2-08-87527/145 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-08-87527 Tsiviilasi OÜ Altranet hagi Orica Eesti OÜ vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 13. oktoobri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Orica Eesti OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): Orica Eesti OÜ (registrikood: 10186632), esindaja advokaat Rait Ratasepp Vastustaja: Altranet OÜ (pankrotis) (registrikood: 10855599), esindaja pankrotihaldur Anne Tammer Kolmas isik: OÜ Ehitusmontaaž Grupp (registrikood: 11980504), esindaja Oleg Nišajev Kolmas isik: OÜ Ehitusekspert (registrikood: 10423285), esindaja L.S. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Viru Maakohtu 13. oktoobri 2011 määrus ja saata L.S. taotlus tasu saamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riiigkohtule.

ASJAOLUD

1. OÜ Altranet (pankrotis) esitas hagi Orica Eesti OÜ vastu võla väljamõistmiseks. OÜ Altranet (pankrotis) esitas koos 19.12.2008 hagiavaldusega OÜ-u Ehitusekspert peaekspert L.S. poolt 28.11.2008 koostatud eksperthinnangu. OÜ Altranet (pankrotis) taotles 09.12.2009 istungil (IV kd tl 27) ja oma 22.03.2010 dokumendis (IV kd tl 77) L.S. kohtuistungil tunnistajana ülekuulamist. Maakohus kutsus L.S. 16.06.2010 istungile, kus ta andis selgitusi OÜ Ehitusekspert 28.11.2008 eksperthinnangu kohta. 21.06.2010 esitas OÜ Ehitusekspert arve (IV kd tl 197) seoses OÜ Ehitusekspert 28.11.2008 eksperthinnangu selgitamisega 16.06.2010 kohtuistungil peaekspert L.S. poolt summas 6 188 krooni ehk 395,49 eurot (koos käibemaksuga). 05.10.2011 kirjaga tegi maakohus Orica Eesti OÜ-le ettepaneku maksta kulud, mis on seotud L.S. kohtuistungil osalemisega. Orica Eesti OÜ leidis, et need kulud peab kandma hageja, kuna hageja on taotlenud L.S. tunnistajana ülekuulamist.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2011 määrusega eksperdi taotluse. Maakohus kandis riigieelarvelistest vahenditest 395,49 eurot eksperdi tasu OÜ Ehitusekspert arveldusarvele. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt sätestab TsMS § 153 lg 1, et eksperdile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alamja ülemmäära piirides. Tulenevalt TsMS § 151 lg 3 kui ekspert on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas pooled on kulud ette tasunud või kas kulud on pooltelt sisse nõutud. Kuna käesolevas asjas on ekspert ära kuulatud ja seega toiming on tehtud, kuulub eksperditasu tasumisele. TsMS § 160 lg 1 kohaselt eksperdile makstakse tasu üksnes nõudmisel. Ekspert on 21.06.2010 esitanud arve nr. 31B summas 395,49 eurot, mida kohus käsitles TsMS § 160 lg 1 sätestatud tasu nõudmisena. Maakohus leidis, et lähtuvalt TsMS § 151 lg-st 3 tuleb tasuda OÜ-le Ehitusekspert eksperdikulu summas 395,49 eurot riigi arvel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Orica Eesti OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 13. oktoobri 2011 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega L.S. taotlus jäetakse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) käsitles kohus L.S. t kui eksperti TsMS tähenduses ja rahuldas TsMS § 151 lg 3 ja §

153 lg 1 alusel L.S. taotluse ning seda vaatamata sellele, et kostja oli eelnevalt kohtu tähelepanu juhtinud L.S. nõude alusetusele. Kostja endiselt leiab, et L.S. puhul ei ole tegemist eksperdiga TsMS-i tähenduses, sest kohus ei ole L.S. t eksperdiks määranud ning L.S. poolt antud arvamus ei ole käsitletav ekspertarvamusena TsMS-i 32. peatükki tähenduses; 2) kuulati L.S. kohtus üle hageja tunnistajana, mistõttu tuleb lähtuda TsMS-s sätestatud tunnistajakulusid puudutavast regulatsioonist. TsMS § 152 lg 1 kohaselt makstakse tunnistajale tunnistajatasu. Tunnistajatasu on hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest. Tunnistajatasu suurus arvutatakse tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest (TsMS § 152 lg 2). Kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alamja ülemmäära piires (TsMS § 152 lg 3). Kui tunnistaja ei ole seoses tunnistuse andmisega sissetulekut kaotanud või kui tal sissetulek puudub, makstakse talle tunnistajatasu madalaima määra järgi (TsMS § 152 lg 4). Lisaks tunnistaja tasule hüvitatakse tunnistajale ka menetlusega seotud sõidukulud mõistlikus ulatuses (TsMS § 156 lg 1) ning kohtumenetlusest tingitud muud vajalikud kulud, eelkõige majutusja toitlustuskulud (TsMS § 157). TsMS § 160 lg 1 kohaselt makstakse tunnistajale tasu üksnes nõudmisel. Kostja leiab, et L.S. poolt esitatud arve nr 31B puhul ei ole tegemist ühegi eelviidatud kuluga, mis kuuluks tunnistajale hüvitamisele, mistõttu L.S. taotlus tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei oleks sellises suuruses tunnistajatasu maksmine kooskõlas TsMS §-ga 152; 3) on maakohus L.S. taotluse riigieelarvelisest vahenditest rahuldamisega rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme ning käitunud riigieelarveliste vahenditega alusetult ja kergekäeliselt ümber.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. OÜ Ehitusekspert vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole L.S. esitanud kohtule taotlust kulude hüvitamiseks seoses kohtuistungil osalemisega. Selle arve esitas OÜ Ehitusekspert. Samuti ei viibinud L.S. kohtuistungil mitte kui eriteadmistega isik, vaid kui ekspertbüroo esindaja, mis esitas kohtule eksperthinnangu. See asjaolu on juba välja selgitatud, et L.S. ei esinenud kohtus tunnistajana, vaid eksperdina. Samuti andis L.S. selgitusi 28.11.2008 eksperthinnangu kohta kohtu kutsel. Asjaolu, et L.S. poolt antud arvamus ei ole käsitletud ekspertarvamusena on alusetu. Ekspert L.S. isiklikult ei andnud 10.06.2010 kohtuistungil ei tunnistusi ega ekspertarvamusi, vaid andis kohtule 28.11.2008 eksperthinnangu põhjal täiendavaid selgitusi ekspertbüroo poolt ja ekspertbüroo esindajana; 2) on ekspertbüroo äriühing, millel on hinnakiri, mille alusel ta tegutseb ja kõne alla ei saa ekspertteenuse tegemisel tulla nn „kulude katmine“. Ekspertbüroo eksperdi isiklikule kontole ei saa üle kanda raha märgitud kohtuskäiguga tekkinud nn „kulude katmise“ eest, sest eksperdid on ekspertbüroo töötajad; 3) ei oma tähtsust, kas kohus on L.S. eksperdiks määranud või mitte. Maakohus käsitles 10.06.2010 kohtuistungil litsentseeritud ekspertbüroo poolt väljastatud eksperthinnangut, kus ekspertiisi tegemisel olid osalenud riiklikult tunnustatud eksperdid. Ekspertidel on käesolevalt eristaatus ja neil ei ole võimalik anda tunnistusi oma eksperthinnangu kohta, mille sisu eest nad vastutavad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 13. oktoobri 2011 määrus tuleb tühistada ja L.S. taotlus tasu saamiseks saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Vastavalt TsMS § 293 lg 1 esimesele lausele on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. TsMS § 294 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Eksperdiks võib kohus määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole maakohus ise ega ka poolte taotlusel käesolevas asjas vastavalt TsMS §-s 294 sätestatule eksperti määranud. OÜ Altranet poolt koos hagiavaldusega esitatud OÜ-u Ehitusekspert peaekspert L.S. poolt 28.11.2008 koostatud eksperthinnang võib olla käsitletav TsMS § 293 lg 2 kohaselt dokumentaalse tõendina, kuid tegemist ei ole eksperdiarvamusega TsMS § 292 lg 1 mõttes.

7. TsMS § 293 lg 2 sätestab, et eriteadmistega isiku ülekuulamisele asjaolu või sündmuse tõendamiseks, mille kogemiseks olid vajalikud eriteadmised, kohaldatakse tunnistaja ülekuulamise kohta sätestatut. Kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Kuna maakohus ei ole asjas korraldanud ekspertiisi ega määranud L.S. t eksperdiks, siis L.S. poolt 16.06.2010 toimunud kohtuistungil antud selgitusi 28.11.2008 eksperthinnangu kohta loetakse TsMS § 293 lg 2 kohaselt tunnistaja ütlusteks ning seetõttu tuleb L.S. kohtuistungil osalemise eest maksmisele kuuluva tasu suuruse määramisel lähtuda tunnistaja tasu kohta käivast regulatsioonist.

8. TsMS § 152 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt makstakse tunnistajale tunnistajatasu. Tunnistajatasu on hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest. Lähtuvalt sama sätte lg-st 2 arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest. TsMS § 152 lg 3 sätestab, et kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alamja ülemmäära piires. TsMS § 160 lg 1 järgi makstakse tunnistajale tasu üksnes nõudmisel. Tasu taotluse uuel läbivaatamisel peab maakohus eelkõige tegema kindlaks, kas OÜ Ehitusekspert poolt 21.06.2010 esitatud arve on käsitletav tunnistaja tasu nõudena või on L.S. esitanud mõnes muus kohtule saadetud dokumendis tasu nõude. L.S. le makstav tasu tuleks määrata kindlaks L.S. keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnitasu alamja ülemmäärasid. Lisaks eeltoodule on tunnistajal TsMS § 156 lg 1 kohaselt õigus taotleda tunnistajale menetlusega seotud sõidukulude hüvitamist mõislikus ulatuses.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson