2-10-28792/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-28792

Tsiviilasi

Natalja Niženskaja ja Aleksei Nordeni hagi AS Viru

Gerberei vastu lepinguvälise varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1175,91 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. mai 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Viru Gerberei apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) – AS Viru Gerberei (RK: 10108721),

esindaja Deniss Matvejev

Vastustajad

(hagejad)

–

Natalja

Niženskaja

(IK:

XXXXXXXXXXX)

ja

Aleksei

Norden

(IK:

XXXXXXXXXXX), esindaja Aleksandr Gamazin

RESOLUTSIOON

Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Viru Maakohtu 17. mai 2011 otsus osas,

millega jäeti menetluskulud maakohtus täies ulatuses

AS Viru Gerberei kanda.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Natalja

Niženskaja hagi osas menetluskulud 93,90% ulatuses

AS Viru Gerberei kanda ja 6,10% ulatuses Natalja

Niženskaja kanda ning Aleksei Nordeni hagi osas

menetluskulud 75% ulatuses AS Viru Gerberei kanda ja

25% ulatuses Aleksei Nordeni kanda.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„1. Lõpetada menetlus Natalja Niženskaja ja Aleksei

Nordeni hagis AS Viru Gerberei vastu mittevaralise

kahju

väljamõistmiseks

seoses

hagejate

hagist

loobumisega.

2. Välja mõista AS-lt Viru Gerberei välja Natalja

Niženskaja

kasuks

984,18

eurot

(üheksasada

kaheksakümmend neli eurot ja 18 senti) ja Aleksei

Nordeni kasuks 191,73 eurot (ükssada üheksakümmend

üks eurot ja 73 senti).

3. Jätta Natalja Niženskaja hagi osas menetluskulud

93,90% ulatuses AS Viru Gerberei kanda ja 6,10%

ulatuses Natalja Niženskaja kanda ning Aleksei Nordeni

hagi osas menetluskulud 75% ulatuses AS Viru Gerberei

kanda ja 25% ulatuses Aleksei Nordeni kanda.“

Menetluskulude jaotus

Jätta

apellatsiooniastmes

kantud

menetluskuludest

Natalja Niženskaja hagi osas 93,90% ulatuses AS Viru

Gerberei kanda ja 6,10% ulatuses Natalja Niženskaja

kanda ning Aleksei Nordeni hagi osas 75% ulatuses AS

Viru Gerberei kanda ja 25% ulatuses Aleksei Nordeni

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Natalja Niženskaja ja Aleksei Norden esitasid 17.06.2010 maakohtule hagi AS Viru

Gerberei vastu, milles palusid välja mõista kostjalt N. Niženskaja kasuks 984,18 eurot (15 399

krooni) ja A. Nordeni kasuks 191,73 eurot (3000 krooni) tekitatud varalise kahju katteks.

Esialgses hagiavalduses esitatud nõudest kohustada kostjat hüvitama hagejatele ka moraalne

kahju kummalegi summas 1000 krooni, hagejad kohtuistungil loobusid.

Hagiavalduse kohaselt kahjustas 27.02.2010 Narvas Kiriku 6 asuva hoone (omanik kostja)

katuselt kukkunud lumi hoone juures pargitud sõiduautot KIA Picanto, registreerimismärgiga

XXXXXX (omanik N. Niženskaja) ja sõiduautot Opel Corsa, registreerimismärgiga

XXXXXX (omanik A. Norden). Autod olid pargitud selleks määratud kohta. Selgeid takistusi

parklas nendes kohtades ei olnud. Hagejatel on hoone üürniku Mainori Kõrgkooli väljastatud

load parkimiseks nendel kohtadel. Vastavalt Narva linna heakorraeeskirja §-le 8 (15): ehitis,

mis asub tsiviilkäibes nii kinnistu olulise osana kui ka vallasasjana, peab olema korras. Ehitise

korrashoidmiseks tuleb kõrvaldada ehitiselt, räästast ja muudest kohtadest varisemisohtlikke

kive, plaate, lund, jääd, jääpurikaid ning korraldada tööde teostamise ajaks ohutu liiklemine ja

hoiatustara olemasolu. Kostja ei ole neid tingimusi täitnud. Sõiduautole KIA Picanto tekitatud

varalise kahju summa on 984,18 eurot. Sõiduauto Opel Corsa oli kindlustatud KASKO

kindlustusega, A. Norden on tasunud vastavalt kindlustuslepingule omavastutuse summa

3000 krooni. Kostja on keeldunud hagejatele kahju hüvitamisest.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole N. Niženskaja tõendanud

talle tekitatud kahju suurust. Sõiduki Kia Picanto remondi esialgse väärtuse akt ei tõenda

kahju suurust, kuna tegemist ei ole remonditööde lõpliku väärtusega. Samuti ei nähtu, et

eelkalkulatsioon oleks koostatud remonditöödest, mis on vajalikud sõiduki parandamiseks

seoses lume kukkumisega 27.02.2010. Kuna sõiduk on ehitatud 2005. a, siis juhul, kui

remondi käigus paigaldatakse vigastatud katuse asemele uus katus, on tegemist N. Niženskaja

alusetu rikastumisega kostja arvel.

A. Norden ei ole tõendanud, et talle üldse oleks kahju tekitatud. Sõiduki Opel Corsa omanik

on AS Hansa Liising Eesti, A. Norden on sõiduki kasutaja. Asjaolu, et A. Norden on maksnud

omavastutuse summa, ei saa hinnata varalise kahjuna, kuna tegemist võib olla

varakindlustuslepingu kokkuleppega, mille eelduseks võib olla A. Nordeni vabatahtlik

tahteavaldus. Lisaks Ascar Auto AS arvest nr 1012021 omavastutuse summa 3000 krooni

tasumise kohta ei tulene, et A. Nordenil oli nimetatud sõiduki suhtes sõlmitud

varakindlustusleping ja kuna arvest ei nähtu, millised remonditööd olid sõidukile tehtud, ei

saa kindlaks määrata, et tegemist oli remonditöödega, mis olid vajalikud sõiduki taastamiseks

pärast lume kukkumisest 27.02.2010 Kiriku 6 hoone katuselt.

VÕS §-dest 1056 ja 1059 tuleneb, et VÕS § 1059 kohaldatakse ehitise kui suurema ohu allika

omaniku suhtes, kes valitseb selle ehitise üle. Kostja on Kiriku 6 hoone ehitisealuse maa

omanik, kuid kogu hoone ja ehitisealune maa on antud rendile AS-le Erahariduskeskus, kes

tegutseb hoones ja ehitisealusel maal Mainori Kõrgkooli Narva õppekeskusena. Kostjal ei ole

tegelikku võimu asja üle, seetõttu üürilepingu kehtivuse ajal kostja ei ole hoone ja

ehitusealuse maa valitseja ning lähtudes VÕS § 1056 lg-st 1 ei saa kostja suhtes kohaldada

VÕS § 1059. VÕS § 1043 kohaselt peab hoone ja ehitusaluse maa valdaja hüvitama kahju,

kui ta on süüdi kahju tekitamises õigusaktide rikkumise tõttu.

Kui kohus leiab, et kostja siiski peab hagejatele varalise kahju hüvitama, siis palus kostja

vähendada kahju hüvitist 50% võrra VÕS § 139 lg 1 ja 2 alusel, kuna hagejad on ise süüdi

kahju tekkimises ning kahju põhjustas hagejate tegevus. Hagejad mõistlike inimestena pidid

ette nägema, et lumerikka talve kestel viilkatusele kogunenud lumi võib igal ajal alla

kukkuda, mistõttu oleks tulnud autod ümber parkida.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus võttis 17. mai 2011 otsusega vastu hagejate hagist loobumise mittevaralise

kahju hüvitamise nõude osas ning lõpetas menetluse N. Niženskaja ja A. Nordeni hagis

AS Viru Gerberei vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus rahuldas hagejate hagi

varalise kahju hüvitamiseks täies ulatuses ning mõistis välja AS-lt Viru Gerberei N.

Niženskaja kasuks 984,18 eurot (15 399 krooni) ja A. Nordeni kasuks 191,73 eurot (3000

krooni). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

Kohtuotsuse

põhjenduste

kohaselt

on

hagejate

hagist

loobumine

protokollitud,

menetlusosalised kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed seoses hagist osaliselt

loobumisega on neile arusaadavad. Kohus leidis, et hagist osaliselt loobumine ei ole

seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi ning võttis hagist loobumise mittevaralise kahju

hüvitamise osas vastu ja lõpetas antud nõude osas menetluse.

Kohus leidis, et hagi varalise kahju hüvitamise osas kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 27.02.2010 olid kõnealused sõiduautod pargitud

Narvas Kiriku 6 asuva ning kostja omandis oleva hoone juures, mida tervikuna rendib

AS Erahariduskeskus, kes tegutseb hoones Mainori Kõrgkooli Narva õppekeskusena, ning et

hoone katuselt kukkus lumi ja kahjustas autosid.

Hagejate esitatud fotodelt (tl 102) on näha, et A. Nordeni vastutavas kasutuses oleva

sõiduauto (hall) katusel on lumi, esiklaas on kriimustatud ja kapotil on mõlk. Sõiduauto Opel

Corsa omanikuks on AS Hansa Liising Eesti. Kohus luges üldtuntuks fakti, et liisingus

olevatel sõiduautodel peab olema KASKO kindlustus ja KASKO kindlustuse leping võib ette

näha omavastutuse. Vaidlus puudub selle üle, et A. Nordeni vastutavas kasutuses olev

sõiduauto on remonditud. Omalt poolt raha maksmist summas 3000 krooni tõendas A. Norden

12.03.2010 kaardimakse kviitungiga (tl 11). Toote nimetusse on pandud „omavastutus“.

Kostja väide, et arvest ei saa kindlaks määrata, et tegemist on remonditöödega, mis olid

vajalikud sõiduki taastamiseks pärast lume kukkumist 27.02.2010, on paljasõnaline. Hageja

esitas tõendi kahju olemasolu ja selle suuruse kohta, kostja ei esitanud ei seda

ümberlükkavaid tõendeid ega taotlust tõendite kogumiseks TsMS § 236 alusel. Kohus leidis,

et käesolevas asjas on A. Norden kahjustatud isikuks vaatamata sellele, et ta ei ole sõiduki

omanikuks. Hagejal oli õigus kasutada sõidukit Opel Corsa vastutava kasutajana. Hageja on

esitanud tõendid tema poolt raha maksmise kohta. Kui hageja kasutuses olevale varale kahju

põhjustanud sündmust ei oleks esinenud, ei oleks hageja pidanud viidatud kulusid kandma.

Seega oli hagejal õiguslik alus pöörduda oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse.

Hagejate esitatud fotodelt (tl 103) on näha, et N. Niženskaja omandis oleva sõiduauto (oranž)

katusel ja esiklaasil on lumi ning katusel on mõlk. N. Niženskaja esitas kohtule Carstudio OÜ

02.03.2010 sõiduki KIA Picanto remondi esialgse väärtuse akti, mille kohaselt tööd on

järgmised: kere- ja lukksepatööd, demonteerimine, montaaž ja remont; katuse värvimine, sh

ettevalmistustöö ja materjalid; väljavahetamist vajavad varuosad: katus, klaasi ehisliist ja

kinnitusdetailid. Tööde ja materjalide maksumus koos käibemaksuga on 15 399 krooni.

Kostja väide, et esitatud tõendist ei tulene, et eelkalkulatsioon on koostatud seoses

remonditöödega, mis on vajalikud sõiduki parandamiseks seoses lume kukkumisega

27.02.2010, on paljasõnaline. Hageja esitas tõendi kahju olemasolu ja selle eeldatava suuruse

kohta, kostja ei esitanud ei seda ümberlükkavaid tõendeid ega taotlust tõendite kogumiseks

TsMS § 236 alusel. Elektroonilise Äriregistri andmete kohaselt on Carstudio OÜ

põhitegevusalaks mootorsõidukite hooldus ja remont; äriühing on asutatud 17.12.2002. Seega

saab Carstudio OÜ-t pidada asjatundjaks, kellel on sõidukite remondi ja hoolduse osas

eriteadmised ja kogemused ning tegemist on dokumentaalse tõendiga (TsMS § 229). Asjaolu,

et N. Niženskaja sõiduauto ei ole remonditud ehk ta ei ole veel kandnud remondikulutusi, ei

oma tähtsust. VÕS § 128 lg-st 3 ja § 132 lg-st 3 lähtudes on asja kahjustamise korral asja

parandamise kuludes väljenduv kahju kui otsene varaline kahju arvestatav ja hüvitatav asja

kahjustamise hetkest (3-2-1-139-05, 3-2-1-75-07). Kui N. Niženskaja sõiduautot ei oleks

rikutud, ei oleks tal vajadust selle remontimiseks. Seega on N. Niženskaja kahjunõue summas

15 399 krooni VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud.

VÕS § 1059 sätestab kõrgendatud vastutuse ehitisealuse maa omanikule ehitisest lähtuva

kahju põhjustamise eest. Kohtu hinnangul peab antud juhul kahju tekitamise eest vastutama

hoone omanik ehk kostja, kuna VÕS § 1059 sätestab, et jääpurikate või muu sellise

eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest vastutab ehitisealuse maa omanik või

isik, kellel on muu asjaõigus. Hoone üürimine ei ole asjaõigus. Asjaolu, et kostja sõlmis

Erahariduskeskus AS-ga üürilepingu, ei vabasta kostjat vastutusest hagejate ees, kuna kostja

ei saa vastusest vabaneda süü puudumise ettekäändel. Kuivõrd faktiliselt kukkus lumi katuselt

hagejate kasutuses ja omandis olnud sõidukite peale, oli lumi jäänud katuselt koristamata.

Samuti ei oma VÕS § 1059 kohaldamisel tähendust hagejate väidetav hooletus parkimisel,

kuna VÕS § 1059 puhul välistaks kostja vastutuse vaid hageja tahtlik enesekahjustamine

(3-2-1-64-06), mida kostja ei ole väitnud ning mis ei ole ka tõendamist leidnud. Kuna asjas on

tõendatud, et lumi kukkus Kiriku 6 asuva ehitise katuselt hagejate autode peale, mille tõttu

said sõidukid vigastusi, on tõendatud kahju tekitav tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju

vahel, samuti kahju tekitamise õigusvastasus, kuna sõiduautod on rikutud.

Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostja kahjuks, tuleb TsMS

§ 162 lg 1, 2 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. AS Viru Gerberei esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. mai 2011

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

vastustajate kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) võttis kohus hagejate loobumise mittevaralise kahju hüvitamise nõudest vastu mitte

kohtumäärusega, vaid kohtuotsusega, rikkudes oluliselt TsMS § 429 lg 1 2. lauses sätestatud

menetlusnormi, mistõttu tuleb kohtuotsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada;

2) juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohtul oli õigus vastu võtta haginõudest loobumine

kohtuotsusega, siis tuleb muuta menetluskulude jaotust. Kohus on ebaõigesti jätnud

menetluskulud kostja kanda. Kuna kostja ei rahuldanud hagejate nõudeid pärast hagi

esitamist, peavad TsMS § 168 lg 4 alusel selles osas, milles hagejad hagist loobusid, hagejad

kandma nii enda kui ka kostja menetluskulud. Apellant leiab, et menetluskulud tuleks jätta

asjas poolte endi kanda;

3) on kohus hinnanud ebaõigesti fotosid (tl 102), kuna nendelt ei ole selgelt nähtavad

kohtuotsuses kirjeldatud vigastused;

4) ei saa lugeda üldtuntuks fakti, et liisingus olevatel sõiduautodel on KASKO kindlustus ja

KASKO kindlustuse leping võib ette näha omavastutuse. Liisingulepingu sõlmimisel võivad

pooled kokku leppida, et KASKO kindlustuslepingu olemasolu ei ole auto suhtes kohustuslik;

5) jaotas kohus ebaõigesti tõendamiskoormuse, viidates, et kostja ei ole esitanud hagejate

tõendeid ümberlükkavaid tõendeid ega taotlust tõendite kogumiseks TsMS § 236 alusel.

Tegemist on kostja jaoks negatiivsete asjaoludega ning seetõttu pidid hagejad tõendama, et

tegemist on KASKO kindlustuslepingu ja sõiduauto remonditöödega, mis olid vajalikud

sõiduki taastamiseks pärast lume kukkumist 27.02.2010, ning lõpliku eelarvega sõiduauto

remondiks, mis oli vajalik sõiduki taastamiseks pärast lume kukkumist 27.02.2010;

6) rakendas kohus ebaõigesti VÕS § 1059. Kahju olemasolul peab selle hüvitama mitte

kostja, vaid Kiriku 6 hoone üürnik Erahariduskeskus AS. Kuna VÕS § 1059 on

võlaõigusseaduse kahju õigusvastast tekitamist reguleerivas peatükis alajaotuses „vastutus

suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest“, tuleb VÕS § 1059 tõlgendada seoses VÕS §-ga

1056, mis sätestab üldised alused vastutuseks suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. VÕS

§ 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele

iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat

valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise,

talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui

seadusest ei tulene teisiti. VÕS §-dest 1056 ja 1059 tuleneb, et VÕS § 1059 kohaldatakse

ehitise kui suurema ohu allika omaniku suhtes, kes valitseb selle ehitise üle. Kostja on Kiriku

6 ehitisealuse maa omanik, kuid ta ei ole hoone ja ehitisealuse maa valitseja. Kogu Kiriku 6

hoone ja ehitisealune maa on andnud rendile AS-le Erahariduskeskus, kes tegutseb hoones ja

ehitisealusel maal Mainori Kõrgkooli Narva õppekeskusena. Kostjal ei ole tegelikku võimu

asja üle ning seetõttu üürilepingu kehtivuse ajal kostja ei ole ja ei saa olla hoone ja

ehitusealuse maa valitseja. Asja lahendamisel peab kohus kontrollima, kas kahju hüvitamise

nõue on esitatud õige kostja vastu ja kas nõude rahuldamiseks on vaja kasutada mõnd muud

õiguslikku alust – näiteks VÕS § 1043, mille kohaselt hoone ja ehitusaluse maa valdaja peab

hüvitama kahju, kui ta on süüdi kahju tekitamises õigusaktide rikkumise tõttu;

7) ei ole õige kohtu seisukoht, et VÕS § 1059 kohaldamisel ei oma tähendust hagejate

väidetav hooletus parkimisel. Mõistlik inimene pidi ette nägema, et lumerikka talve kestel

viilkatusele kogunenud lumi võib igal ajal alla kukkuda, mistõttu oleks tulnud hagejatel oma

sõidukid ümber parkida. Hagejate hooletust tuleb hinnata tahtliku enesekahjustamisena, kuna

nende tegevus andis ehitisele võimaluse realiseerida oma iseloomulik oht. Riigikohus leidis

lahendis nr 3-2-1-64-06, et kannatanu tegevus kui VÕS § 1059 kohaldamist välistav asjaolu

tähendab loogiliselt võttes kannatanu tahtlikku enesekahjustamist, sest üksnes selline

kannatanu tegevus välistab ehitisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku ohu

realiseerumise. Küll üksnes kannatanu hooletus (sh raske hooletus) talle kahju tekkimises ei

välista kolleegiumi arvates kahjustaja vastutust VÕS § 1059 alusel, kuid kannatanu hooletus

võib anda alust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel. Kui ringkonnakohus leiab, et

kostja peab hüvitama hagejatele varalise kahju, siis hagejate hooletuse tõttu tuleb

kahjuhüvitist VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 lähtudes vähendada 50% võrra.

5. N. Niženskaja ja A. Norden vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastustajad paluvad

apellandilt välja mõista vastustajate kohtukulud teise astme kohtus.

Vastuväidete kohaselt:

1) on apellant kohatult viidanud TsMS § 428 lg 1 p-le 3 ja § 429 lg-le 1, kuna tegemist ei ole

mitte hagist loobumisega, vaid loobumisega ühest nõudest. Kohus võis selle loobumise vastu

võtta nii kohtumäärusega kui ka kohtuotsusega. Kostja õiguseid ei ole sellega rikutud;

2) reguleerib TsMS § 168 lg 4 menetluskulude jaotamist hagist loobumisel. Hagejad ei

loobunud hagist, vaid loobusid enne kohtuistungi algust ühest teisejärgulisest nõudest, mis ei

toonud kostjale kaasa mingeid kulusid. Kohus, rahuldades hagejate ülejäänud nõuded täies

ulatuses, pani seaduslikult ja põhjendatult menetluskulud kostja kanda;

3) tekkis küsimus omavastutuse olemasolust ja suurusest KASKO kindlustuslepingu puhul

kohtuistungil ootamatult. Vastuses hagile ega kohtuistungi alguses kostja seda küsimust ei

puudutanud. Seetõttu kohus põhjendatult ei kohustanud A. Nordenit esitama tõendeid taolise

vastutuse olemasolust tema kindlustuslepingus. A. Norden esitas kohtule Ascar Auto AS

02.03.2010 arve omavastustusest summas 3000 krooni. Seda tõendit ei ole kostja ümber

lükanud. Kuna apellant püstitab antud probleemi apellatsioonkaebuses, esitab A. Norden

ringkonnakohtule kindlustuslepingu koopia, mis kummutab apellandi väite;

4) juhindus kohus TsMS § 230 lg-st 1, mille järgi on kumbki pool kohustatud tõendama oma

arvamusi või vastuväiteid. Hagejad tõendasid oma väited kahju olemasolust ja selle suurusest

dokumentaalsete tõenditega, kostja ei esitanud mingeid tõendeid käsitletava kahju ja/või selle

suuruse kohta. Kohus ei ole siinkohal rikkunud menetlusõiguse normi;

5) ei ole apellant märkinud, millest menetlusõiguse normi on kohus rikkunud, tunnistades

vastuvõetavaks tõendiks OÜ Carstudio esialgse hindamisakti N. Niženskaja auto remondi

kohta (TsMS § 631 lg 1, 2). Samuti ei ole apellant märkinud, kas nimetatud dokumendi

vastuvõetavus tõi kaasa põhjendamatu ja ebaseadusliku otsuse tegemise või mitte;

6) tõlgendab apellant ekslikult VÕS § 1056 ja § 1059 vahekorda. VÕS § 1059 on erand VÕS

§-s 1056 sätestatud üldnormist. See nähtub antud paragrahvi selgest ja ühemõttelisest tekstist:

kahju eest on vastutav maa omanik. Sätestatu on seletatav ka hoone paljude kaasvaldajate

võimaliku olemasoluga (üürnikud, allüürnikud), kus on raske või üldse võimatu teha kindlaks

konkreetset süüdlast kahju tekitamises. Sellepärast sätestas seadusandja erandina vastutuse

hoone puhul eraldi normis – VÕS §-s 1059, mis on loogiline, ratsionaalne ja mõistlik;

7) mõistab apellant vääralt kannatanu tegevust tahtliku enesekahjustamisena. Kui hagejad

parkinuks autod piirde märgistusega „Ohtlik!“ taha või väljapoole parklat katusekalde alla

(mille peal on lumi), siis võiks rääkida hagejate ettevaatamatusest, aga mitte tahtlusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuse on vaidlustanud kostja ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud

otsust kostjalt varalise kahju ja menetluskulude väljamõistmise seaduslikkuse ja põhjendatuse

osas.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud menetluskulude täies ulatuses

AS Viru Gerberei kanda jätmise osas. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, millega

jäeti menetluskulud täies ulatuses AS Viru Gerberei kanda ning teeb selles osas uue otsuse,

millega jätab menetluskulud maakohtus N. Niženskaja hagi osas 93,90% ulatuses kostja ja

6,10% ulatuses N. Niženskaja kanda ning A. Nordeni hagi osas menetluskulud maakohtus

75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses A. Nordeni kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta

muutmata.

8. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja N. Niženskaja kostja vastu hagi varalise kahju

984,18 euro ja mittevaralise kahju 63,91 euro väljamõistmiseks ning hageja A. Norden kostja

vastu hagi varalise kahju 191,73 euro ja mittevaralise kahju 63,91 euro väljamõistmiseks.

Maakohtus loobusid mõlemad hagejad mittevaralise kahju väljamõistmise osas hagist ning

maakohus võttis loobumise vastu ja lõpetas selles osas menetluse. Iseenesest õige on

apellandi väide, et kooskõlas TsMS 429 lg-ga 1 oleks kohus pidanud mittevaralise kahju osas

hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise vormistama määruse, mitte otsusega.

Samas ei anna nimetatud menetlusõiguse normi rikkumine alust apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Antud asjas ei loobunud hagejad mittevaralise kahju nõudest seoses kostja poolt nõude

rahuldamisega. Järelikult peavad hagejad kandma menetluskulud, mis on seotud mittevaralise

kahju nõudega. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus arutas ühes menetluses ja tegi ühe

lahendi nii mittevaralise kahju kui varalise kahju kohta ning mõlema hageja nõuded on

rahaliselt piiritletavad, siis on võimalik menetluskulude jaotusele kohaldada TsMS § 163 lg 1

teist alternatiivi ja jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja N. Niženskaja loobus mittevaralise kahju nõudest 63,91 eurot ning tema nõue

rahuldati varalise kahju väljamõistmise osas 984,18 eurot. Hageja A. Norden loobus

mittevaralise kahju nõudest 63,91 eurot ning tema nõude rahuldati varalise kahju

väljamõistmise osas 191,73 eurot. Sellest tulenevalt rahuldati hageja N. Niženskaja hagi

93,90% ulatuses ja hageja A. Nordeni hagi 75% ulatuses ning vastavalt sellele tuleb määrata

kindlaks menetluskulude jaotus.

9. Maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt hageja N. Niženskaja kasuks välja 984,18 eurot

varalise kahju katteks ja hageja A. Nordeni kasuks välja 191,73 eurot varalise kahju katteks,

on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud

põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma otsuses.

Õige ei ole apellandi väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1059.

VÕS § 1059 kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel

ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate

või muu sellise eraldumise või allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul,

kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.

Antud juhul on hagejate poolt esitatud kahju hüvitamise nõue kostja vastu seoses sellega, et

kostjale kuulunud ehitiselt allalangenud lumi tekitas varalise kahju N. Niženskajale kuulunud

autole ja A. Nordeni kasutuses olnud autole.

Ehitis, mille katuselt lumi alla langes, kuulus kostjale ning kohaldamisele kuulub VÕS §

1059. Vastutus VÕS §-des 1057-1060 nimetatud suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest

allub vastavates paragrahvides sätestatud erinormidele, mistõttu ei ole sellise suurema ohu

allikaga tekitatud kahju puhul VÕS § 1056 lg-s 1 nimetatud üldnormi täiendav kohaldamine

erinormi kõrval vajalik. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et vastutuse

kohaldamisel tulnuks lähtuda VÕS § 1056 lg-s 1 märgitud suurema ohu allikat valitsenud

isikust ning kahju hüvitamise nõue esitada ehitise üürniku vastu. VÕS § 1059 järgi vastutab

kahju eest ehitise omanik ning vastutuse seisukohalt ei ole tähtsust sellel, et ehitis oli kostja

poolt üürilepingu alusel antud üürile Erahariduskeskuse AS-le. Kostja ei ole tuginenud sellele,

et kahju oleks põhjustanud vääramata jõud ega tõendanud, et kahju põhjustas kannatanute

tegevus. Maakohus on õigesti märkinud, et kannatanu tegevusena VÕS § 1059 tähenduses

saab käsitleda kannatanu tahtlikku enesekahjustamist ning asjas esitatud tõendid seda ei

kinnita.

10. Maakohus on vaidlustatud otsuses hinnanud õigesti esitatud tõendeid ning

apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud.

TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Vastavalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatule peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Asja materjalidest nähtuvalt esitasid hagejad oma nõude tõendamiseks Carstudio OÜ arve

(t.l 28), Ascar Auto AS arve ja kaardimakse kviitungi (t.l 11) ning fotod (t.l 7, 102-104).

Kostja ei ole oma vastuväidete kohta nõude suurusele tõendeid esitanud ning nähtuvalt

vastusest hagile ja kohtuistungi protokollist ei ole kostja taotlenud ei hagejatelt ega kohtult

tõendite kogumist (TsMS § 236 lg 2 ja 3). Sellest järelduvalt on paljasõnalised

apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt ta kahtleb A. Nordeni kasutuses oleva

sõiduki kohta sõlmitud kindlustuslepingus omavastutuse olemasolus ning N. Niženskajale

kulunud sõidukile põhjustatud kahju suuruses. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 132 lg 3

järgi on kannatanul õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja

kordategemist. Kuivõrd kostja ei esitanud tõendeid oma vastuväidete kinnitamiseks ega

esitanud

taotlust

täiendavate

tõendite

kogumiseks,

siis

on

asjakohatu

tema

apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et tal puudus võimalus tõendada negatiivset asjaolu.

11. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et hagejad on ise osaliselt põhjustanud kahju ning

VÕS § 139 lg 1 alusel tuleb väljamõistetud kahju vähendada.

Asja materjalidest nähtuvalt parkisid hagejad oma autud kostjale kuuluva ehitise juurde

parkimiseks ettenähtud kohtadele. Kostja ei ole tuginenud sellele, et 27.02.2010 (vaidlusaluse

sündmuse aeg) oleks eelnenud suur lumesadu ning see ei ole ka nähtav esitatud fotodelt.

Kuivõrd parkimiseks ettenähtud ala ei olnud piiratud ohtu tähistava märgistusega ning

hagejad eeldasid, et ehitise omanik on täitnud Narva Linna Heakorraeeskirja §-s 8 ettenähtud

kohustuse eemaldada katuselt varisemisohtlik lumi ja jää, siis ei saa väita, et kannatanud ei

järginud käibes vajalikku hoolt ja suurendasid kahju tekkimise riski, parkides autod kostjale

kuuluva ehitise lähedale parkimiseks ettenähtud kohtadele.

12. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 3 alusel tähelepanuta vastustajate poolt 19.09.2011

ringkonnakohtule esitatud tõendid, s.o Analan Auto OÜ arve nr 507, Carstudio OÜ

arve/saatelehe nr 196 ja A. Nordeni kaskokindlustuse poliisi 16.10.2009, ja tagastab need

vastustajatele.

13. Seoses

apellatsioonkaebuse

osalise

rahuldamisega

jäävad

menetluskulud

apellatsiooniastmes N. Niženskaja hagi osas 93,90% ulatuses AS Viru Gerberei kanda ja

A. Nordeni hagi osas 75% ulatuses AS Viru Gerberei kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja