudub põhjuslik seos äriregistri kande ja saamatajäänud töötasu vahel. Samas on asjas tuvastatud, et Tõrva TÜ nõukogu ja O. Tomsoni vahel 15. mail 2008 sõlmitud lepingu kohaselt kehtib leping kuni O. Tomson on äriregistrisse kantud Tõrva TÜ juhatajana. Tartu Maakohtu registriosakond tegi 22. detsembril 2008 kande, millega O. Tomson kustutati Tõrva TÜ juhatuse liikme kohalt. Nendest asjaoludest nähtub, et esineb seos äriregistri kande ja saamatajäänud töötasu vahel. Halduskohus on segi ajanud töötasu saamise õiguse, mis antud juhul sõltus lepingu järgi äriregistri kandest ning juhatuse liikme volituste alguse ja lõpu, mis sõltub poolte jaoks nõukogu otsusest. b) Äriregister rikkus kande tegemisel äriseadustiku (ÄS) § 33 lg-t 5, jättes tagamata, et pärast lubatud tähtaega esitatud avaldust ei võetaks vastu ning et ebaõigeid andmeid esitanud isikul ei oleks võimalik avaldust esitada. Samal seisukohal oli ka Justiitsministeerium O. Tomsonile saadetud 23. detsembri 2009. a kirjas. Äriregister ei saanud küll teada, et O. Tomsoni ja äriühingu vahelises lepingus oli töötasu saamise õigus seatud sõltuvusse äriregistri kandest, kuid võlaõigusseaduses (VÕS) puuduvad sätted, mis vabandaksid kahju õigusvastast tekitamist põhjusel, et kahju tekitamine ei olnud ettearvatav. ÄS § 33 lg 5 üheks eesmärgiks on ka kannatanu kaitsmine, mistõttu ei kohaldu antud juhul VÕS § 1045 lg 3. Halduskohus on eeltoodud väited otsuses käsitlemata jätnud ja on seetõttu kaebuse sisuliselt läbivaatamatult tagastanud.

4. Justiitsministeeriumi vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused: a) O. Tomsoni poolt esitatud faktilistel asjaoludel ei ole Tartu Maakohtu registriosakonna poolt tema õiguste rikkumine võimalik. Registrikandel ei ole õigustloovat jõudu. Juhatuse liikme suhtes on registrikandel üksnes informatiivne tähendus. Tõrva TÜ nõukogu otsusega on O. Tomson juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud. Kui nõukogu otsus on kehtiv, ei ole põhjust ette heita ka sellekohast kannet registris. Puuduvad andmed, et nõukogu otsus oleks tühistatud. b) Registripidaja on avalduse vastuvõtmisel järginud selle esitamisele seaduses ettenähtud tähtaega. Otsus O. Tomsoni juhatuse liikme kohalt tagandamise kohta jõustus 11. detsembril 2008, registripidaja võttis dokumendid vastu 16. detsembril 2008. Arvestades otsuse

jõustumise aega ja registripidajale avalduse esitamiseks kulunud aega, ei ole avalduse esitamisel mindud vastuollu selle viivitamatu esitamise kohustusega ÄS § 33 lg 7 mõttes. c) Väide registrile esitatud kandeavalduse mittetähtaegsuse osas ei oma kande tegemise seisukohalt tähtsust. O. Tomsoni suhtes juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumise kohta tehtud otsuse jõustumisega muutus registrikanne ebaõigeks. Juhul, kui ka esines alus kande tegemisest keeldumiseks, pidanuks registripidaja saadud andmete põhjal järeldama, et juhatuse liikme kanne on ebaõige. Sellises olukorras teeks registripidaja ühistule järelepärimise kande ebaõigsuse kohta. Antud vaidluse asjaolusid silmas pidades oleks registripidaja teinud vajalikud kanded kokkuvõttes ise. d) Ekslik on O. Tomsoni väide, et Justiitsministeeriumi 23. detsembri 2009. a kirjas on asutud seisukohale, et registripidaja on rikkunud ÄS § 33 lg-st 5 tulenevat kohustust. Justiitsministeeriumi kirjas puudub sellekohane arvamus ning selles on selgitatud üksnes antud sätte sisu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Iseenesest nõustub ringkonnakohus apellandiga, et halduskohtu otsuse põhjendused ei ole asjakohased. Nii halduskohus kui vastustaja on keskendunud üksnes sellele, millal O. Tomsoni volitused juhatuse liikmena lõppesid ning rõhutanud, et äriregistri kandel ei ole õigustloovat jõudu, kuid ei ole pööranud piisavat tähelepanu Tõrva Tarbijate Ühistu nõukogu ja kaebaja vahel sõlmitud lepingule, mille p 7 kohaselt kehtib leping (sh seal sätestatud O. Tomsoni õigus tasu saamiseks) kuni O. Tomson on äriregistrisse kantud Tõrva Tarbijate Ühistu juhatajana. Seega sõltus selle lepingu kohaselt O. Tomsoni õigus tasu saamiseks sellest, mis ajani on ta kantud juhatajana äriregistrisse, mitte sellest, mis ajani on ta nõukogu poolt ühistu juhatuse liikmeks valitud. Ka tulundusühistuseaduse (TÜS) § 61 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Halduskohus ei ole tuvastanud, et see lepingu punkt oleks tühine.

Seetõttu tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi muuta ning lugeda kaebus rahuldamata jäetuks seetõttu, et äriregistri toiminguid ei saa pidada õigusvastaseks ning seega puudub alus kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt.

7. Kaebuse kohaselt on äriregistri toimingud õigusvastased kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et äriregister menetles kandeavaldust hoolimata sellest, et TÜS § 64 lg-st 2 tulenevalt kohaldamisele kuuluvat ÄS § 309 lg-t 4 rikkudes ei olnud kandeavaldusele kirjutanud alla nõukogu esimees. Teiseks seetõttu, et kandeavaldust ei esitatud tähtaegselt.

8. Ringkonnakohus nende väidetega nõustuda ei saa.

9. Tõepoolest nähtub kaebaja poolt esitatud äriregistri väljavõttest, et Tõrva Tarbijate Ühistu nõukogu esimeheks oli L.T. (tl 11), kuid kandeavalduse kohaselt oli kandeavalduse esitajaks ja sellele allakirjutajaks hoopis V.L. (tl 4), kes oli äriregistri väljavõtte järgi nõukogu liige, mitte nõukogu esimees.

Teisalt tuleneb ÄS § 309 lg-st 4, et juhatuse liikme volituste lõppemise avaldusele võib alla kirjutada peale nõukogu esimehe ka tema poolt volitatud isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel

esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Praegusel juhul osales nõusoleku koosolekul, millel otsustati O. Tomsoni volitused juhatuse liikmena lõpetada, ka ühistu nõukogu esimees L.T. (tl 12). Seetõttu pidi nõukogu esimees olema teadlik otsusest ja sellest, et see otsustus tuleb esitada äriregistrile ning eelduslikult aktsepteeris selle allakirjutamist ja esitamist V.L. poolt. V. L. käitumine andis äriregistri pidajale TsÜS § 118 lg 2 järgi aluse mõistlikult uskuda, et V. L. on L. T. poolt volitus juhatuse liikme volituste lõppemise avalduse esitamiseks antud.

Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul äriregistri tegevust V.L. juhatuse liikme volituste lõppemise ja uute juhatuse liikmete registrisse kandmise avalduse vastuvõtmisel pidada õigusvastaseks. Selleks ei anna alust ka asjaolu, et avalduses oli V. L. nimetatud nõukogu esimeheks.

10. Seoses eelnevaga rõhutab ringkonnakohus täiendavalt seda, et O. Tomsoni juhatuse liikme volituste lõpetamise otsus on kehtiv. Lisaks on ühistu uue nõukogu poolt 26. veebruari 2009. a koosolekul hinnatud tagantjärgi 3. novembri 2008. a nõukogu otsuse ja hilisemate toimingute põhjendatust (O. Tomsoni volituste lõpetamine juhatuse liikmena) ja kiideti need heaks. Sellisele seisukohale asus Tartu Maakohus 11. augusti 2010. a otsuses tsiviilasjas nr 2- 09-9958 (p 4), arutades kaebaja esitatd hagi Tõrva Tarbijate Ühistu vastu äriühingu nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise ja saamata jäänud tasu nõudes. Ringkonnakohus ja Riigikohus maakohtu otsust ei muutnud.

Seega on V. L. käitumine hinnatud tagantjärgi ühistu nõukogu poolt õiguspäraseks.

11. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul rikutud kandeavalduse esitamise tähtaega. ÄS § 33 lg 7 sätestab, et äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sealhulgas äriühingu juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks.

Ühistu nõukogu otsus O. Tomsoni volituste lõpetamiseks tehti 3. novembril 2008, kuid otsuse kohaselt pidi otsus jõustuma 11. detsembril 2008 (tl 12). Kandeavaldus võeti äriregistri poolt vastu 16. detsembril 2008. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avalduse esitamisel nelja päeva jooksul eksitud nõude vastu, et avaldus tuleb esitada viivitamatult. Seega ei saa äriregistrile ette heita ka seda, et menetletud oleks pärast seaduses ettenähtud tähtaega esitatud avaldust.

Kaebaja seisukohta, mille järgi hakkas kandeavalduse esitamise tähtaeg kulgema juba nõukogu otsuse vastuvõtmisest 3. novembril 2008, ringkonnakohus jagada ei saa. Sel kuupäeval võeti otsus alles vastu ning määrati selle jõustumise hetkeks 11. detsember 2008. ÄS § 33 lg 7 järgi tuleb avaldus äriregistrisse esitada alles andmete muutumisel. 3. novembri 2008. a seisuga ei olnud äriregistris avaldamisele kuuluvad andmed veel muutunud, need muutusid alles selle otsuse jõustumisel 11. detsembril 2008. Seetõttu hakkas ka äriregistrile avalduse esitamise tähtaeg kulgema 11. detsembrist 2008.

12 Eeltoodust tulenevalt asendatakse halduskohtu otsuse motiivid HKMS0 p 4 alusel käesoleva otsuse motiividega, kuid jäetakse otsuse resolutsioon muutmata. Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata. Apellatsioonimenetluses O. Tomsoni poolt kantud menetluskulud (tasutud riigilõiv ning sõidukulud istungile ja tagasi) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

13 Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus isiku kahju hüvitamise nõue on suunatud korraga nii avaliku võimu kandja kui eraõigusliku isiku vastu, võib põhjendatud olla kaasata halduskohtumenetlusse ka eraõiguslik isik, kes samuti väidetava kahju põhjustamises osales. Seda põhjusel, et tulenevalt riigivastutuse seaduse § 12 lg 4 ls-st 2 ei ole välistatud avaliku võimu kandja regressinõue eraõigusliku isiku vastu, kui ta leiab, et avaliku võimu kandjalt on halduskohtumenetluses välja mõistetud hüvitis ka selle kahju eest, mille eest peaks vastutama eraõiguslik isik. Seega võib halduskohtumenetluses tehtav otsus mõjutada lõppkokkuvõttes eraõigusliku isiku õigusi. Kuna apellatsioonimenetluses jääb O. Tomsoni kaebus rahuldamata, ei pea ringkonnakohus käesolevas menetlusstaadiumis enam Tõrva Tarbijate Ühistu või konkreetsete füüsiliste isikute kaasamist mõistlikuks.

Agu Timmi Maili Lokk Einar Vene