3-11-541/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated05.04.2010 esitas J.K Viru tema poolt esitatud taotlusest, 14.04.2010 vastusega nr 6-10/ avaliku teabe seaduse (edaspid näol ei ole tegemist avalik teabenõude täitmiseks viie t tegemist taotlusega ning doku kinnipeetaval tasuda oma v käskkirjaga nr 97 kehtestatud k 09.11.2010 esitas J.K vang põhjendades seda asjaoluga, et ei väljastanud nõutud dokume 31.01.2011 J.K kahjunõude ra st valesti ja kinnitas, et vangla
Legislator headnote
AI generated3-11-541/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: 04.03.2011 saabus Tartu Halduskohtusse J.K kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 25 000 krooni ümberarvestatult eurodes (1597,79 eurot) seoses koopiate õigeaegselt väljastamata jätmisega vastavalt kaebaja 05.04.2010 teabenõudele. Kaebuse esitaja märgib, et Viru Vangla jättis meelevaldselt teabenõude täitmata ja viitab sealjuures riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 12 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Tartu Halduskohus võttis 28.03.2011 määrusega haldusasjas 3-11-541 kaebuse menetlusse.
Full text
Kohus
Kohtunik
Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusvorm
Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigu päeva jooksul kohtuotsuse av
ASJAOLUD JA MENETLU
1. 05.04.2010 esitas J.K Viru tema poolt esitatud taotlusest, 14.04.2010 vastusega nr 6-10/ avaliku teabe seaduse (edaspid näol ei ole tegemist avalik teabenõude täitmiseks viie t tegemist taotlusega ning doku kinnipeetaval tasuda oma v käskkirjaga nr 97 kehtestatud k
2. 09.11.2010 esitas J.K vang põhjendades seda asjaoluga, et ei väljastanud nõutud dokume 31.01.2011 J.K kahjunõude ra st valesti ja kinnitas, et vangla
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Tartu Halduskohus
Mare Krull
23. jaanuar 2012. a, Jõhvi ko
3-11-541 J.K kaebus Viru Vanglalt nõudes summas 1597,79 eur õigeaegselt väljastamata jä kaebaja 05.04.2010 teabenõu
kirjalik menetlus kaebuse esitaja J.K, vastustaj Jätta kaebus rahuldamata us esitada apellatsioonkaebus Tartu Ring valikult teatavakstegemisest arvates. USOSALISTE SEISUKOHAD u Vanglale teabenõude (t.lk.22), milles soo , milles ta palus luba vangla direktori vastuv /13104-1 (t.lk.23) vastas vangla kaebaja teab di AvTS) § 3 lg-le 1 ja leidis, et J.K poolt ko ku teabega, millele kohalduks AvTS-s sät ööpäeva jooksul. Vangla leidis, et J.K pö mentidest koopiate tegemine on tasuline teen vahendite arvelt vastavalt Viru Vangla dir koopia hindadele. glale kahju hüvitamise nõude (t.lk.10) summ t kuna vangla jättis tema 05.04.2010 pöördum ente, said seetõttu tema õigused kahjustuda. ahuldamata (.t.lk.11-12) mööndes sealjuures, e a on vea heastanud ja kaebajale nõutud koopia ohtumaja kahju hüvitamise rot seoses koopiate ätmisega vastavalt dele ja Viru Vangla gkonnakohtule 30 ovis saada koopiaid võtule pääsemiseks. benõudele tuginedes oostatud dokumendi testatu, sh tähtaeg öördumise näol on nus, mille eest tuleb rektori 02.05.2008 mas 25 000 krooni mise rahuldamata ja Viru Vangla jättis et tõlgendas AvTS- a väljastanud.
3. 04.03.2011 saabus Tartu Halduskohtusse J.K kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 25 000 krooni ümberarvestatult eurodes (1597,79 eurot) seoses koopiate õigeaegselt väljastamata jätmisega vastavalt kaebaja 05.04.2010 teabenõudele. Kaebuse esitaja märgib, et Viru Vangla jättis meelevaldselt teabenõude täitmata ja viitab sealjuures riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 12 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Tartu Halduskohus võttis 28.03.2011 määrusega haldusasjas 3-11-541 kaebuse menetlusse.
4. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et vangla tunnistab, et on kaebaja teabenõuet ebaõigesti käsitlenud kui taotlust ning jätnud kaebaja teabenõude õigeaegselt täitmata. Samas on vastustaja seisukohal, et kuigi vangla on eksinud kaebaja teabenõudele vastamisel, ei too see kaasa kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamist. Vastustaja Viru Vangla on arvamusel, et kaebaja ei ole kahju hüvitamise nõudes selgitanud ega tõendanud, milles seisneb temale väidetavalt põhjustatud kahju ning kaebaja kahjunõudes kirjeldatud asjaolud ei viita ka ühelegi RVastS § 9 lg-s 1 loetletud mittevaralise kahju koosseisulise juhu esinemisele, mis annaks kinnipeetavale aluse nõuda vanglalt mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Isegi kui möönda, et J.K 05.04.2010 teabenõude lahendamine vääralt taotlusena võis hüpoteetiliselt põhjustada teatud laadi negatiivse olemusega hingelisi üleelamisi (nt solvumine, nördimus, pettumus vms), siis ei ole iga hingelise üleelamise põhjustamine käsitletav kahju rahalise hüvitamise kohustust kaasatoova juhuna. Seega ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades vangla hinnangul J.Kle tekitatud ebameeldivused käsitletavad sedavõrd intensiivsete ja isiku põhiõigusi oluliselt riivavatena, et põhjendatud oleks talle tekitatud hingeliste üleelamiste tõttu rahalise hüvitise maksmine. Vangla on seisukohal, et käesoleval juhul on kohane vahend kahju hüvitamise nõude esitaja suhtes toimepandud ebaõigluse heastamiseks õigusvastasuse tuvastamine, rikkumise kõrvaldamine ja tema ees vabandamine. Vangla on oma eksimust tunnistanud, 31.01.2011 kahjunõude rahuldamata jätmisel kaebaja ees vabandanud ning kaebajale on tema soovitud koopia väljastatud – seega on vangla seisukohal, et on oma eksimuse heastanud ja palub jätta kohtul kaebus rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lõike kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses eelkõige tuvastada, kas ja milline kahju on tekkinud, kas toiming, millega isikule väidetavalt kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
6. Kaebaja taotleb Viru Vanglalt kahju hüvitamist seoses koopiate õigeaegselt väljastamata jätmisega vastavalt kaebaja 05.04.2010 teabenõudele. Kaebaja põhjendab oma kahjunõuet asjaoluga, et vangla süülisest toimingust, dokumendist koopia väljastamata jätmisest, tulenevalt jäid kaebaja õigused kaitseta. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 9 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras ning sama seaduse § 17 lg 1 kohaselt täidab teabevaldaja teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil, väljastades teabe dokumendi koopia või ärakirjana paberkandjal kas vahetult teabenõudjale või tema postiaadressil. Seega puudub vaidlus selles, et kaebaja pöördumise näol oli tegemist teabenõudega avaliku teabe saamiseks ning Viru Vanglal oli tulenevalt AvTS § 18 lg-st 1 kohustus täita teabenõue mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Vastustaja Viru Vangla möönab ka ise kahju nõude rahuldamata jätmises (t.lk.11) ja vastuses kaebusele (t.lk.19), et käsitles J.K teabenõuet vääralt taotlusena ja jättis teabenõude õigeaegselt täitmata. Samas on vastustaja seisukohal, et kuigi vangla on eksinud kaebaja teabenõudele vastamisel, ei too see kaasa kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamist, kuna kaebajale tekkinud kahju ei ole tõendatud.
7. Kaebaja on küll viidanud, et tema teabenõude täitmata jätmisel on talle tekitatud kahju, sest sellest tulenevalt ei saanud ta oma õigusi kaitsta, kuid kaebaja ei ole selgitanud, milles täpselt väidetav kahju seisnes. Kaebaja ei ole viidanud sellele, et vangla väidetava tegevuse tulemusena oleks tal tekkinud otsene varaline kahju või jäänud saamata tulu. Seega leiab kohus, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Kohus nõustub selles osas vastustaja väljendatud seisukohaga, et iga kahjuliku tagajärje tõendamisel tuleb isikul viidata konkreetsetele tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad ja üksnes selle alusel saab järeldada, missuguseid isikul tekkinud kahjulikke tagajärgi on põhjendatud pidada rahalist hüvitamist väärivaks mittevaraliseks kahjuks ning missugune tõend ühte või teist kahjulikku tagajärge tõendab.
8. Juhtumid, mille puhul on võimalik nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist on loetletud RVastS § 9 lg-s 1. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja kahjunõudes kirjeldatud asjaolud ei viita aga ühelegi nimetatud sättes loetletud mittevaralise kahju koosseisulise juhu esinemisele, mis annaks kinnipeetavale aluse nõuda vanglalt mittevaralise kahju rahalist hüvitamist.
9. Tulenevalt eeltoodust nõustub kohus vastustaja vastuses kaebusele (t.lk.20) väljendatud seisukohaga, mille kohaselt käesoleval juhul ei ole tõendatud kaebajale kahju tekkimine ja isegi, kui koopiate õigeaegselt väljastamata jätmine tekitas kaebajale ebamugavusi, siis on antud juhul kohane vahend kahju hüvitamise nõude esitaja suhtes toime pandud ebaõigluse heastamiseks õigusvastasuse tuvastamine, kaebajale koopia väljastamine ja kaebaja ees vabandamine (seda kõike on vangla juba teinud) ning kahju hüvitamise taotlus jääb rahuldamata.
Seega tulenevalt eeltoodust ei ole kaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Mare Krull kohtunik