2-10-18034/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2 – 10 – 18034

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „19.“jaanuar 2012.a. Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number:

2 – 10 – 18034 Tsiviilasi:

I. V. hagi M. V.´i vastu 444.31 euro võla ja menetluskulude nõudes. Hagi hind: 444.31 eurot. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: I. V. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudus.

Kostja: M. V. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudus; Kohtuistungi toimumise aeg: „21“november 2011.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Marge Ojaäär, tõlk, Vaike Hanni, hageja,

I. V. ja kostja, M. V.; RESOLUTSIOON: Jätta I. V. hagi M. V.´i vastu täies ulatuses rahuldamata.

Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna I. V. kanda.

Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §311 - §316 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

I. V. oli esitanud kohtule hagiavalduse M. V.´i vastu 444.31 euro võla ja menetluskulude nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, olid I. V. ja M. V. registreeritud abielus. Abielulised suhted lõppesid poolte vahel 18.detsembril 2008.a.. Pooled jagasid abikaasade ühisvara kohtus ning 29.detsembri 2009.a. otsusega jättis Viru Maakohus korteriomandi, asukohaga: xxx asula, Aseri vald, Ida – Virumaa, I. V. ainuomandusse. Hagiavalduse kohaselt tasus I. V. Korteriühistule Mari oma korteriomandi, asukohaga: xxx Aseri vald, Ida – Virumaa, ülalpidamiseks, ajavahemikul, alates 18.detsembrist 2008.a. kuni 29.detsembrini 2009.a., kokku 14 154.37 krooni, millest 6 952.- krooni (444.31 euro) tasumist nõuab I. V. M. V.´ilt. I. V. asus hagiavalduses seisukohale, et hagi M. V.´i vastu kuulus rahuldamisele PKS §19 lg.1; AÕS §75 lg.1 ja lg.4 ning VÕS §1027 ja §1041 alusel. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, M. V., kirjalikus vastuses kohtule (tl.31-32), vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud palus M. V. panna I.

V. kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt, elas M. V. faktiliselt alates 2008.a. aprillist aadressil: xxx, millise korteri eest tasus kogu üüri, aga samuti ka kommunaalteenuste eest. Alates 2008.a. detsembrist ei olnud M. V. elanud I. V. korteriomandis, asukohaga: Kooli 8 – 55, Aseri asula, Aseri vald, Ida – Virumaa), aga samuti ei olnud M. V. faktiliselt kasutanud nimetatud korteris kommunaalteenuseid ja ei soovinud tasuda teenuste eest, mida M. V. ei olnud tarbinud. M. V.´i eraldi elama asumist, tunnistas I. V. ka oma hagiavalduses. Kirjaliku vastuse kohaselt, oli I. V. väide hagiavalduses, nagu oleks M. V. alusetult rikastunud I. V. arvelt, väär ning ebaseaduslik.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, I. V., palus kohtuistungil hagi rahuldada ja panna kõik menetluskulud

M. V.´i kanda. Täiendavalt selgitas I. V. kohtuistungil, et kui hageja ja M. V. 2008.a. detsembris eraldi elama asusid, siis lubas M. V. suuliselt, et tasub pool korteri kommunaalkuludest. Mingit lepingut I. V. M. V.´iga kommunaalkulude hüvitamiseks ei sõlminud. I. V. jäi lihtsalt uskuma M. V.´i lubadusi. Korteriühistu Mari nõudel pidi I. V. tasuma korteriomandi, asukohaga: Kooli 8 – 55, Aseri asula, Aseri vald, Ida – Virumaa, kulud täies ulatuses, vastasel korral oleks Korteriühistu Mari nõudnud võlga I. V.´lt sisse kohtu kaudu.

Kostja, M. V., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud palus panna I. V. kanda. M. V. selgitas kohtuistungi täiendavalt, et M. V. asus alaliselt eraldi elama 2008.a. Kohtla – Järve linna. I. V. juures käis M. V. vahetevahel harva. Iga kord, kui M. V. I. V. poole külla tuli, siis andis ta I. V.´le abistamiseks umbes 10 000.- krooni. Selle raha üleandmisega luges M. V. kõik oma kohustused I. V. ees täidetuks. Kui palju raha M. V. I. V.´le kokku andis, seda ei osanud M. V. kohtuistungil öelda. Lisaks I. V.´le antud rahale pidi M. V. maksma igakuuliselt oma elukoha eest Kohtla – Järve korteris umbes 2 000.- krooni kuus.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges I. V. hagi tõendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Väljatrükiga elektroonilisest kinnistusraamatust, mille kohaselt omandas I. V. korteriomandi, asukohaga: xxx registriosa 4122108, 09.jaanuaril 2007.a.. M. V.´it kinnistusraamatusse omanikuna kantud ei olnud. Viru Maakohtu 25.novembri 2009.a. otsusega tsiviilasjas nr.2 – 09 – 3950, millega luges kohus tõendatuks, et kohus jättis I. V. ainuomandisse korteriomandi, mis niigi oli, kinnistusraamatu kande kohaselt, I. V. ainuomandis ning mõistis M. V.´ilt I. V. kasuks välja hüvitise summas 12 500.- krooni. Aseri Vallavalitsuse tõendiga nr.10 17.märtsist 2010.a.. I. V. poolt Korteriühistule Mari maksete tasumise kviitungitega (tl.10-16; tl.26). M. V.´i poolt KOÜ-le Olevi 27 kommunaalmaksete tasumise õiendiga (tl.33). M. V.´i poolt sõlmitud kirjalik eluruumi üürileping 05.aprillist 2008.a. (tl.34-35), millega luges kohus tõendatuks, et alates 05.aprillist 2008.a. elas M. V. alaliselt korteris, aadressil: xxx, kus ta tarbis kommunaalteenuseid. Kohus luges tõendatuks, et alates samast ajast M. V. korteriomandis, asukohaga: xxx, Ida – Virumaa, kommunaalteenuseid ei tarbinud, kuna isikul ei olnud võimalik tarbida üheaegselt kommunaalteenuseid kahes eraldi asuvas korteris. Kohus luges tõendatuks, et M. V. ei saanud mitte kuidagi alusetult rikastuda I. V. (kui korteriomandi: xxx, Aseri vald, Ida – Virumaa omaniku) arvelt. I. V. kirjaliku seisukohaga (tl.40-42). Jõhvi Politseiosakonna teatistega väärteomenetluse alustamise kohta (tl.43-44), millega luges kohus tõendatuks M. V.´i vastuväited, et ta korteriomandis: Kooli 8 – 55, Aseri asula, Aseri vald, Ida – Virumaa, ei elanud ja kommunaalteenuseid ei tarbinud. Kohus luges tõendatuks, et M. V. käis I. V. juures kahel korral: 22.mail 2009.a. ja 03.juunil 2009.a.. Mõlemal korral kutsus I. V. koheselt politsei, kuna M. V. oli alkoholijoobe seisundis. Politsei viis M. V.´i korterist koheselt kainenema ja alustas mõlemal juhul väärteomenetlust.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada KÜS §2 sätteid, mille kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on

korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Vastatavalt KÜS §4 võtab korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

KÜS §6 kohaselt võib korteriühistu kui mittetulundusühistu omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Korteriühistu ei saa omandada korteriomandit, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, kui sellega korteriühistu liikmete arv väheneb alla kolme. Korteriühistul on osakapital. KÜS §7 kohaselt on korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel hinnatakse selle väärtust koos korteriomaniku varaliste kohustustega korteriühistu suhtes ja osamaksuga korteriühistu varas. Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

KÜS §15 kohaselt koostab korteriühistu juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Korteriühistu esitab majandusaasta aruande

mittetulundusühingute seaduse §36 lg.5 ja §78 lg.3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta.

KÜS §151 kohaselt on majandamiskulud KÜS-i tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks KÜS- i tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et I. V. hagi M. V.´i vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele.

Kohus luges tõendatuks, et poolte vahel puudus vaidlus selles osas, et kinnistusraamatu kohaselt oli I. V. kogu aeg korteriomandi: xxx vald, Ida – Virumaa, omanik. Korteriomand jäi I. V. ainuomandusse ka peale abielulahutust. Korteriomandi omanikuna oli I. V. Korteriühistu Mari liige ning vastavalt Korteriühistu Mari põhikirjale ja KÜS §6, §7, §15 ja §151 kohaselt oli

I. V. kohustatud tasuma Korteriühistule Mari majandamiskulusid täies ulatuses, kui Korteriühistu Mari liige. Kohus luges tõendatuks, et I. V. ja M. V.´i vahel ei olnud sõlmitud mitte ühtegi lepingut (ei suulist ega ka kirjalikku), mille kohaselt oleks M. V. olnud kohustatud tasuma I. V. eest Korteriühistule Mari kommunaalteenuste eest.

Kohus luges tõendatuks, et alates 05.aprillist 2008.a. elas M. V. alaliselt korteris, aadressil: xxx, kus ta tarbis kommunaalteenuseid. Kohus luges tõendatuks, et alates samast ajast M. V. korteriomandis, asukohaga: xxx, kommunaalteenuseid ei tarbinud, kuna ühel isikul ei olnud võimalik tarbida üheaegselt kommunaalteenuseid kahes eraldi asuvas korteris. Kohus luges tõendatuks, et

M. V. ei saanud mitte kuidagi alusetult rikastuda I. V. (kui korteriomandi: xxx) arvelt, mille tõttu tuli I. V. hagi vastu 444.31 euro võla ja menetluskulude nõudes jätta täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud pidas kohus vajalikuks jätta hageja, I. V., kanda.

Digitaalselt allkirjastatud

Johannes Külaots Kohtunik