2-10-3727/23 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-3727

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg

23. jaanuar 2012.a. Tsiviilasja number 2-10-3727 Tsiviilasi HHKja MMP hagi EP vastu elatise saamiseks

Hagihind 1511,95 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja HHK(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja MMP(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja HHK(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Tiina Pill (Hema Õigusbüroo, elektronpost tiina@hema.ee); Kostja EP(isikukood XXX, elukoht XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt

2. Välja mõista EP alates 25. jaanuarist 2010.a kuni 30. juunini 2010.a igakuine elatis 174,39 ( ükssada seitsekümmend neli eurot ja 39 senti) eurot 09. jaanuaril 2004.a sündinud tütre MMP ülalpidamiseks lapse ema HHK kasuks.

3. Välja mõista EP igakuiselt elatis 160 ( ükssada kuuskümmend) eurot MMP alates 01. juulist 2010.a. kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a. Anda MMP elatise käsutamisõigus lapse emale HHK.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja EP kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik

25.01.2010.a esitas alaealise MMP seaduslik esindaja HHK Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse EP elatise 3000 krooni saamiseks alates 25.01.2010.a. 02.02.2010.a tehti EP makseettepanek alates 25.01.2011.a 3000 krooni suuruse elatise maksmiseks alaealisele MMP kuni tema täisealiseks saamiseni 09.01.2022.a.

12.02.2010.a esitas EP elatisnõudele vastuväite, milles kohaselt

- ta on kogu aeg osalenud lapse ülalpidamisel, kandes kokkuleppel avaldajaga üle talle summasid lapse kulude katmiseks. Märtsist 2009- veebruar 2010 on ta tasunud regulaarsete maksetena elatist kokku 26 800 krooni. Lisaks on laps viibinud pikemaid perioode tema juures ja olnud täielikult tema ülalpidamisel;

- määratud elatise suurus on ebaõige, arvestatud ei ole lapse tegelikke vajadusi ja lapsele tehtavaid kulutusi;

- tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutavas summas – s.o 3000 krooni. Lisaks MMP on tema ülalpidamisel ka XXX.a sündinud OOP. Netosissetulekust 10 000 kroonist tuleks lastele anda ülalpidamiseks kokku 6000 krooni ja talle endale jääv 4000 krooni ei ole piisav enda ülalpidamiseks ning kulude katmiseks. Elatist oleks ta suuteline lähtuvalt oma majanduslikust olukorrast maksma 2300 krooni kuus.

09.03.2010.a anti MMP maksekäsu kiirmenetluse avaldus üle hagimenetlusse. 08.04.2010.a esitas HHK Harju Maakohtule hagi elatise saamiseks poolte kooselust XXX.a sündinud tütar MM ülalpidamiseks.

15.09.2011.a määras kohus poolte taotlusel kirjaliku menetluse.

Asjaolud ja hageja nõue

Poolte kooselust sündis XXX.a tütar MMP. Kooselu lõppes 2005.a alguses. Laps elab ema juures. Hageja leiab, et kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes regulaarselt täitnud. Kostja on tasunud erinevaid summasid lapse ülalpidamiskulude katteks, kuid ta on teinud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Kostja poolt tasutud 2300 krooni ei ole olnud piisav lapse kõikide vajaduste katmiseks.

Hageja arvestuste kohaselt kulub tütre ülalpidamiseks igakuuliselt ca 6100 krooni – millest eluaseme kulud 2300 krooni, sidekulud ( telefon ja internet) 160 krooni, kulud toidule 1500 krooni, kulud hügieenitarvetele ja juuksurile 300 krooni, tervisega seotud kulud 200 krooni, lasteaiaga seonduvad kulud ( lasteaiatasu ja muud kulud) 650 krooni, kulud riietele ja jalatsitele 500 krooni ja vaba aja veetmisega seotud kulud ( teater, kino, loomaed) 500 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 3000 krooni kuus alates 25.01.2010.a.kuna mõlemad vanemad peavad osalema lapse ülalpidamisel võrdselt. 3000 krooni suuruse elatise väljamõistmist kostjalt peab hageja põhjendatuks. Elatusrahalt tuleb tasuda ka tulumaks ja pärast tulumaksu tasumist jääb hagejale reaalselt lapse ülalpidamiseks 2370 krooni, mis ei kata poolt hagejal igakuiselt lapsele kuluvast ja on praktiliselt elatusmiinimum.

Hageja varalise sissetuleku moodustavad tema töötasu ca 8000 krooni ja sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine peretoetus 600 krooni – kokku 8600 krooni. Ta töötab lisaks rahvusooperile ja ka SSO juures, kuid see ei ole stabiilne töö, vaid suviti toimuva festivaliga ja seal tehtava töö eest saadav tasu ei ole püsivaks sissetulekuks. Lisaks poolte ühisele lapsele kasvatab hageja üksinda ka oma teist last MMK. Vaatamata sellele, et MMK isa maksab lapse ülalpidamiseks elatist, kannab ka hageja olulise osa lapse ülalpidamiskuludest.

Kostja varalise seisu moodustavad tema töötasu igakuise netosissetulekuna ca 10 000 krooni ja talle kuuluvad mootorsõidukid –Volkswagen Passat M1749TEK väärtusega ca

12 000 krooni ning sõiduk LandRover 109 M1G 001OLE väärtusega ca 20 000 krooni. Hagejale teadaolevalt tegeleb kostja ka suhteliselt kalli hobiga – vibu laskmisega.

Hageja hinnangul on kostjale jõukohane tasuda MM ülalpidamiseks igakuuliselt 3000 krooni. Arvesse võttes kostja varalist seisu ja seda, et tema ülalpidamisel on ka teine laps, leiab hageja, et kostja on võimeline maksma oma mõlemale lapsele 3000 krooni suurust elatist. Oma varalise seisundi parandamiseks on kostjal võimalik otsida endale kas uus või lisa töökoht, samuti võimalus loobuda sõidukitest ja muudest hobidest/kohustustest

Kirjalikus vastuses kostja vastuväidetele kinnitab hageja, et osadel nädalavahetustel viibib laps koos isaga, kuid seejuures on normaalne, et sellel ajal kannab lapse isa ka lapse söögikulud. Ebaõige on aga kostja väide selles, et laps viibib kostja täielikul ülalpidamisel kolmandiku kuust. Suurema aja suveperioodist, mil hageja töötab SSO, viibib laps vanavanemate juures ning 7-10 päeva sellest ajast viibib laps koos emaga Soomes. Paljudel nädalavahetustel viibib laps kostja vanavanemate juures ja lapsega seonduvad kulud – eelkõige söögikulud, kannavad vanavanemad, mitte aga kostja. Ka on ebaõige, et laps on olnud järjestikku kostja juures 11 või 19 päeva. Ebaõigeks peab hageja kostja väidet ka selles, et lapsevanema eluaseme laen ei ole lapse eluasemekulu, kuivõrd eluasemelaenu tasub hageja korteri eest, kus elab lisaks temale ka poolte ühine laps. Ilma lasteta oleks hageja soetanud oluliselt väiksema korteri, millel oleks seetõttu ka väiksem laenumakse. Hageja palub kostjal tasuda vaid pool nende ühise lapse osana arvestatud laenumaksest seoses nende ühise lapse koduks oleva korteriga.

22.12.2010.a esitas hageja avalduse hagi nõude muutmiseks ja nõude suurendamiseks. Hageja palub lugeda hagejaks alates 01.07.2010.a MMP ja alates 01.07.2010.a välja mõista elatis lapsele ning alates hagi esitamisest 25.10.2010.a kuni 30.06.2010.a välja mõista elatis HHK kui lapse seadusliku esindaja kasuks.

Hageja peab vajalikuks suurendada elatise nõuet ja välja mõista kostjalt elatis summas 3550 krooni, kuna lapse vanemaks saamisega tema ülalpidamiskulud on suurenenud/ suurenevad ja mõistlik on elatis välja mõista suuruses, mis katab lapse kulud ka pikema aja jooksul, välistades nii olukorra, kus hageja peaks oma kulude kasvades uuesti kohtu poole pöörduma.

08.04.2010.a esitatud hagis on lapse ülalpidamiskulud kuus 6100 krooni. Samas ei ole selle summa sisse arvestatud kulutusi seoses huviringide ja eelkooliga, kus laps alates 2010.a septembrist käib. Täiendavate ja põhjendatud kuludena on märgitud eelkooli kulu 800 krooni ja huviringi ( kunstiringi) kulu 200 krooni. Kokku on lapse ülalpidamiseks põhjendatud ja vajalikud kulud 7100 krooni, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista elatis 3550 krooni.

02.05.2011.a täiendas hageja esitatud hagi uute oluliste asjaoludega. Hageja seaduslik esindaja töötab rahvusooperis „Estonia” tähtajalise töölepingu alusel, mis lõppeb 31.07.2011.a ja antud töösuhet poolte vahel ei jätkata. Tulenevalt sellest on hageja seaduslik esindaja alates 01.08.2011.a töötu ning tema majanduslik olukord halveneb ja võimalused lapsele tema vajadustele vastava ülalpidamise andmiseks vähenevad. Samuti on hageja seaduslikul esindajal diagnoositud ületöötamisest, sotsiaalsest olukorrast ja psühhoemotsionaalsest seisundist tulenevad tervisehäired nagu immuunsuse langus, migreenihood, erinevad põletikud. Nimetatud tervisehäired takistavad teda ka uue töö otsimisel ning suviste projektidega töötamast.

Hageja palub alates 25.01.2010.a kuni 30.06.2010.a mõista välja kostjalt HHK kasuks 226,89 eurot kuus poolte ühise lapse MMP´i ülalpidamiseks ja alates 01.07.2010.a mõista välja kostjalt MMP kasuks elatis summas 226,89 eurot. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja ei nõustu hageja poolt toodud kulutuste koosseisuga MMkasvatamise osas ja peab kulutusi tunduvalt ülepaisutatuks. Vanema poolt tasutav eluasemelaen on tema investeering vara soetamiseks ja eluasemelaen ei ole lapse eluasemekulu ning kostja ei pea kinni maksma hagejale vara soetamist. Kostja on nõus arvestama lapse eluaseme kuludeks

700 krooni ( 800 krooni elekter + 1300 krooni kommunaalkulud pereliikme kohta). Samuti toidukulu 1500 krooni ei ole põhjendatud. Laps on erivajadusteta, käib lasteaias, kus saab kolm korda päevas süüa ja hageja kanda jäävad lapse toitmise osas lisakulutused vaid õhtul ja nädalavahetusel ning suure osa veedab laps nädalavahetustest kostja juures. Kostja on nõus arvestama lapse toidukuludena 800 krooni. Hügieenitarvetele ja juuksurile tehtavate kulutuste suuruseks peab kostja mõistlikuks 100 krooni kuus ja lapse vaba aja veetmisele tehtud kulutuste suuruseks 200 krooni. Kostja nõustub hageja poolt näidatud kulutustega sidele 160 krooni, tervisele 200 krooni, lasteaiale 650 krooni, riietele ja jalanõudele 500 krooni. Lapse igapäevakuludena peab kostja põhjendatuks ja mõistlikuks kulutusi kokku summas 3310 krooni.

Kostja leiab, et lapse ema varjab oma sissetulekuid ja paisutab lapse kulusid. Seda tõendab kostja hinnangul hageja sissetuleku ja lapse kulude võrdlus. Hageja väidetel kasvatab ta oma sissetulekust ca 8600 kroonist üksi kahte last, kulutades lapsele kuus keskmiselt 6100 krooni. Arvestades, et mõlema lapse kulud on samas suurusjärgus ning ema ei kuluta samuti rohkem, peab pere sissetulek olema ca 18 000 krooni kuus. Kuivõrd kostja on tasunud lapsele elatiseks perioodil märts 2009 – veebruar 2010 keskmiselt 2233 krooni kuus, peab ema sissetulek olema vähemalt 16 000 krooni. Kostjale teadaolevalt töötab hageja lisaks ka SO.

Õige ei ole hageja väide ka selles, et ta kasvatab üksinda kahte last. Kostjale teadaolevalt maksab hageja teise lapse isa, PK, tulenevalt oma majanduslikest võimalustest igakuiselt lapse ülalpidamiseks 6000 krooni ja MM on täielikult oma isa ülalpidamisel ning hageja osa MMK kulude katmisel on olematu ja pigem jääb osa raha hageja enda vajaduste katmiseks.

Kostja on kogu aeg osalenud lapse ülalpidamises. Perioodil märts 2009 – veebruar 2010 on kostja tasunud elatiseks kokku 26 800 krooni, märts 2010 – mai 2010 on tasunud jätkuvalt elatist 2300 krooni kuus, kokku 6900 krooni. Lisaks on laps olnud kolmandiku kuust kostja juures ja kostja ülalpidamisel. 2009.a suvel juunikuus oli laps tema juures 19 päeva ja 2010.a jaanuaris 15 päeva, veebruaris 2010 oli laps kostja juures 10 päeva, märtsis 2010.a

6 päeva, aprillis 2010.a 11 päeva, mais 11 päeva.

Kostja väidete kohaselt on tema netosissetulek kuus ca 10 000 krooni ja kui ta maksaks nii MM kui oma teisele lapsele OO, so mõlemale lapsele võrdselt 3000 krooni, siis jääks talle endale oma vajaduste katteks 4000 krooni, mis on kolmandiku võrra väiksem lasteaialapse kuludest. Kostja hinnangul on ta suuteline tasuma lapsele elatist 2300 krooni kuus ja palub määrata selle summa elatise suuruseks.

Tõeseks ei pea kostja hageja väidet selles, et ta tegeleb kalli hobiga. Vahendite olemasolu korral ei ole vibulaskmine kuigi suuri püsikulutusi nõudev kallis hobi. Lähtuvalt oma majanduslikust olukorrast on tal olnud võimalik viimastel aastatel vibulaskmisega tegeleda 1-2 korda aastas.

Vastuväidetes hagi täiendusele ei pea kostja elatise suurendamise nõuet põhjendatuks. Elatise suurendamise nõude põhjendust selles, et tulevikus tõenäoliselt lapse kulud suurenevad ja vaja on esitada nõue suuruses, et tulevikus ei oleks vaja uuesti kohtusse pöörduda, peab kostja ebaadekvaatseks, sest lapse põhjendatud vajaduste ja kulude suurenemisel on võimalik esitada uus nõue, aga mitte sellel põhjendusel ette igaks juhuks suuremat summat välja mõista. Elatise väljamõistmisel ei saa arvestada mistahes kulusid. Lapse ema võib võimaluse ja soovi korral, oma äranägemisel, kulutada kuitahes suuri summasid, kuid see ei tähenda, et kõik need kulud on vajalikud ja mõistlikud.

Käesoleval ajal on kostja töötu ja arvel Töötukassa Tallinna osakonnas. Kostja ei lahkunud töölt omal soovil, vaid tööandja algatusel poolte kokkuleppel, kuna ei tulnud töökohustustega nõutaval määral toime.

Kostja peab lapse tasulises eelkoolis (üks Tallinna kallimatest eelkoolidest) käimist põhjendamatuks ja mittevajalikuks, sest Eestis toimub lasteaedades kinnitatud õppekavaga kooliks ettevalmistus kõigile lastele. Eelkool on ajutine kulu.

Põhjendamatuks peab kostja ka väidet selles, et tulevikus hakkab lapsel olema tasulisi hobisid. Ülalpidamise kindlaksmääramisel tuleb arvestada tegelikke asjaolusid ja kulusid. Lapsele hobisid valides peavad vanemad arvestama tegelikke asjaolusid ja oma tegelikke majanduslikke võimalusi.

Nõus ei ole kostja ka kulutuste suurenemisega seoses lapse koolikohustuse täitmisega. Kooli minnes jäävad ära mitmed lasteaiaga seotud kulud.

09.03.2011.a toimunud kohtuistungil nõustus kostja lapse igakuuliste toidukuludega summas 1500 krooni ja ta oli nõus maksma igakuuliselt elatusraha 2300 krooni ja 2500 krooni ajast, mil saab tööd.

Kohtu põhjendused

Kohus, ära kuulanud pooled, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse ( PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Eraldi rakendussäte on ettenähtud lahutatud abikaasa ülalpidamise puhuks ( PKS § 213). Muudele ülalpidamisnõuetele kohaldatava õiguse kohta erisätted puuduvad. Pidades silmas kehtiva PKS § 210 lg 1 ja lg 2 sisu, tuleb elatis mõista välja enne 01.07.2010.a kehtinud PKS § 70 juhindudes alates hagi esitamisest või hageja nõudel tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamisest, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Alates 01.07.2010.a tuleb elatis välja mõista kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel. Sellest tulenevalt tuleb kuni 30.06.2010.a elatis välja mõista lapse vanema kasuks ning alates 01.07.2010.a lapse kasuks. Erinevalt varemkehtinud perekonnaseadusest ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja lapse vanema kasuks. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisnõude esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja ( vanema) kaudu. HHK esitas elatise nõude eelmise perekonnaseaduse kehtivuse ajal ja 01.07.2010.a. tuleb hagejaks lugeda MMP, kelle õiguste ja huvide kaitseks oli hagi esitatud.

Kuni 30.06.2010.a kehtinud PKS § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ( sama kehtiva PKS § -des 96 ja 97 p 1) ja § 61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks ning elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 tulenevalt arvestatakse seejuures kohustatud isiku varalise seisundiga, nii et kohustatud isik peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus PKS § 61 lg 1 järgi välja üksnes siis, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust. Riigikohus on leidnud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises ( Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07).

Nähtuvalt XXX.a sündinud MMP sünnitunnistusest on tema emana sünniakti kantud HHK ja isana EP. Vaidlust lapse põlvnemise osas ei ole ja vanematel kohustus ülal pidada oma alaealist last.

Vaidlus puudub selles, et kostja on lapse ülalpidamises osalenud ja maksud elatist. Hageja väidete kohaselt on kostja rikkunud lapse ülalpidamiskohustust, kuna ta on maksnud elatist ebaregulaarselt ja mittepiisavas suuruses. Kostja on nõustunud elatise väljamõistmisega ning palunud määrata elatise suuruseks 2300 krooni. Sellega on kostja omaks võtnud lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise. Seega puudub vaidlus ka selles, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamiskohustust.

Elatise määramisel tuleb lähtuda nii kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 61 lg 2 kui ka PKS § 99 lg 1 järgi lapse vajadustest. Vaidlus puudub pooltel selles, et kuus kulub lapse toidule 1500 krooni, riietele ja jalatsitele 500 krooni, tervishoiuga seotud kulud on 200 krooni, sidekulud ( telefon, internet) on 160 krooni ning lasteaiakulud, mil laps käis lasteaias, olid

650 krooni. Kokku kulud 3010 krooni.

Hageja arvestuste kohaselt on lapse eluasemekulud 2300 krooni, millest ca 500 krooni on kommunaalkulud, 500 krooni elektrienergia eest ja 1/3 ca 3800 krooni suurusest eluasemelaenumaksest. Kostja hinnangul on lapse eluasemekulud summas 2300 krooni ülepaisutatud ja mõistlik oleks 700 krooni. Hageja poolt igakuiselt tasutavat eluasemelaenu ( 2009.a kuumakse 3802 krooni, 2011.a 249,62 eurot ( II kd, tl 50, 62) lapse osa 1/3 e 1267 krooni, 83,20 eurot ) ei pea kostja lapse eluaseme kuluks. Kohtu hinnangul ei ole lapse vanema eluasemelaen lapse ülalpidamiskulu ja hageja poolt tasutavat laenumakset ei saa arvestada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise hulka.

Kohus peab põhjendatuks ja mõistlikuks arvestada eluasemekuluna kuni 30.06.2010.a 1000 krooni ja alates 01.07.2010.a. 1200 krooni kommunaalkulude, elektri ja elamispinna kasutamise eest, kuna elektrihind on üldteadaolevalt tõusnud ja kuna korterit köetakse elektriga, suurenevad ka elektrienergia tarbimisega seotud kulud. Vaidlus on pooltel ka lapse hügieenile ja vaba ajale tehtavate kulutuste osas. Hageja arvestuste kohaselt kulub lapse hügieenija majapidamistarvetele ning juuksurile kuus 300 krooni. Kohus peab nimetatud kulu mõistlikuks ja põhjendatuks, kuna hageja on pidanud arvestuste tegemisel silmas lisaks kuludele juuksurile ja isiklikele hügieenitarvetele ka kulutusi voodipesule ja käterätikutele, pesuvahenditele ning riiete hooldamisega.

Vaba aja veetmisega seonduvad kulud 500 krooni ulatuses peab kohus samuti põhjendatuks, kuna hageja selgituste kohaselt hõlmavad need kulud teatrija kinokülastusi, spordivahendite muretsemist ja spordiga seotud kulutusi. Lapse arenguks on need kulutused vajalikud. Hagi menetlemise ajal on saanud MM kooliealiseks ja hageja väidetel alates 01.09.2011.a on kulu lasteaia ja eelkooliga ära langenud ning see summa ( 650 krooni lasteaiakulu + 800 krooni eelkoolikulu) 1450 krooni on asendunud koolikuludega, mis on tegelikult lapse vajadusi silmas pidades suuremad, kuid hageja ei pidanud vajalikuks seda kulu suurendada.

Kostja pidas eelkooliga seotud kulu ajutiseks ja ülemäära suureks ning põhjendamatuks, samuti ei nõustunud ta ka kulutuste suurenemisega seoses lapse koolikohustuse täitmisega, sest kooli minnes jäävad ära mitmed lasteaiaga seotud kulud. Kostja ei nõustunud ka lapse huviringiga ( kunstiring) seotud kuluga 200 krooni. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt välja toodud eelkoolikulu lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise ja tema arenguks jaoks hädavajalik. Laps käis lasteaias ja lasteaias toimub õppekavade alusel kooliks ettevalmistus kõigile lastele, mistõttu täiendavat eelkooli kulu ei saa pidada lapse ülalpidamiskulude hulka kuuluvaks vajalikuks kuluks.

Kuna laps käis eelkoolis isaga kooskõlastamata ja ema kandis eelkooliga kaasneva kulu, peab kohus põhjendatuks jätta see kantud kulu osaliselt ka isa kanda, sest kulutus tehti lapse huvides tema kooliks ettevalmistamisel. Lapse huviringiga seotud kulu 200 krooni ei pea kohus põhjendatuks, kuna kohtule ei ole esitatud tõendit, et laps käib tasulises kunstiringis ja selle eest tuleb igakuiselt tasuda 200 krooni.

Kohus nõustub hageja väitega selles, et lapse kooliga seonduvad kulud on suuremad kui lapse lasteaiaga seotud kulud. Arvesse võttes, et seoses kooliga lisanduvad lapsel kulud õppevahenditele, transpordile, sidele ( mobiiltelefon), kooli tasulistele huvialaringidele, igapäevasele taskurahale, kooli ühisüritustest ja ekskursioonidest osavõtule, klassikaaslaste sünnipäevadele, peab kohus põhjendatuks kooliga seonduvaid kulusid igakuiselt 900 krooni ulatuses, kuid mitte hageja poolt märgitud 1450 krooni suuruses summas.

Lisaks lapse vajadustele tuleb elatise määramisel kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 61 lg 2 järgi lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja kummagi vanema kanda jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Seejuures ei või panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega toime tulla riigi abita. Samuti tuleb elatise väljamõistmisel arvestada, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks. Kehtiv PKS ei näe ette arvestada vanemate varalist seisundit ülalpidamise suuruse määramisel, küll aga näeb PKS § 102 lg 2 ette, et vanem, kui ta on olukorras, milles ta ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Hagi esitamisel lapse ema töötas ja tema keskmiseks igakuiseks netotöötasuks oli lähtuvalt töötasutasutõendist 99266:12=8272,16 krooni e 528,68 eurot ( I kd tl 61). 31.07.2011.a lõpetati hagejaga sõlmitud tähtajaline tööleping rahvusooperis , tema lepingujärgne töötasu oli 11 500 krooni ( II kd, tl 17, 18). Hageja sai palka ka SOK r.y. 896.87 eurot ( I kd tl 148), igakuuliselt 74,73 eurot. Nimetatud töö SO oli hageja väidetel hooajaline ja pikaajaline leping puudus. 15.09.2011.a toimunud kohtuistungil antud seletuse kohaselt töötab hageja nüüd uues kohas teenindajana kolmveerand koormusega. Tõendit saadava töötasu kohta ta kohtule esitanud ei ole. Hageja igakuuliste sissetulekute hulka kuulub veel ka igakuuliselt saadav toetus 2 lapsele 600 krooni e 38,34 eurot ( I kd tl 62). Hagejal on sõlmitud laenuleping Sampo Pangaga ja tema igakuine laenu tagasimakse 06.03.2011.a seisuga on 249,62 eurot ( II kd tl 62). Hageja vältimatuteks püsikuludeks on tema arvestuste kohaselt igakuuliselt kulud eluasemele ca 88,88 eurot e 1390,67 krooni, elektrile ca 213,47 eurot e 3340,08 krooni, interneti, telefoni ja digi TV kasutamise kulu 32,25 eurot 504,60 krooni, lisaks endaga seotud kulud elementaarsetele majapidamiskuludele, enda hügieenile, ravimitele, transpordile, riietele ja jalatsitele, kulud laste ülalpidamisele ja söögile. Hageja ülalpidamisel on kaks last, poolte ühine laps MM ja 03.08.1998.a sündinud MM , kelle isa maksab igakuuliselt lapse ülalpidamiseks 6000 krooni ( I kd tl 151-152). MM i igakuiste vajaduste ja tema ülalpidamiseks hädavajalike kulude kohta kohtule arvestusi ega tõendeid esitatud ei ole, küll võimaldab aga isa poolt makstav elatusraha suurus kohtul järeldada, et ema osa MM i ülalpidamiseks on tunduvalt väiksem kui MM osas ning ta saab lähtuvalt oma varalisest seisundist panustada rohkem poolte ühise lapse ülalpidamisse ning käsutada olemaolevaid vahendeid enda ja poolte ühise lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kostja keskmine kuue kuu brutotöötasu oli 77290:6= 12 881 krooni, netotöötasu 62182:6=10363,66 krooni ( I kd tl 17). Kostja poolt esitatud andmetest tema vara ja majandusliku seisundi kohta nähtub, et krediidiasutuste ees tal laenukohustust ei ole, küll oli tal aga kuni 02.1011.a telefoni järelmaks 300 krooni kuus. Talle kuulub 2 sõidukit koguväärtusega 32 000 krooni (I kd tl 13). Käesoleval ajal kostja töötab, 15.09.2011.a toimunud kohtuistungil väidetu kohaselt on tal uus töökoht, kus tema palk hakkab olema umbes 10 000 krooni e 639,15 eurot. Tõendit uue töökoha ega töötasu suuruse kohta ta kohtule esitanud ei ole. Kostja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused igakuuliselt kostja poolt esitatud andmete kohaselt ( I kd tl 13-14) on eluasemekulud 2500 krooni, kulutused toidule 1700 krooni, transpordikulud 700 krooni, sidekulud 699 krooni, kulud tervishoiule ja hügieenile 100 krooni, kulud kostja esmatarbekaupadele 300 krooni ja igakuulised laste ülalpidamistoetused poolte ühisele lapsele summas 2300 krooni ja OOP 2300 krooni. OOP igakuuliste hädavajalike ülalpidamiskulude kohta ei ole kostja poolt arvestust esitatud, samuti ei ole esitatud tõendeid ema poolt lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste kohta. Kuna kostjal maksab OO ülalpidamiseks igakuiselt 2300 krooni, siis võimaldab tema varaline seis maksta poolte ühise lapse MM ülalpidamiseks enam kui 2300 krooni kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kostja väide selles, et MM on tema juures kolmandiku kuust ja on tema ülalpidamisel ning hageja ei kanna sel perioodil lapse ülalpidamisekulusid, ei ole tõendamist leidnud. Kostja ei ole tõendatud, millised perioodid on laps olnud tema juures ja millised on olnud sel ajal tema poolt lapse vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutused.

Hinnates lapse vajalike vajaduste rahuldamiseks arvestatud kulutusi ja kummagi vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda, asub kohus seisukohale, et MM ülalpidamiseks vajalikud kulud tulevad jätta vanemate kanda võrdsetes osades. Selline ülalpidamiskohustuse jaotus ja 2500 krooni suuruse elatise andmine lapsele vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ega sea kohustatud isiku teist ülalpeetavat last olukorda, kus ta oleks vähem kindlustatud. Lapse ülalpidamise ja eluvajaduste tagamise kohustusest tuleneb vanema kohustus hankida endale ise sobib sissetulekuallikas, kasutades selleks vajalikul määral ära oma haridust ja muid eeldusi, ning kasutada oma sissetulekuid ja vara ulatuses, mis võimaldab ülalpidamise kohustust piisavalt ja regulaarselt täita. Vanemal lasub vastutus selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik.

Elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada ka seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt sellest on lapse ema kohustatud elatiselt tasuma tulumaksu 21% kuni 30.06.2010.a.

Elatis perioodi 25.01.2010.a kuni 30.06.2010.a. eest tuleb välja mõista ema kasuks koos tulumaksuga. Selle perioodi põhjendatud ja vajalikud kulud kohtu hinnangul lapsele on toidukulud 1500 krooni, riietele ja jalatsitele 500 krooni, tervishoiukulud 200 krooni, eluasemele ilma eluasemelaenuta 1000 krooni, sidekulud 160 krooni ja lasteaiakulud 650 krooni, hügieenile ja majapidamistarvetele 300 krooni ja vaba aja veetmisega seotud kulud

500 krooni – kokku kulud 4810 krooni. Riigi poolt makstav lapsetoetus oli 300 krooni ja vanemate kanda jääb 4510 krooni, millest kummagi lapsevanema osa oli 2255 krooni. Tulumaks sellelt summalt on 473.55 krooni. Seega kuulub kostjalt nimetatud perioodi eest väljamõistmisele elatis 2728,55 krooni, so 174.39 eurot lapse ema kasuks.

Alates 01.07.2010.a. tuleb elatis välja mõista lapse kasuks ilma tulumaksu arvestamata. Võttes arvesse lapse ülalpidamiskulude suurenemist seoses eluasemekulude (+ 200 krooni) ja kantud eelkooli ja täiendavate koolikuludega ( lasteaiakulud + 250 krooni)

ülalpidamiseks vajalikku 5260 krooni ning riigi poolt makstavat lapsetoetust 300 krooni, tuleb vanematel kanda lapse ülalpidamiskulud summas 4960 krooni, sellest kummalgi vanemal 2480 krooni. so 158,50 eurot. Alates 01.07.2010.a peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse kasuks elatis summas 160 eurot. 160 euro suurust elatist oli kostja nõus maksma ka kompromissi sõlmimisel ( II kd tl 39).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kohtukulud jätta kostja kanda.

Kohtuotsuses on kulud ja arvestused tehtud enamuses kroonides, kuna menetlusdokumentides on kulud ja arvestused tehtud samuti kroonides.

Kohtunik Katrin Saar