2-11-10709/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-10709 Tsiviilasi G.M. hagi M.G. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1251,09 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 18. juuli 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.G. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): M.G. (isikukood: XXX) Vastustaja (hageja): G.M. (isikukood: XXX), seaduslik esindaja D.M. RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 18. juuli 2011 otsus ja saata G.M. hagi M.G. vastu elatise suurendamiseks maakohtule uueks arutamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. G.M. esitas hagi M.G. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt ei võta M.G. osa laste kasvatamisest ning ei toeta õppeja elamiskulude katmisel. Hageja palus kostjalt välja mõista alates 11. märtsist 2011 elatise 139,07 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni

2. M.G. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt pakkus kostja kompromissina maksta igakuiselt elatist kahele lapsele kokku 150 eurot ja vanemale pojale sponsorlust spordi tegemiseks. Kostjal sündis ka kolmas laps J.A.. Kostja 9 kuu keskmine sissetulek on 515,36 eurot, igakuised väljaminekud on 1126 eurot. Laenud on võetud heal ajal (auto ja korter), autoliising on 351 eurot kuus. J. A ülalpidamisele kulub kuus kokku 220 eurot. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus 18. juuli 2011 otsusega rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis M.G. lt G.-D. M kasuks välja alates 11. märtsist 2011 elatise 139,01 eurot kuus kuni G.-D. M täisealiseks saamiseni XXX. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt on Tartu Maakohtu 17. aprilli 2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-6286 kinnitatud poolte kompromiss, millest nähtuvalt tasub M.G. alates 15.04.2008 igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 1 000 krooni kuus poja G.-D. M ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni G.-D. M arveldusarvele. Kohus nõustus hagejaga, et on üldteada fakt, et kolme aasta jooksul lapse kasvades muutuvad lapse vajadused ning inflatsioon on kergitanud hindu, mistõttu on põhjendatud TsMS § 459 alusel hageja poolt hagi esitamine. D.M. selgituste ja G.-D. M pangakonto väljavõtte kohaselt ei ole kostja 2011 üldse elatist maksnud. Lapse ülalpidamiskulutuste kandmisel peavad osalema mõlemad vanemad. Kostja kirjalikust seletusest nähtuvalt on kostja 9 kuu keskmine sissetulek 515,36 eurot, kuid igakuine väljaminek 1126 eurot. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kostja omandis ½ korteriomandist Tallinnas Kihnu 12. Kostja selgituste kohaselt maksab ta sõiduauto liisingumakseid 351 eurot kuus. Hageja on 14-aastane ja käib koolis. Seega on ta laps, kellele on vaja osta toitu, rõivaid, jalatseid, hügieenija koolitarbeid, vajadusel ravimeid ja vitamiine, lisanduvad eluasemekulud jm. Lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatusraha peab katma eelkõige lapse esmased vajadused. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kui hageja taotleb ülalpidamiseks igakuise elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras, siis ei pea hageja täiendavalt tõendama lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurust. Hageja on esitanud kohtutäiturilt saadud väljavõtte, mille kohaselt kostja brutotöötasu märtsis 2011 on olnud 773,15 eurot ja aprillis 2011

1 060,39 eurot. Kostja kohus on tagada endale sissetulek, mis tagab laste ülalpidamise vähemalt seaduses ettenähtud alammääras. Hageja esindaja on selgitanud, et sponsorlusest keeldus ta, kuna G.-D. M tegeleb selle spordialaga juba viis aastat, aga kostja ei ole kogu selle aja vältel leidnud võimalust oma last sponsoreerida. Samas kohus leidis, et asjas ei esine ka PKS § 102 lg-s 2 loetletud asjaolusid, mis tingiks elatise väljamõistmist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostjal on kokku kolm last, kellest kolmas on alles saamas 9 kuu vanuseks. Kostja seletusest nähtuvalt teeb kostja temale kulutusi

220 eurot kuus. Asjas puuduvad tõendid, et elatise väljamõistmisel G.-D. M summas 139,01 eurot kuus osutuks viimane laps varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav G.-D.

M. Kohus nõustus hagejaga, et küsitav ja tõendamata on asjaolu, et pooleaastase lapse riietele ja söögile kulub rohkem raha kui teismelise lapse riietele ja söögile. Kohus leidis, et kostja osaks, arvestades PKS § 99 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, tuleb lugeda hageja ülalpidamisel pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära, s.o 139,01 eurot kuus. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest 3. märtsist 2011 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 139,01 eurot kuus.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M.G. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. juuli 2011 otsuse tühistamist osas, milles maakohus rahuldas hagi elatise väljamõistmiseks summas 139,01 eurot ja palub saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus menetlusnorme, kui ta ei liitnud käesolevat tsiviilasja tsiviilasjaga nr 2-11-10702. Tsiviilasjas nr 2-11-10702 on D. M esitanud M.G. vastu samuti elatise maksmise nõude summas 139,07 eurot. Seega on D. M poolt esitatud kaks elatise maksmise nõuet summas kokku 280 eurot. Vastavalt TsMS §-le 374 oleks kohus pidanud M.G. vastu esitatud elatisehagid liitma. Kostja maksejõulisust tasuda kahele lapsele kokku ligi 280 eurot kuus ei saa hinnata eraldiseisvates menetlustes. Samuti tuleb arvestada, et kostjal on sündinud kolmas laps. Seetõttu on ainuõige, kui kohus vaatab need asjad ühes menetluses ja otsustab maksete suuruse üle arvestades kostja maksevõimet. Ühes asjas tehtud otsus võib muuta teises asjas tehtava otsuse sisu ning tekitada nii kostjale kui ka hagejale põhjendamatuid ebameeldivusi. Kuna tegemist on perioodiliste maksete tasumise kohustust loova otsusega, esineb märkimisväärne tõenäosus, et kostja esitab pärast mõlemas asjas otsuste tegemist otsustes märgitud maksete suuruse muutmise hagid; 2) ei ole maakohus selgitanud kostjale menetluslikku seisu ega tõendamiskoormist ja rikkus sellega menetlusnormi. Võrreldes tsiviilasjaga nr 2-11-10702 ei selgitanud maakohus menetlusosalistele nende menetluslikku seisu ega tõendamiskoormisega seonduvat. Tsiviilasjas nr 2-11-10702 selgitas kohus menetlusosalistele tõendamiskoormisega seonduvat ja menetluslikku olukorda ning tagas, et otsus ei oleks pooltele üllatuslik ning andis võimaluse tõendada oma väiteid. Maakohtul on selgitamiskohustus eelkõige juhtudel, kus selgitamiskohustus võimaldab sõlmida kompromissi. Kostja selgitas kohtule, et tal ei ole võimalik hagejale sellises ulatuses elatist maksta; 3) ei selgitanud maakohus kohtuistungi edasilükkamise võimalust ega soodustanud kompromissi sõlmimist. Maakohus ei selgitanud kostjale, et tal on õigus taotleda asja arutamise edasilükkamist. Samas kohtule oli selge, et kostjal ei ole võimalik kohtuistungile tulla. Maakohus peaks tegema omalt poolt kõikvõimaliku, et soodustada kostja osalemist menetluses.

Eeltoodu võimaldanuks kostjal selgitada kohtule oma sõnadega asjaolusid, väiteid ning vahetult uurida tõendeid. Kostja viibimine kohtuistungil oleks eeldatavasti võimaldanud arutleda kompromissi sõlmimise tingimusi. Maakohus oleks pidanud nägema ette kohtuistungi edasilükkamise vajadust ning selle kas või iseseisvalt edasi lükkama. Elatise asjades peab kohus andma võimaluse mõlemale poolele oma seisukohad vahetult kohtule esitada. Elatise asjades ei saa kohus eeldada, et kostja hoidub õigusvastaselt elatist maksmast või soovib muul viisil menetlust venitada, sest selline eeldus ei tulene seadusest. Elatise asjas sisulise otsuse tegemine eeldab kostja maksevõime tuvastamist PKS § 102 lg 2 kohaldamise välistamiseks. Vastavalt TsMS § 4 lg-le 4 peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Seega on kohus rikkunud kompromissi soodustamise kohustust;

4) ei ole maakohus kostja maksevõimet hinnanud. Maakohus on otsuses märkinud, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostja esitas eelmises menetluses kohtule tõendid selle kohta, et tal ei ole võimalik hagejale nõutud summat tasuda. Kohus ei hinnanud seda, kuidas on tagatud kostja kahe teise lapse toimetulek. Kohus ei ole hinnanud tõendeid ja on teinud otsuse, mis rajaneb hageja paljasõnalistel väidetel. Maakohus märkis, et kostja ei ole hagejale 2011 elatist maksnud, kuid selline asjaolu viitab selgelt kostja 2011 tekkinud makseraskustele ning suutmatusele maksta elatist selle nõutud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes TsMS § 631 lg-le 1 on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Tuginedes TsMS § 631 lg-le 2 on maakohus jätnud täielikult kohaldamata PKS § 101 lg 1;

5) ei ole maakohus tuvastanud kompromissi sõlmimise aluseks olnud asjaolude olulist muutmist. Hageja esitas hagi TsMS § 459 alusel ning selle sätte rakendamiseks tuleb tuvastada, kas otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud või mitte. Kostja hinnangul ei ole hageja välja toonud ega esitanud ühtegi usaldusväärset väidet selle kohta, et asjaolud oleksid pärast kompromissi sõlmimist oluliselt muutunud. Kuna aluseks olnud asjaolud on jäetud tuvastamata, ei ole võimalik väita, et asjaolud on muutunud. Kohus on põhjendamatult lugenud üldtuntuks asjaolu, et inflatsioon on kergitanud hindu ning lapse kasvades tema vajadused suurenevad. Kohus ei ole sealjuures viidanud usaldusväärsele menetlusvälisele allikale. Sellisel juhul oleks maakohus pidanud ära näitama inflatsiooni suuruse ning põhjendama, kuidas see on põhjuslikus seoses hageja majandusliku olukorra halvenemisega. Samuti oleks pidanud maakohus sisustama lapse kasvades suurenevad vajadused, näitama ära nende kasvamise ulatuse;

6) jättis maakohus tähelepanuta kostja taotluse menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-11-10702. Kostja esitas 5. augustil 2011 maakohtule taotluse menetluse peatamiseks, kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni, sest oleks ebaloogiline, kui apellatsioonikohus ei rahuldaks kostja apellatsioonkaebust ja jätaks jõusse maakohtu otsuse, mis tuleb suure tõenäosusega nagunii ära muuta. Kui ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, tuleb kostjal esitada vähemalt selles asjas hagi elatise maksete suuruse muutmiseks, mis oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.

5. G.-D. M vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, sest ta nõuab elatist niigi miinimummääras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 18. juuli 2011 otsuse ja saadab G.-D. M hagi M.G. vastu elatise suurendamiseks maakohtule uueks arutamiseks.

7. Nähtuvalt asja materjalidest esitas G.-D. M 11.03.2011 hagi M.G. vastu elatise väljamõistmiseks ning maakohus on 16. märtsi 2011 määrusega võtnud hagi menetlusse (tl 8). Eelnevalt 15. märtsil 2011 on maakohus võtnud menetlusse G.M. hagi M.G. vastu elatise väljamõistmiseks. G.-D. M ja G.M. on mõlemad M.G. pojad, kelledele on M.G. eelnevalt maksnud elatist Tartu Maakohtu 17. aprilli 2008 määrusega kinnitatud D. M ja M.G. vahel sõlmitud kompromissi alusel 1 000 krooni kummalegi lapsele kuus. Vastavalt TsMS §-le 374 kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohtule ei tulene TsMS §-st 374 kohustust sama kostja vastu esitatud üheliigiliste hagide liitmiseks, siis arvestades, et antud juhul on tegemist laste ülalpidamiseks elatise nõudega, oleks tulnud G.-D. M 11.03.2011 hagi M.G. vastu liita G.M. hagiga M.G. vastu, sest elatisehagide ühine menetlemine lihtsustab nende menetlemist ning tagab ka kõiki asjaolusid arvestava kohtulahendi. Igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse kohustatud isiku varalist seisundit, sh ka teisele isikule antavat ülalpidamist.

Antud asjas oleks võimalik küll otsustada eraldi menetlustes see, kas oleks alust lastele kompriomissi alusel makstavat elatist suurendada, kuid samas oleks raskendatud eraldi menetlustes elatise suuruse kindlaksmääramine ning kindlaksmääratud ülalpidamiskohustus ei pruugi olla õiglane. Esimesena tehtava lahendi puhul tuleks arvestada sellega, et kohustatud isikul on komromissiga kokkulepitud ulatuses ülalpidamiskohustus teise lapse suhtes ja teisena tehtava lahendi puhul peaks juba arvestama esimeses lahendis väljamõistetud elatist (problemaatiline on ka see, kas peaks arvestama esimesena tehtavas lahendis väljamõistetud elatisega, kui otsus ei ole veel jõustunud, või peaks arvestama kompromissis kokkulepitud kohustusega).

Seega võib laps, kelle suhtes tehakse eraldi menetluses teisena otsus, sattuda halvemasse olukorda, kui laps, kelle suhtes tehakse esimesena otsus. Lähtudes eeltoodust oleks maakohus pidanud hagid liitma. Kuna käesolevaks ajaks ei ole KIS-i andmetel tehtud kohtulahendit G.M. hagis M.G. vastu elatise suurendamiseks, siis on võimalik ka praegu hagide liitmine. Seetõttu ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 18. juuli 2011 otsuse ja saadab G.-D. M hagi M.G. vastu elatise suurendamiseks maakohtule uueks arutamiseks, kusjuures maakohus peaks otsustama enne sisulist arutamist hagi liitmise G.M. hagiga M.G. vastu elatise suurendamiseks.

8. Ringkonnakohus leiab, maakohus on jätnud täitmata TsMS §-st 392 tulenevad eelmenetluse ülesanded ning see on viinud muuhulgas elatishagide liitmata jätmisele. Hagi on esitatud kohtu poolt kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise suurendamiseks. Kuna kompromiss on kinnitatud jõustunud kohtulahendiga, siis on hagejal õigus taotleda kompromissis kokkulepitud elatise suurendamist, kui esinevad TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud alused. Maakohus ei ole selgitanud hagejale õiguslikku olukorda ning asjas ei ole tuvastatud, milline oli poolte varaline seisund ja lapse vajadused kompromissi kinnitamise ajal ning, kas need on pärast kompromissi kinnitamist oluliselt muutunud. Ainuüksi asjaolu, et laps on saanud vanemaks, ei ole aluseks jõustunud määrusega kinnitatud kompromissi muutmiseks. Samuti on maakohus rikkunud eelmenetluse ülesandeid sellega, et täielikult on jäetud välja selgitamata, milline on lapsega kooselava vanema varaline seisund. TsMS § 230 lg 3, 4 ja 5 annab kohtule lapse huve puudutavas vaidluses suuremad õigused võrreldes tavalise hagiasjaga ning juhul, kui menetlusosaline ise ei esitada andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, siis on kohtul õigus koguda tõendeid omal algatusel. Kostja vastuväite kohaselt on pärast kompromissi kinnitamist sündinud kolmas laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Otsustamaks, kas kostja poolt väidetu on õige, on vajalik välja selgitada lapse ema varaline seisund, kuid maakohus ei ole seda teinud.

9. Ringkonnakohus leiab, et kuigi käesoleva otsuse punktis 8 märgitud maakohtu poolsed eelmenetluse ülesannete rikkumised on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtu poolt, siis arvestades seda, et G.-D. M hagi M.G. vastu elatise suurendamiseks ja G.M. hagi M.G. vastu elatise suurendamiseks tuleks liita ning see on veel võimalik, tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson