2-11-14425/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

O s a l i s e l t h a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v o t s u s

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2012.a, Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-14425

Tsiviilasi

LT hagi AJ, TJ, AJ ja AJvastu korteriomandi

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja AJ vastu

üürivõlgnevuse summas 786,24 eurot ja kahju hüvitise

summas 607,60 eurot väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

14 549.64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: LT(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja 1: AJ(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja 2: TJ(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja 3: AJ(sünd. XXX.a, elukoht XXX)

Kostja 4: AJ(sünd. XXX.a, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja nõuda AJ, TJ, AJ ja AJ ebaseaduslikust valdusest korteriomand asukohaga

XXXMaardu linnas LT valdusesse.

3. Otsuse resolutsiooni punktis 2 toodud AJ, TJ, AJ ja AJ ebaseaduslikust valdusest

korteriomandi asukohaga XXX Maardu linnas LT valdusesse väljamõistmine

kuulub hagi õigeksvõtul põhineva otsusena tagatiseta viivitamata täitmisele.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis: AJ, TJ, AJ ja AJ poolt korteriomandi

asukohaga XXX Maardu linn vabatahtliku tagastamata jätmise korral tõsta AJ,

TJ, AJ ja AJ koos neile kuuluva varaga nimetatud korteriomandist välja.

5. Välja mõista kostjalt AJ’lt hageja LT kasuks üürivõlgnevus summas 425 (nelisada

kakskümmend viis) eurot.

6. Välja mõista kostjalt AJ hageja LT kasuks kahjuhüvitis üüritud asja

tagastamisega viivitamise eest summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 4,36 % ulatuses hageja LT kanda ning 90,49% ulatuses solidaarselt kostjate

AJ, TJ, AJ ja AJ kanda ning 5,15% ulatuses kostja AJ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (23.01.2012.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud

30.03.2011 Harju Maakohtusse saabunud hagiavalduse kohaselt 28.09.2010 ASME poolt oli läbi

viidud XXX, Maardu linnas asuva korteriomandi enampakkumine. Nimetatud enampakkumise

võitjaks sai hageja. XXX, Maardu linnas asuva korteriomandi ostmiseks sõlmisid hageja ja tema

endine abikaasa AB XXXTallinna notari Mare Milleri notaribüroos korteriomandi müügilepingu

ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt nendele kuuluv XXX, Maardu linn asuv korteriomand, mille

reaalosaks on eluruum nr 1, oli müüdud TD'le. 02.11.2010.a sõlmisid hageja ja AS ME Tallinna

notari Sirje Velsberg'i notaribüroos korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi

Leping), mille alusel 2010. aasta novembris hageja oli kantud kinnistusraamatusse XXX, Maardu

linn asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr 6, omanikuna. Lepingu punkti 2.1.2.

kohaselt müüja esindaja teatas hagejale sellest, et Lepingu eseme suhtes 01.11.2007.a AJ'iga

(kostja) on sõlmitud tähtajatu üürileping nr XXX(edaspidi Üürileping), mille ärakirja müüja

andis üle hagejale. Üürilepingu punkti 3.2.1 kohaselt kostja AJ01.11.2007.a asus kasutama

Üürilepingu objekti, s.o. XXX, Maardu linn asuvat eluruumi koos endise abikaasa TJ'iga, poegade

AJ'iga ja AJ'iga (kostjad). Üürilepingu olemasolust hageja sai teada ainult Lepingu sõlmimisel ning

kuna hageja juba müüs oma korteriomandi (XXX-1 Maardu) ja raha uue korteriomandi (XXX

Maardu) eest summas 206 000 krooni oli tasutud hageja poolt müüjale enne Lepingu sõlmimist,

mida tõendab Lepingu punkti 3.1. sisu, hageja oli sunnitud sõlmima Lepingu, kuna teine eluase

temal puudus.

03.11.2010.a AS ME esitas kostjale AJ'le teate XXX, Maardu linn asuva korteriomandi hagejale,

kui enampakkumise võitjale müümisest, mille kättesaamist kostja AJ kinnitas oma allkirjaga

nimetatud teatel. Peale Lepingu sõlmimist hageja teatas kostjatele, et hageja poolt ostetud

korteriomandit on vaja tema enda elamiseks, kuna hagejal puuduvad muud elamispinnad. Hageja

korduvalt pakkus kostjatele oma abi (k.a. materiaalse abi) nende jaoks üürikorteri leidmiseks (sh

04.11.2010.a NK ja kostja AJ'i vahel oli sõlmitud eluruumi üürileping XXX, Tallinn asuva

eluruumi üürimiseks, kusjuures kõik sellega seotud kulud olid tasutud hageja poolt summas

kokku 1500 krooni), kuid vaatamata sellele kostjad kuni käesolevani ajani elavad hagejale

kuuluvas eluruumis (XXX Maardu) ning eluruumi vabastada ei soovi.

2010. aasta novembri alguses hageja saatis kostjatele TJ'ile ja AJ'ile kirja, milles palus vabastada

XXX, Maardu linn asuva eluruumi 15.11.2010.a., millele kostjad ei reageerinud. Tekkinud

olukorras hageja oli sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole ning

29.11.2010.a hageja esindaja Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ advokaat Siiri Malmberg

saatis kostjale AJ'ile tähitud kirjaga Eluruumi üürilepingu ülesütlemise teate, mis oli väljastatud

kostjale AJ'ile 30.11.2010 kell 13:18. Nimetatud teatega hageja teatas, et ütleb kostja AJ'i ja AS

ME vahel 01.11.2007 sõlmitud üürilepingu nr XXX üles tuginedes VÕS § 323 lg-le 1, kuna

hageja vajab XXX Maardu asuvat korteriomandit elamispinnana, kuna tal puuduvad muud

elamispinnad ning et üürilepingu kehtivuse viimane päev on 01.03.2011. Nimetatud teates

hageja esindaja samuti märkis, et vastavalt VÕS § 326 lg-le 1 võib eluruumi üürnik üürileandja

poolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus, kui ülesütlemine on

vastuolus hea usu põhimõttega, et vastavalt VÕS § 329 lg-le 1 eluruumi üürilepingu ülesütlemise

vaidlustamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 326 peab üürnik 30 päeva jooksul

ülesütlemisavalduse saamisest esitama taotluse üürikomisjonile või kohtule ning et vastavalt

VÕS § 329 lg-le 2 üürileandja poolt ülesöeldud tähtajatu eluruumi üürilepingu pikendamiseks

peab üürnik esitama üürikomisjonile või kohtule taotluse 30 päeva jooksul lepingu ülesütlemise

teate saamisest. Seega hageja on põhjalikult teatanud kostjatele nende seadustest tulenevate

õiguste ja kohustuste kohta.

Üürilepingu ülesütlemine on kostjate poolt vaidlustamata. Kostjale 29.11.2010 saadetud

Eluruumi üürilepingu ülesütlemise teate esitamisega, mille kostja AJ sai kätte 30.11.2010.a. kell

13:18, on Üürileping lõppenud 01.03.2011 ning alates 02.03.2011 puudub kostjatel seaduslik

alus korteriomandi kasutamiseks. Vabastada korteriomandi vabatahtlikult kostjad ei soovi ning

jätkavad selle kasutamist ebaseaduslikult, rikkudes seega hageja õigusi. Hageja vajab XXX

Maardus asuvat hagejale kuuluvat korteriomandit elamispinnana, kuna tal puuduvad muud

elamispinnad.

Hageja palub nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse korteriomand

asukohaga XXX Maardu linnas ning kohtuotsuse vabatahtlikult täitmata jätmisel määrata tõsta

kostjad hagejale kuuluvast XXX, Maardu linn asuvast korteriomandist välja koos nendele

kuuluva varaga.

18.05.2011 esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt AS ME (üürileandja) ja kostja AJ'i (üürnik)

vahel 01.11.2007 aastal sõlmitud eluruumi üürilepingu nr XXX punkti 2.1. kohaselt (vastavalt

nimetatud üürilepingule selles lepingus ettenähtud üürileandja õigused ja kohustused on läinud

üle hagejale hageja ja ASME vahel 02.11.2010 aastal sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja

asjaõiguslepingu alusel) kostja AJ oli kohustatud maksma hagejale igakuiselt üüri 25 krooni/m2,

mis moodustab kokku 1757,50 krooni (70,3 m2 korteriomandi reaalosa üldpind) x 25

krooni=1757,50 krooni) ehk 112,32 eurot (1757,50 krooni : 15,6466=112,32 krooni). Kostja AJ

ei maksnud hagejale üüri alates hageja poolt korteriomandi omandamise päevast (02.11.2010)

kuni käesolevani ajani ning kostja üürivõlgnevus hageja ees perioodi 02.11.2010-31.05.2011 eest

moodustab kokku 786,24 eurot (112,32 eurot (igakuise üüri suurus) x 7 kuud=786,24 eurot).

AS ME oma 03.11.2010.a. kirjaga nr 108 teatas kostjale AJ'ile korteriomandi võõrandamisest

hagejale. 2010.aasta novembri alguses hageja teatas kostjale 01.11.2007.a.üürilepingu

lõpetamisest ning korteriomandi vabastamisest hiljemalt 15.11.2010.a. Ülalnimetatud teadetele

kostja ei reageerinud ning korteriomandit ei vabastanud. Hageja oli sunnitud võtma endale

elamiseks üürile korteri ning 19.11.2010 hageja, kui üürniku, ja VL'a, kui üürileandja, vahel oli

sõlmitud eluruumi üürileping, mille kohaselt hageja võttis üürile Maardu linnas XXX asuva

korteriomandi. Seoses VL'a poolt temale kuuluva korteriomandi võõrandamisega hageja oli

sunnitud enda elamiseks võtma üürile uue korteriomandi ning 06.03.2011 aastal hageja, kui

üürniku, ja NK, kui üürileandja, vahel oli sõlmitud üürileping, mille kohaselt hageja võttis üürile

Maardu linnas XXX asuva korteriomandi.

Maardu linnas XXX asuva korteriomandi üürimise eest perioodil 19.11.2010-06.03.2011 hageja

on maksnud kokku 223,69 eurot ning ülesõidutasu summas 63,91 eurot, seega kokku 287,60 eurot.

Maardu linnas XXX asuva korteriomandi üürimise eest perioodil 06.03.2011-31.05.2011 hageja

on maksnud kokku 192 eurot, hageja samuti tasus maakleritasu summas 64 eurot ning hageja

ülesõidutasu moodustas 64 eurot, seega kokku 320 eurot.

Hageja leiab, et kostja AJ on süüdi selles, et tema on oma keeldumisega hagejale kuuluva

korteriomandi

(Maardu

XXX)

vabastamisest

rikub

hageja

omandiõigust

nimetatud

korteriomandile, mis vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju õigusvastane tekitamine, mis

väljendub selles, et hageja oli sunnitud enda elamiseks võtma üürile eelnimetatud

korteriomandeid (XXX, Maardu, ning XXX , Maardu) ning maksma eelnimetatud üüri.

Hageja palub välja mõista kostjalt AJ hageja kasuks 1 393,84 eurot, millest 786,24 eurot moodustab

kostja üürivõlgnevus hageja ees ning 607,60 eurot kostja poolt hagejale õigusvastaselt tekitatud

kahju.

28.12.2011 kostjate vastusele esitatud vastuse kohaselt hageja märgib, et augustikuus 2010.a oli

teatatud avalikust enampakkumisest. Seisuga 01.08.2011.a. oli võlg kostjatel umbes 70 000

krooni. Lepingu peamine tingimus ei olnud täidetud, seoses sellega ME AS võis seaduse järgi

(VÕS § 316 lg 1 p 1, 2,3 ) üürilepingu üles öelda - Üürilepingu erakorraline ülesütlemine

tasumisega viivitamise tõttu: kostjad ei ole makstud üüri ME AS aastaid, mitte ainult 3 kuud.

Seoses sellega seaduse järgi ME AS võis kiirmenetlusega kohtus kahe nädala jooksul välja tõsta

võlgnikke. Üürivõlgnikel ei ole mingit ostueesõigust, ME AS ei pea sellel juhul pakkuma

midagi. Kui on võlg, see tähendab, et AJ koos perega (sest nad oli määratud lepingus, et nad

elavad selles korteris) rikkus üürilepingu tingimusi. Võlgnikud võivad ainult osaleda oksjonil.

Sellest juba suvel 2010.a. oli kõikjal kirjutatud, oli sellest kuulutused - Maardu ajalehes ja

ajakirjades. ME AS ei lõpetanud ennetähtaegselt lepingut, 08.09.2010.a. korter oli välja pandud

oksjonile, millest teatati kirjalikult. ME AS oleks pidanud korteri müügi puhul kostjatele

pakkuma võimalust üürida samaväärne elamispind juhul, kui nendel ei oleks võlga, ja kui nad ei

oleks rikkunud lepingut. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada, või pakkuda üürida

samaväärne elamispind kui üürnikud ei rikkunud lepingud, ja kostjatel ei olnud võlga. Sellel juhul

ME AS ei pidanud pakkuma midagi. Aga ME AS poolt ikkagi pakuti TJ head korterit aadressil:

XXX, ta keeldus, seoses sellega, et seal ei olnud remonti tehtud.

Kostja TJ valetab oma avalduses, et tema maksab hagejale üüri. Kostja TJ maksab ainult korteri

arvete eest. Üürilepingu rikkujad on kostjad, kes ei tasunud üüri ja muid makseid, mitte ME AS.

ME AS võis üürilepingu üles öelda vastavalt VÕS § 315 lg 1 p 1,2, 3, VÕS § 276 lg 2.

ME AS esindajate väidete kohaselt oli kostjatele korduvalt saadetud kirjad, et nad hakkaksid

võlga maksma või ME AS paneb korteri oksjonile. Mitu korda on ME AS esindajad käinud

aadressil XXX, keegi ei avanud ust. Oli saadetud ka tähtkirjad, milliseid keegi ei võtnud vastu.

Oksjoni koha olid avaldatud teated Maardu ajalehes, ajakirjas ja kuulutustes. Hageja ise käis

augustis 2010.a. sellel aadressil. Avas ukse AJ, kes ütles, et näitab korterit, kui temale öeldakse,

et on vaja ära minna. See oli kuni oksjoni toimumiseni- augustikuus 2010.a. Kostjate väide, et

naid sai korteri müügist teada alles peale müügi vormistamist, ei vasta tõele. Kostja AJ pidi

sellest teadma ka 2010.a. augustikuus, sest hageja ise on temale rääkinud.

Hageja ja kostjate vahel seaduse järgi ei pea mingit lepingut sõlmima. VÕS § 323 lg 1 kohaselt

üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja

võõrandamise või koormamise tõttu (käesoleva seaduse § 291) lähevad üürilepingust tulenevad

üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale - uuele üürileandjale) võib uus üürileandja

üürilepingu kolme kuu jooksul käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides

üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel

põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise. See tähendab, et hageja

seaduse järgi ei pea mingit lepingut üürnikuga sõlmima, sest kõik õigused ja kohustused lepingu

järgi tulenevad hagejale, kes võib üürilepingu üles öelda. Kostjatel nende arvamusel vist

puudusid ME AS ka igasugused lepingulised kohustused, nagu nad leiavad, et nendel puudusid

hagejaga igasugused lepingulised kohustused. Kostja AJ ei tasunud üüri ja kommunaalteenuste

eest varem ME AS . Nüüd ei soovi tasuda hagejale.

16.12.2010.a. hageja saatis tähtkirja, et kostjad peavad maksma üüri ja korteri eest arveid ja

saatis ka oma arve numbri Ühispangas. Kostjad tekitasid hagejale moraalse ja materiaalse kahju,

mitte ME AS.

Kostjate vastuväited

23.05.2011 esitatud vastuse kohaselt kostjad ei võta hagi õigeks ega tunnista nende vastu

suunatud nõudeid. Kostja väidavad, et sõlmides 2007 aastal üürilepingu AS ME XXX korteri

kasutamiseks said kostjad viimaselt suusõnalisi kinnitusi, et lepingut nendega ei katkestata. Juhul

kui siiski korteri omanik (AS ME) otsustab mainitud eluaset võõrandada, kohustus tema (AS

ME) leidma probleemile lahenduse Kostjatele uue samaväärse eluaseme üürile andmise teel.

XXX korteri endise omaniku (AS ME) käitumine tundub kostjatele heade käitumistavade

rikkumisena ja oma lubadustest ühepoolse taganemisena seda enam, et AS ME oli kogu aeg

teadlik, et munitsipaaleluruumide puudumise tõttu linnas on mainitud lubaduste täitmine

võimatu. Hageja käitumist aga hindavad kostjad arusaamatuks ning kahtlaseks, kuna terve

mõistuse seisukohalt vaadatuna on riigilõivust vabastamist taotleva isikuna hageja poolne vana

eluaseme võõrandamine enne uue soetamist ennatlik samm, veel enam võttes arvesse fakti, et

hageja sai (väidetavalt) teada üürilepingu olemasolust alles notari juures tehingut sooritades.

Kostjatele teadaolevalt asub hageja juba pikemat aega sama maja korteris nr. 26, seega tema

väide eluaseme puudumise kohta ei vasta tõele. Kuna kostjate materiaalne seisund ei võimalda

uut eluruumi soetada, praegusest korterist ilmajäämine muudaks nende elu talumatuks.

13.12.2011 kostja AJ poolt esitatud vastuse kohaselt elasid kostjad korteris XXX üürilepingu

alusel. Siis müüs AS ME kostjate poolt üüritava korteri kostjaid ette hoiatamata seadusi eirates

maha, kuigi kostjatel oli korteri erastamise eesõigus. Nagu hageja hagist selgub — pettis müüja

ka hagejat, kes sai korteris seaduslikult elavatest inimestest teada alles Notaris ostu-lepingu

sõlmimisel. Kuna kostja AJ on pikka aega töötu, puudusid neil rahalised vahendid Ostu-Müügi

tehingu kohtus vaidlustamiseks. Kostja AJ saab aru, et nüüd ostu-müügi tehingu vaidlustamine

on juba hilinenud. Seega peab tunnistama, et hagejal on seaduslik õigus kostjate väljatõstmiseks

elamispinnalt.

Kostja AJ oleks ise lahkunud elamispinnalt, kuid tal puuduvad rahalised vahendid korteri

ostmiseks või -üürimiseks. Vabatahtlikult korterist lahkudes puudub tal õigus pöörduda

sotsiaalabi korras sotsiaalmajja elamist saada. Hagejal on õigus nõuda kostja elamispinnalt

väljatõstmist.

Kostja AJ13.12.2011 vastuse kohaselt tunnistab ta hagi osaliselt.

Korteri XXX ost hageja poolt toimus kehtivaid seadusi eirates. Kuna kostja AJ elas selles

korteris üürilepingu alusel, oleks korteri müüja (AS ME) pidanud selle korteri müügi

esmapakkumise tegema temale, sest temal oli korteri ostmisel esmaõigus. Kostja sai korteri

müügist teada alles peale müügi vormistamist. Väited mingist oksjoni toimumisest korteri

müügil - ei vasta tõele. Kuna kostja on töötu, siis puuduvad temal vahendid selleks, et

vaidlustada kohtus antud korteri müügi seaduslikkuse ja seetõttu jääb jõusse hageja

korteriomand. Seega on kostja AJ sunnitud tunnistama hageja hagi tema väljatõstmise osas

õigeks.

Hageja väidetel selle kohta nagu võlgneks kostja temale üüri 786,24 eurot on alusetu, kuna sellel

puudub igasugune seaduslik alus. Kostja ei ole hagejaga mingit lepingut (rääkimata eluruumi

üürilepingust) sõlminud ega allkirjastanud. Hageja väide selle kohta, et temaga jätkus

automaatselt Eluruumi üürileping nr. XXX ei ole põhjendatud ega seaduslik. Üürilepingu nr.

XXX p. 4.1 kohaselt: „Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada Poolte kirjalikul

kokkuleppel, mis vormistatakse Lepingu lisana" ja p. 4.3 kohaselt „Lepingu ennetähtaegne

lõpetamine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel või Lepingu ülesütlemisel Poole poolt vastavalt

seaduses sätestatule". Leian, et antud lepingu p. 4.1 ja p. 4.3 rikuti Poole AS ME poolt sel

määral, et muutis antud lepingu õigustühiseks - mille tõttu hageja nõuded kostja vastu on

alusetud. AS ME rikkus antud üürilepingu nr.XXX järgnevas osas: Lepingu p. 4.1 tingimusi

muudeti oluliselt ilma kostjalt arvamust küsimata ning kostjaga arvestamata, muutus Leping

pool, muutus omanik, omandi vorm (juriidilise isiku omand muutus füüsilise isiku omandiks),

muutus omaniku aadress ja kontaktandmed - need kõik on Lepingu olulised osad, AS ME lõpetas

ennetähtaegselt Lepingu kostjat sellest eelnevalt teatamata ning kostjaga kokku leppimata,

Elamispinna Ost-Müük tehti seadusevastaselt - kostjaga ei antud võimalust ostueesõiguse

realiseerimiseks, AS ME oleks pidanud korteri müügi puhul kostjale pakkuma võimalust üürida

samaväärne elamispind, AS ME ei öelnud kostjaga lepingut ülesse, vaid müüs selle ära seaduse

sätteid eirates - seega kostjale teatati ainult korteri müügist tagantjärgi. Sisuliselt selline

ühepoolne Lepingu ülesütlemine ei toimunud vastavalt seaduse sätetele.

Kostja AJ leiab, et temal puudusid hagejaga igasugasugused lepingulised kohustused, mis tingiks

mingisuguse võlgnevuse tema ees.

Kostja AJ vaidles vastu hageja nõudele õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 607,60

eurot kuna see on ebaseaduslik. Hagejale on kahju tekitaja korteri müüja AS ME kuna AS ME

müüs temale seeselavate elanikega korteri, AS ME rikkus eluruumi üürilepingut, AS ME ei

järginud seaduse nõudeid ka korteri müümisel. Seoses eeltooduga kostja AJ leiab, et hagejale

tekitas kahju AS ME, kes teatas hagejale alles Ostu-Müügi sõlmimisel kostja AJ sõlmitud

üürilepingu olemasolust.

Menetluse käik

24.11.2011 toimunud eelistungil kostjad TJ ja AJ teatasid, et nad võtavad nende vastu esitatud

hagi õigeks. Poolte nõusolekul kohus otsustas jätkata kirjalikus menetluse ning teatas, et

kohtuotsus kuulutatakse 23.01.2012 kell 16:00 kohtukantselei kaudu.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

AJ, TJ, AJ ja AJ ebaseaduslikust valdusest korteriomandi asukohaga XXXMaardu linnas LT

valdusse väljamõistmise nõue.

TsMS § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjad TJ ja AJ on võtnud 24.11.2011 toimunud

kohtuistungil õigeks nende vastu esitatud hageja nõude nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest

välja hageja valdusse korteriomand asukohaga XXX Maardu linnas (tlk 145). Kostjad AJ ja AJ

on võtnud 13.12.2011 kohtule esitatud vastuses õigeks hageja nõude nõuda kostjate

ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusse korteriomand asukohaga XXX Maardu linnas

(tlk 156-157). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu,

kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud

omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest

välja hageja valdusse korteriomand asukohaga XXX Maardu linnas TsMS § 440 lg 1 alusel.

TsMS § 468 lg 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse.

Hageja on taotlenud TsMS § 445 lg 1 alusel määrata otsuse täitmise viisi ja kohtuotsuse

vabatahtlikult täitmata jätmisel tõsta kostjad korteriomandist asukohaga XXX Maardu linnas

välja koos nendele kuuluva varaga. Eeltoodust tuleneval juhul kui kostjad kohtuotsust

vabatahtlikult ei täida tuleb TsMS § 445 lg 1 järgi määrata ära kohtuotsuse täitmise viis ning

kostjad korteriomandist XXX Maardu linnas koos neile kuuluva varaga välja tõsta.

AJ LT kasuks üürivõlgnevuse summas 785,24 euro väljamõistmise nõue.

VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe lepingust ning § 8 lg 1 alusel on leping tehing kahe või enama

isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või

tegemata jätma ning lg 2 alusel on leping täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel puudub vaidlus

selles, et AS ME ja kostja AJ vahel on 01.11.2007 sõlmitud eluruumi üürileping nr XXX, mille

kohaselt on kostjale AJ’le antud kasutamiseks 3-taoline korter üldpinnaga 66,5 m2 asukohaga

Maardu XXX korter 6. Üürilepingu punkt 3.2.1. kohaselt kostja AJ kasutab lepingu objekti

endise abikaasa TJ’ga ja poegade AJ’ga ja AJ’ga. Üürilepingu punkti 2.1. kohaselt on kostja AJ

kohustatud maksma üüri igakuiselt 25 krooni/m2 (tlk 22-23). Samuti puudub vaidlus selles, et

28.09.2010 ASME poolt läbiviidud eelnimetatud korteri enampakkumise võitis hageja ning

02.11.2010 sõlmisid hageja ja AS ME korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tlk 7-

21).

Hageja

leiab,

et

vastavalt

02.11.2010

sõlmitud

korteriomandi

müügilepingule

ja

asjaõiguslepingule on üürileandja õigused ja kohustused üle läinud hagejale ning AS ME ja

kostja AJ'i vahel 01.11.2007 aastal sõlmitud eluruumi üürilepingu nr XXXpunkti 2.1. kohaselt

on kostja AJ kohustatud maksma üüri igakuiselt 25 krooni/m2, mis moodustab kokku 1757,50

krooni (70,3 m2 korteriomandi reaalosa üldpind) x 25 krooni=1757,50 krooni) ehk 112,32 eurot

(1757,50 krooni : 15,6466=112,32 krooni.). Hageja väidab, et kostja AJ üürivõlgnevus hageja ees

perioodi 02.11.2010-31.05.2011 eest moodustab kokku 786,24 eurot (112,32 eurot (igakuise üüri

suurus) x 7 kuud=786,24 eurot). Kostja AJ vaidleb nõudele vastu kuna tema ei ole hagejaga mingit

lepingut sõlminud ja temal puuduvad hageja ees igasuguseid lepingulised kohustused, mis tingiksid

mingisuguse võlgnevuse hageja ees.

Kohus ei nõustu kostja AJ seisukohaga. VÕS § 291 lg 1 sätestab, et kui üürileandja võõrandab

kinnisasja pärast üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku

valdusse andmist asja võõrandmise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust

tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Seega läksid korteriomandi

omandiõiguse üleandmisel hagejale üle korteriomandiga seotud üürilepingust tulenevad õigused

ja kohustused. AS ME 03.11.2010 kirjaga on kostjat teavitatud, et AS ME müüs 02.11.2010

eluruumi XXX 28.09.2010 läbiviidud enampakkumisel hagejale ja kostja AJ on kirja

kättesaamist kinnitanud oma allkirjaga (tlk 24). Seega oli kostja AJ teadlik, et XXX, Maardu

korteriomandi omanikuks sai hageja ning AS ME ja kostja AJ vahel sõlmitud eluruumi

üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused läksid üle hagejale. Seda, et kostja

AJoli teadlik üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekust hagejale tõendavad hageja

pangakonto väljavõtted, milles nähtub, et kostja TJ on tasunud hagejale korteriomandiga seotud

kõrvalkulude eest (tlk 89-99). TJ on küll maksekorraldusse märkinud selgitusena, et tegemist on

korteriüüriga XXX, kuid hageja konto väljavõtetest nähtub, et hageja on TJ poolt tasutud summa

edasi üle kandud XXX KÜ , mistõttu ei ole tegemist korteriüüriga, vaid korteri kasutamisega

seotud kõrvalkuludega, mille tasumise kohustus kostjal AJ tuleneb üürilepingu punktist 2.3.

VÕS § 76 lg 1, 2 ja 3 sätestavad kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele, kohustuse

täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat

ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tulenev kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud

kui rikkumine on vabandatav. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult

raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

Kohtule esitatud eluruumi üürilepingu punkti 2.1. kohaselt on kostja AJ kohustatud maksma üüri

igakuiselt 25 krooni/m2. Üürilepingu punkt 1.1. üürileandja annab üürnikule üürile tasu eest

ajutiseks kasutamiseks 3-toalise korteri, üldpinnaga 66,5 m2. AS ME ja hageja vahel 02.11.2010

sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt müüs AS ME hagejale XXX

Maardu linnas asuva korteri nr 6 üldpinnaga 66,5m2. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja

seisukohaga, et kostja AJ oli kohustatud maksma üüri 1757,50 krooni (70,3 m2 korteriomandi

reaalosa üldpind) x 25 krooni=1757,50 krooni) ehk 112,32 eurot. Lähtudes korteriomandi reaalosa

üldpinnast, mille suuruseks on 66,5m2, mitte 70,3 m2 nagu hageja väidab, oli kostja AJ poolt

makstava üüritasu suuruseks 1662,5 krooni ehk 106,25 eurot kuus.

Hageja nõuab kostjalt AJlt saamata jäänud üüri perioodi eest 02.11.2010-31.05.2011. Hageja

poolt kostjale AJle saadetud eluruumi üürilepingu ülesütlemise teate kohaselt on üürileping

lõppenud 01.03.2011 (tlk 27). Kostja AJ on üürilepingu ülesütlemise teate kätte saanud 30.11.2010

(tlk 30). Kostja AJ eluruumi üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud ei ole ning on käesolevas

tsiviilasjas omaks võtnud hageja nõude tõsta kostja AJ hagejale kuuluvast korteriomandist välja,

mistõttu kohus leiab, et 01.03.2011 üürileping on lõppenud ja alates 02.03.2011 puudub kostjal AJ

seaduslik alus korteriomandi kasutamiseks.

Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt üürilepingu alusel üüri ajavahemiku eest 02.11.2010 -

01.03.2011. Kuna kostja AJ ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks

hagejale üüri tasunud, siis on ta omaks võtnud asjaolu, et ta on hagejale jäänud võlgu üüritasu

kuni 01.03.2011. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt AJ välja mõista hageja kasuks

üürivõlgnevus perioodi eest 02.11.2010-01.03.2011 summas 425 eurot (4x106,25=425 eurot).

VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja

viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üür, mis on

samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik

peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista

üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud kahju ja üürisummat

ületava kahju hüvitamist.

Kuna AJ ei vabastanud korteriomandit peale üürilepingu lõppemist ja tal puudus õigus pärast

lepingu lõppemist eluruumi vallata ja kasutada, siis on hagejal õigus nõuda alates 02.03.2011

kostjalt VÕS § 335 alusel kahju hüvitisena üürilepinguga kokku lepitud üüri kuni korteriomandi

hagejale tagastamiseni. Hageja nõuab üürilepinguga kokku lepitud üüri kuni 31.05.2011. Seega

hageja nõue kokkulepitud üüri tasumiseks 02.03.2011-31.05.2011 on kooskõlas VÕS §-ga 335.

Kostja AJ ei ole tuginenud nagu peaks ta hageja asja kinni tema poolt tehtud kulutuste

tasumiseks. Ka üürisummat ei ole kostja vaidlustanud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt AJ välja mõista kahjuhüvitis üüritud asja tagastamisega

viivitamise eest perioodil 02.03.2011-31.05.2011 summas 318,75 eurot (3x 106,25 eurot=318,75

eurot).

AJ’lt LT kasuks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitise summas 607,24 eurot väljamõistmise

nõue.

Hageja leiab, et kostja AJ oma keeldumisega hagejale kuuluva korteriomandi Maardu XXX

vabastamisest rikub hageja omandiõigust nimetatud korteriomandile, mis vastavalt VÕS § 1043

ja 1045 lg 1 p 5 on kahju õigusvastane tekitamine, mis väljendub selles, et hageja oli sunnitud

enda elamiseks võtma üürile korteriomandid XXX Maardu ning XXX Maardu.

Vaidlust ei ole selles XXX sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt on

endised abikaasad LT ja AB võõrandanud TD korteriomandi asukohaga XXX , Maardu linnas

(tlk 7-12). Hageja väidab, et 02.11.2010 hageja ja AS ME vahel XXX, Maardus asuva

korteriomandi müügilepingu sõlmimisel sai hageja teada, et AS ME ja kostja AJ vahel on

sõlmitud 01.11.2007 eluruumi üürileping. Kuna üürilepingu sõlmimisest sai hageja väidete

kohaselt teada ta alles eelnimetatud korteriomandi müügilepingu sõlmimisel ning kuna raha uue

korteriomandi eest summas 206 000 krooni oli hageja poolt tasutud müüjale enne lepingu

sõlmimist, siis oli hageja sunnitud sõlmima lepingu, sest hagejal teine eluaseme puudus.

Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on sõlminud 19.11.2010 VL aga üürilepingu Maardu linnas

XXX asuva korteriomandi üürimiseks (tl 75-81) ning hageja on tasunud perioodi 19.11.2010-

06.03.2011 eest üüri 223,69 eurot ning ülesõidutasu 63,01 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja

on 06.03.2011 sõlminud NKga üürileping Maardu linnas XXX asuva korteriomandi üürimiseks

(tlk 82-84) ja hageja on tasunud periood 06.03.2011-31.05.2011 eest üüri kokku 192 eurot ning

maakleritasu summas 64 eurot ning ülesõidutasu 64 eurot, seega kokku 320 eurot.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjaga AJ sõlmitud üürileping lõppes 01.03.2011 ning alates

02.03.2011 puudus kostjatel õigus eluruumi vallata ja kasutada. Seega kuni 01.03.2011 oli

kostjate valdus seaduslik ning hageja poolt nimetatud perioodi eest kostja AJ vastu Maardu

linnas XXX asuva korteri valdamisega seotud kahju hüvitamise nõue on alusetu.

Hageja on oma nõude kvalifitseerinud VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 järgi hageja omandi

rikkumisest tuleneva õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Kõigepealt kohus

märgib, et kostja AJ poolt hagejale kuuluva korteriomandi vabastamisest keeldumisega pärast

üürilepingu lõppemisest ei ole tegemist hageja omandiõiguse rikkumisega korteriomandile.

Omandiõiguse rikkumine seisneb eelkõige omandiõiguse esemeks oleva asja kahjustamises või

selle hävimise või kaotsimineku põhjustamises. Hageja ei ole välja toonud, et kostja AJ oleks

põhjustanud tema omandis oleva korteri kahjustamise või selle hävimise. Eeltoodust tulenevalt

on õiguslikult põhjendamatu nõuda kostjalt AJ hageja omandiõiguse rikkumisega õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamist.

Vastavalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 on õigusvastaseks kahju tekitamiseks kannatanu omandi

või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumine. Seega on hageja oma nõude kvalifitseerinud

kostja AJ deliktilise vastutusena. VÕS § 1044 lg 2 tulenevalt on üldjuhul välistatud

deliktiõiguslikud kahjuhüvitisnõuded, kui kahju hüvitamist saab rikutud lepingulise kohustuse

kaitse eesmärgist tulenevalt nõuda lepinguõiguse alusel. Kohus leiab, et üürniku poolt pärast

üürilepingu lõppemist korteriomandi vabastamisest keeldumisel ei kohaldata deliktiõiguse

sätteid, vaid kuulub kohaldamisele VÕS § 335. Eelnevalt on kohus kostjalt AJ’lt VÕS § 335

alusel välja mõistnud kahju hüvitisena üüritasu perioodi 02.03.2011-31.05.2011 eest 318,75

eurot. VÕS § 335 ei välista muid kahjuhüvitise nõudeid, üüri või samasuguse üüri nõudega

katmata kahju osas. Käesoleval juhul on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude, mis seisneb

seoses kostjate poolt korteriomandi vabastamisest keeldumisega hageja poolt enda elamiseks

üüritud korteri kasutamisega seotud üüri tasumises. Ebaõigele kvalifikatsioonile tuginemine ei

saa aga iseenesest olla nõude rahuldamata jätmise aluseks, sest TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole

kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, s.t kohus kohaldab seadust ise,

olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kuna hageja poolt esitatud nõude sisuks

on kostjate poolt korteriomandi vabastamisest keeldumisega seoses hageja poolt enda elamiseks

üüritud korteri kasutamisega seotud üüri tasumine, siis saab kohus hageja poolt esitatud nõude

kvalifitseerida VÕS § 335 teise lause järgseks kahju hüvitamise nõudeks, milles nõutaks üüri

summat ületava kahju hüvitamist.

Kui kostja oleks tagastanud hagejale XXX, Maardus oleva korteriomandi üürilepingu lõppemisel

01.03.2011 oleks hageja saanud sinna elama asuda ja ei oleks olnud sunnitud üürima endale teist

eluruumi. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on 06.03.2011 sõlminud NK üürileping Maardu

linnas XXX asuva korteriomandi üürimiseks ja hageja on tasunud periood 06.03.2011-

31.05.2011 eest üüri kokku 192 eurot ning maakleritasu summas 64 eurot ning ülesõidutasu 64

eurot, kokku 320 eurot. Kostja AJ nimetatud kahjuhüvitise arvestusele sisulisi vastuväiteid

esitanud ei ole. Seega on hagejale teise eluruumi üürimisega perioodil 06.03.2011-31.05.2011

tekkinud kahju summas 320 eurot.

VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 5 kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune

kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud,

välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

Kohus on eelnevalt kvalifitseerinud hageja poolt enda elamiseks üüritud korteri kasutamisega

seotud üüri tasumine nõude VÕS § 335 teise lause järgseks kahju hüvitamise nõudena, milles

nõutakse üüri summat ületava kahju hüvitamist. Kuivõrd kohus on kostjalt AJ’lt eelnevalt juba

välja mõistnud VÕS § 335 esimese lause kohaselt kahjuhüvitisena perioodi 02.03.2011-

31.05.2011 eest üüritasu summas 318,75 eurot, mida hagejal ei oleks õigus saada kui kostjad

oleksid korteriomandi vabastanud üürilepingu lõppemisel 01.03.2011, siis sellest tulenevalt tuleb

VÕS § 335 teise lause alusel hüvitamisele kuuluva kahju hüvitise summast 320 eurot maha

arvata kostjalt AJ välja mõistetud üüritasu summas 318,75 ning VÕS § 335 teise lõike kohaselt

kuuluks kostjalt AJ välja mõistmisele 1,25 eurot (320-318,75=1,25 eurot).

Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et kostja AJ poolse rikkumisega üüritud asja (XXX, Maardu)

tähtaegse tagastamisega ja selle ebaseadusliku jätkuva kasutamisega, on põhjendatud välja

mõista kostjalt AJ hageja kasuks VÕS § 335 kohaselt kahju hüvitis 320 eurot

(318,75+1,25=320).

Kostjate väited, mis on seotud eluruumi võõrandamisega AS ME poolt ja kostjate poolt eluruumi

erastamise eesõiguse rikkumisega jätab kohus tähelepanuta kui asjasse mittepuutuva.

Tsiviilasja hind

TsMS § 126 lg 1 kohaselt isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja

kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud

ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Hageja

poolt esitatud korteriomandi valduse väljanõudmise nõudes on hageja märkinud hagi hinna

13 165,80 eurot. TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse

hagihind nõutava rahasummaga. Hageja on kostja vastu esitanud rahalise nõude summas 1

383,84 eurot. TsMS § 134 lg 1 mis sätestab, et hagihinda arvestades liidetakse ühes hagis

sisalduvad nõuded. Seega on hagi hind 14 549.64 eurot (13 165,80+1 383,84=1 4549.64).

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega

andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul kostjad vaidlesid alguses hagile vastu ning

alles menetluse käigus võtsid korteriomandi kostjate ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise

hagi õigeks, mistõttu puudub alus TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks.

Kohus rahuldas hageja nõude välja nõuda korteriomand kostjate ebaseaduslikust valdusest

täielikult ning kostja AJ vastu esitatud üürivõlgnevuse nõude osaliselt ning kostja AJ vastu

esitatud kahju hüvitis nõude osaliselt. Kohus rahuldas hageja hagi 95,64% ulatuses. Seega tuleb

jätta menetluskulud 4,36% ulatuses hageja kanda ning 95,64% ulatuses kostjate kanda.

TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui

isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta

aluseks osalemise ulatuse. Kuivõrd korteriomandi ebaseaduslikust väljanõudmise nõue on

suunatud kõigi kostjate vastu, siis jääb 90,49 % menetluskulusid solidaarselt kostjate AJ, TJ, AJ

ja AJ kanda ning üürivõlgnevuse ja kahju hüvitamise nõue oli esitatud üksnes kostja AJ vastu,

siis 5,15 % ulatuses jäävad menetluskulud kostja AJ kanda.

Marget Henriksen

kohtunik