2-11-46139/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL H a g i o s a l i s e l õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v
Legislator headnote
AI generated2-11-46139/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL H a g i o s a l i s e l õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL H a g i o s a l i s e l õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v
Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2012.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-46139 Tsiviilasi E.M. hagi V.S.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1260 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E.M., seaduslik esindaja I.M. Kostja V.S., isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada E.M. hagi V.S.i vastu osaliselt. Välja mõista V.S.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha 140 (ükssada nelikümmend) eurot alates 01. oktoobrist 2011.a igakuuliselt lapse E.M. (sündinud xx xx xxxx.a) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid Hagejate nõuded, väited ja tõendid
Hageja E.M. (sünd. xx xx xxxx.a) on esitanud seadusliku esindaja I.M. kaudu 25.11.2011.a kohtule hagiavalduse V.S. vastu elatise nõudes (maksekäsu kiirmenetluse avaldus käesolevas asjas on esitatud seisuga 28.09.2011.a). Laps elab ema juures ning on tema ülalpidamisel. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja last materiaalselt toetanud alates 2011.a oktoobrikuust.
Tsiviilasi nr 2-11-46139
2 (3) Samuti on kostjal tasumata osaliselt elatusraha 2004.a märtsija juunikuu eest, millest tulenevalt moodustab kostja varasema perioodi elatusraha võlg 119.87 eurot. Lapse kasvatamiseks kulub eluasemekulude, riiete, toidu ning muu eluks vajaliku muretsemiseks keskmiselt 280 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek on brutotasuna 321.29 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja seaduslik esindaja mõista kostjalt välja lapse E.M. ülalpidamiseks elatusraha 140 eurot kuus, millele lisandub tulumaks, alates 2010.a oktoobrist kuni lapse täiselaiseks saamiseni ning varasema perioodi eest elatise võla 119.87 eurot.
Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele
Kostja hagiavaldusele 13.12.2011.a esitatud vastuväites võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja ei esita hageja nõude osas summalisi vastuväiteid. Küll aga märgib, et kinnipidamisasutuses viibides on tal elatise maksete teostamine raskendatud ning lähtudes Sotsiaalkindlustusameti teatisest elatusraha maksete üleminekust riigile perioodil 06.10.2011.a kuni 03.01.2012.a, loobus kostja ajutiselt elatise tasumisest.
19.01.2012.a on hageja esindaja esitanud täiendava seisukoha kostja vastusele, milles jääb esitatud nõude juure.
Kohtu seisukoht
Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kohtuotsusega kohtuistungit asjas pidamata kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja lg 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi sisulises osas õigeks võtnud. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostja poolse õigeksvõtuga. Kostja on selgitanud, miks ta ei ole alates oktoobrikuust hagejale elatist maksnud, esitamata vastuses sisulisi vastuväiteid elatise summalise nõude osas. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista (PKS § 101 lg 1). PKS § 108 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Ülalviidatud sätete alusel on hagiavalduses esitatud ja lapse vajadustele tuginev nõue osaliselt põhjendatud. Nimelt ei saa kohus rahuldada hageja nõuet 2004.a maksmata jäänud elatise osas, kuna eeltoodud paragrahvi järgi mõistab kohus elatusraha välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest. Lisaks ei ole käesoleval juhul põhjendatud hageja poolt arvestatud tulumaksu lisamine igakuisele elatisele, sest 01. jaanuaril 2011.a jõustunud tulumaksuseaduse redaktsiooni kohaselt ei kuulu vastavast ajast alates elatusraha enam tulumaksuga maksustamisele. Eeltoodu põhjal mõistab kohus kostjalt välja elatise 140 eurot alates 01. oktoobrist 2011.a igakuuliselt lapse E.M. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. PKS § 103 sätestatud aluseid ülalpidamisnõude piiramiseks käesolevas asjas pooled välja toonud ei ole. Kui kostja asub ülalpidamise kohustust täitma vastavalt käesoleva otsuse resolutsioonile perioodi eest, millisel hageja on saanud elatisabi vastavalt elatisabi seaduses sätestatud korrale, tuleb elatisabi sajal tagastada Sotsiaalkindlustusametile saadavad toetussummad.
Tsiviilasi nr 2-11-46139
3 (3)
Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda, sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole.
Rein Pokk Kohtunik