2-11-35614/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-35614 Tsiviilasi M.K.i ja H.K.i hagi M.K.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2502 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad M.K. ja H.K., seaduslik esindaja mõlemal E.K. Kostja M.K. Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada M.K.i ja H.K.i hagi M.K.i vastu.

Välja mõista M.K.ilt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 20. jaanuarist 2012.a igakuuliselt alaealise lapse M.K.i (K., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Välja mõista M.K.ilt elatusraha 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 20. jaanuarist 2012.a igakuuliselt alaealise lapse H.K.i (K., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Välja mõista M.K.ilt elatise võlgnevus laste M.K.i ja H.K.i ülalpidamiseks ajavahemiku 01.08.2011.a – 19.01.2012.a eest summas 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot ja 39 (kolmkümmend üheksa) senti.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid

Tsiviilasi nr 2-11-35614

2 (3)

Hageja nõuded, väited ja tõendid 28.07.2011.a esitatud hagiavalduse (tl 1-2) kohaselt lõppes E.K.i ja kostja M.K.i kooselu xx xx xxxx.a ning poolte ühised alaealised lapsed M.K. (sünd. xx xx xxxx.a) ja H.K. (sünd. xx xx xxxx.a, edaspidi koos nimetatuna hagejad) elavad ema E. K. juures ja on tema kasvatada. Kostja on maksnud laste ülalpidamiseks elatist juulis 2011.a 150 eurot, rohkem ei olnud kostja nõus elatist maksma. Edaspidistest kokkulepetest on kostja keeldunud ja seetõttu on kohtuväline kokkulepe võimatu. Hagejate ema töötab x OÜ-s ning keskmine sissetulek palgana on 100 eurot kuus. Iga kuu on hagejate seaduslik esindaja olnud laste tõttu nädal või kaks haiguslehel ning seetõttu on sissetulek ka väike. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuteks on veel hooldushüvitis 82 eurot kuus, peretoetused 95 eurot kuus, kokku 277 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt töötab kostja x OÜ-s, tema sissetulek on 640 eurot kuus. Hagejad käivad xxxxxx alevis lasteaias xxxxxxxxx. Elatist soovitakse kokku kahele lapsele kokku 278 eurot kuus (lapse kohta 139 eurot) alates 1.08.2011.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on laste vajadused kuus: toidule 135 eurot, kommunaalteenused 13 eurot, riided, jalanõud 45 eurot, vaba aeg, lasteaia kohamaks 63 eurot, muu eluks vajalik 22 eurot, kokku 278 eurot.

Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid 24.08.2011.a kostja esitanud vastuse (tl 14-15) kohaselt hagejate seaduslik esindaja on kohtu poole pöördunud ennatlikult. Väär on väide, et kostja ei olnud juulikuu lõpus nõus rohkem maksma kui 150 eurot ning kostja ei ole keeldunud edaspidistest kokkulepetest. Kostja on hagejate seadusliku esindajaga elatise teemal arutamisel lähtunud sellises vanuses laste tegelikest vajadustest, mitte seaduses sätestatud elatise miinimummäärast. Kostja on teinud elatise osas oma ettepanekud, mida hagejate seaduslik esindaja ei ole asunud kaaluma. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tema sissetulek on suurem kui hagejate seaduslikul esindajal. Kostja on pere ja laste heaks teinud eelnevalt 5 aasta jooksul suuri kulutusi - xxxxx korterit üürides olid kostja kanda nii üür- kui ka kommunaalteenuste kulud. Samuti on kostja hagejate seaduslikule esindajale jätnud peale lahkukolimist auto. Kostja ja hagejad elavad ühes külas ning kostja võtab aktiivselt osa laste igapäevaelust (nt tihti lasteaeda ja koju tagasi toimetamisel), millega kaasnevad ka mõningad kulutused. Samuti märgib kostja, et on tasunud augustis 2011.a 100 eurot, millise ta palub määratavast elatisest maha arvata. Kostja teeb hagejatele kompromissettepaneku maksta elatist 100 eurot kuus lapse kohta, kokku 200 eurot. Hagejad kostja kompromissettepaneku osas kohtule seisukohta esitanud ei ole. Kirjalikus menetluses määratud tähtajal ei ole pooled midagi täiendavalt esitanud.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2011.a 139.01 EUR). PkS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PkS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval

Tsiviilasi nr 2-11-35614

3 (3) põhjusel vähendada elatist alla PkS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine lapse, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PkS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul isegi alla miinimummäära (ühe sendi võrra, kuid alates 1.01.2012.a on miinimummääraks 145 EUR lapse kohta), ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud PkS § 102 lg 2 nimetatud juhtudel. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla (kuni 1.01.2012.a kehtinud) miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu ega oma ülalpidamiskohustust teiste laste suhtes peale hagejate, sellistele asjaoludele kostja oma vastuses ka ei viita. Kostja on oma töötasu kohta esitanud konto väljavõtte, mille kohaselt on tema keskmine netotöötasu ajavahemikus veebruar – august 2011.a (k.a) 768.23 EUR. Kuivõrd aga haginõue ulatub 1. augustisse 2011.a, siis peab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja laste ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kostja väitel on ta tasunud augustis 2011 laste ülalpidamiseks 100 EUR, seda väidet hagejad vaidlustanud ei ole. Muid tõendeid või väiteid elatise tasumise kohta menetluse ajal pooled esitanud ei ole. Kuna kostja kohustus elatise tasumiseks perioodil 01.08.2011 – 19.01.2012.a oli 1560.39 EUR (2x139x5kuud=1390 + 278/31 (päevad jaanuaris)x19 =170.39) ning tasutud on väidetavalt 100 EUR, siis tuleb eelneva põhjal kostja välja mõista senine elatise võlgnevus 1460.39 EUR.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole.

Toomas Talviste Kohtunik