2-10-36652/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTunnustada OÜ CN nõuet RT(pankrotis) pankrotimenetluses summas 114 995,70 Välja mõista M OÜ ja RT(pankrotis) solidaarselt menetluskulud summas 1 034,55
Legislator headnote
AI generated2-10-36652/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Tunnustada OÜ CN nõuet RT(pankrotis) pankrotimenetluses summas 114 995,70 Välja mõista M OÜ ja RT(pankrotis) solidaarselt menetluskulud summas 1 034,55
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2012.a, kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-36652
Tsiviilasi
OÜ CN hagi M OÜ ja RT(pankrotis) vastu nõude
tunnustamiseks RT(pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
1 595 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OÜ CN(registrikood XXX, asukoht XXX)
Hageja
esindaja:
Kaspar
Kamsakann
(OÜ
Viru
Platsi
Õigusbüroo, e-post kaspar@aarenburg.ee)
Kostja I: M OÜ (registrikood XXX, menetlusdokumendid kätte
toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)
Kostja II: RT(pankrotis, isikukood XXX, XXX)
Kohtuistungi toimumine
18. jaanuar 2012.a
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Tunnustada OÜ CN nõuet RT(pankrotis) pankrotimenetluses summas 114 995,70
eurot (sada neliteist tuhat üheksasada üheksakümmend viis eurot 70 senti)
pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 sätestatud järgus.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
4. Menetluskulud jätta solidaarselt M OÜ ja RT(pankrotis) kanda.
5. Välja mõista M OÜ ja RT(pankrotis) solidaarselt menetluskulud summas 1 034,55
eurot, s.o riigilõiv hagi esitamisel 319,56 eurot ja õigusabikulud 714,99 eurot, OÜ CN
kasuks.
6. Välja mõista M OÜ-lt ja RT(pankrotis) solidaarselt viivis menetluskuludelt
võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest
kuni menetluskulude tasumiseni OÜ CN kasuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
RT(pankrotis) võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. M OÜ võib esitada kaja samale kohtule menetluse
taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks
vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui
vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata
jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Asjaolud
OÜ CN esitas 30.07.2010 hagi M OÜ ja RT(pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks
RT(pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palub tunnustada RT(pankrotis) pankrotimenetluses
nõuet summas 114 995,70 eurot pankrotiseadise § 153 lg 1 p 2 sätestatud järgus. Nõue tuleneb
hageja ja RT(pankrotis) vahel 30.01.2008 sõlmitud laenulepingust ja 11.03.2008 sõlmitud
laenulepingust. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite M OÜ ja võlgnik
RT(pankrotis).
Kohtukutse on M OÜ-le 03.11.2011 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud
ning RT(pankrotis) 27.10.2011 e-posti teel kätte toimetatud. Kostjad 18.01.2012 istungile ei
ilmunud, mitteilmumise põhjusest ei teatanud.
Kohtuotsuse põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu
hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg
1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse
tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses
märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja
põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest,
sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes
õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab
tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 104 lg 1 ja 2 kohaselt võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale
pandiõigusele hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku
vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole
määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument käesoleva seaduse § 168
tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Kui võlausaldaja soovib, et määrusel,
millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada
võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite.
PankrS § 106 lg 1 kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet
tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja
hagi alusel kohus. PankrS § 94 lg 1 kohaselt nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja
suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses
nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 alusel
võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6
kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
viivist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele
isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi
maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu
laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg
1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult
viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub
seitse protsenti aastas. PankrS § 153 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt pärast käesoleva seaduse § 146
lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes
järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad
kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.
Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 1 034,55 eurot
hagi esitamisel tasutud riigilõivu näol 319,56 eurot ja õigusabikulude näol 714,99 eurot.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks
määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja
õigusabikulud põhjendatud. Hageja nõuab õigusabikulusid 9 töötunni eest arvestusega 77 eurot
töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et arvestades menetluse
asjaolusid on 9 töötundi mõistlik ja põhjendatud ajakulu. Samuti on töötunni maksumus 77
eurot, millele lisandub käibemaks mõistlik ega ole ülemäära suur. Lähtudes eeltoodust, leiab
kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1 034,55
eurot.
TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on vastava avalduse esitanud.
TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada
üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Tiia Mõtsnik
Kohtunik