2-11-27340/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-27340 Tsiviilasi V.B. ja K.B. (seadusliku esindaja kaudu) hagi J.B. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1 980.27 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 9. augusti 2011. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): J.B. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Vastustajad (hagejad): 1. V.B. (isikukood: XXXX; elukoht: XXX) 2. K.B. (isikukood XXX; elukoht: XXX) Hagejate seaduslik esindaja I.B. RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 9. augusti 2011. a otsus muutmata. 2. jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2 Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud J.B. i kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. V.B. ja K.B. esitasid Irina 13.06.2011. a hagi J.B. vastu elatise väljamõistmiseks.

V.B. ja K.B. vanemad on I.B. ja J.B. . Alates 01.09.2010. a on kostja asunud perest eraldi elama. Lapsi peab üleval I.B. . V.B. asub sügisest 2011. a õppima 1. klassi, lisaks õpib ta tasulises muusikakoolis ja osaleb tervislikust seisundist tulenevalt ja arsti soovitusel tasulises spordikoolis. K.B. käib lasteaias. Kostja on lastele elatist tasunud perioodil september 2010. a – 2011. a mai (9 kuu jooksul) summas 535.87 eurot, mis kummagi lapse ülalpidamiseks moodustub 29.77 eurot kuus. V.B. vajadused on tavapärasest suuremad - laps käib basseinis ja vajab ravimassaaži, samuti õpib muusikakoolis. Seetõttu on tema ülalpidamise vajadus suurem ja kostjalt väljamõistetava elatise suurus peaks olema 150 eurot igakuuliselt. K.B. ülalpidamist taotletakse miinimumsuuruses, s.o 139.01 eurot igakuuliselt. Hagejate seadusliku esindaja I.B. töötasu on keskmiselt 893.14 eurot kuus. J.B. l on alaline töö, mis võimaldab lapsi ülal pidada. Hagejad lugesid põhjendatuks arvestada elatise väljamõistmisel kostja poolt perioodil 01.09.2010. a kuni hagi esitamiseni tasutud summasid. Hageja seadusliku esindaja sõnul puudusid tema ja kostja vahel omavahelised kokkulepped laste ülalpidamise ja eluasemelaenu tagasimaksete tasumise osas. Hagejate seaduslik esindaja osaleb alates 2011. a juulist ühiste laenukohustuste tasumisel. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad sünnitunnistusest (tl 5-6), abielutunnistusest (tl 7), arstitõend V.B. tervislikust seisundist (tl 8), saatekiri (tl 9) tõend hagejate kulutuste kohta (tl 10-12), hageja ema palgatõendist (tl 5).

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja sõnul tasus ta elatist pidevalt. Kostja on osalenud aktiivselt oma võimaluste piires laste elus, tagades laste heaolu ja väärilised elamistingimused. Kostja ei suuda maksta hagejate ülalpidamiseks nõutud elatist, kuna ta tasub hagejate ja nende seadusliku esindaja kasutuses oleva korteriomandi asukohaga XXX, soetamiseks võetud laenu summas 79 941.00 eurot kuus kokku 295.62 eurot, kodukapitalilaenu - korteriomandi renoveerimislaenu summas 15

3 285 eurot, kuus kokku 62.92 eurot. Lisaks on kostjal võetud tarbimislaen summas 1685.21 eurot, kuus kokku 178.34, õppelaen summas 290.34 eurot, kuus kokku 36.96 eurot. Korteriomandi kindlustamiseks on ettenähtud kohustuslik kindlustusmakse aastas summas 84.62 eurot. Eluasemelaenu ja kodukapitalilaenu tagasimaksed 9 kuu jooksul on olnud summas 3560.56 eurot ning koos aastase kindlustusmaksega on kostja arvestuste kohaselt tema tasunud elatist 182.26 eurot igakuuliselt lapse kohta. Kostja sõnul on tema tasunud alates 01.09.2010. a kuni 20.06.2011. a lisaks igakuuliselt kahele lapsele 85 eurot. Kostja brutotöötasu on 1 115.89 eurot (neto töötasu 887.19 eurot). Korteriomand ja sõiduauto Audi A6 Avant, turuhind 4799 eurot, on ühisomand I.B. ga. Kostja kulud igakuuliselt on: üürikorterikulud 138 eurot, kulutused toidule 250 eurot, elatis lastele 85 eurot, eluasemelaenu tagasimakse 295.62 eurot, kodukapitalilaenu tagasimakse 62.92 eurot, tarbimislaenu intressid 16.64 eurot, tarbimislaenu tagasimakse 40eurot, õppelaenu tagasimakse 36.96 eurot, sidekulud 25 eurot, transpordikulud 77 eurot, kokku 1027.14 eurot. Kostja sõnul saab hagejate seaduslik esindaja igakuuliselt lapsetoetusi V.B. eest 19.17 eurot ja K.B. eest 38.35 eurot. Kostja sõnul oli neil hagejate seadusliku esindaja I.B. ga sõlmitud kokkulepe, et ta maksab igakuiselt laste ülalpidamiseks 85 eurot ja eluasemelaenu tagasimakseid. Lisaks on kostjal kohustus sõidutada lapsi enda kulul lasteaeda, muusikakooli ja ujulasse. Kostja vastuse kinnitamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad kinnistusregistri väljatrükist (tl 32-33), sõiduauto registreerimistunnistus (tl 34), laenulepingutest (tl 35-46), kindlustusmaksest (tl 47-48), kontoväljavõttest (tl 49), palgatõendist (tl 50-57), üürilepingust (tl 58), korterikuludest (tl 64-69), sidekuludest (tl 70).

MAAKOHTU LAHEND 3. Viru maakohus rahuldas 09.08.2011. a otsusega hagi täielikult ja mõistis välja J.B. lt lapse V.B. kasuks igakuise elatise summas 150 eurot ja lapse K.B. kasuks igakuise elatise summas 139.01 eurot alates 13.06.2011. a kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostjal J.B. l tasuda elatis ettemaksena igakuuliselt 15. kuupäevaks alaealiste laste seadusliku esindaja I.B. arvelduskontole nr XXX, selgitusega „elatis lastele". Kohus mõistis välja J.B. lt alates 01.09.2010. a kuni 13.06.2011. a elatise võlgnevuse lapse V.B. ülalpidamiseks summas 1039.59 eurot ja K.B. ülalpidamiseks summas 940.68 eurot, kokku 1980.27 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Kohus leidis, et hagi tuleb täielikult rahuldada. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, PKS § 102 lg 1 kohaselt

4 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 103 lg 1 kohaselt kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui l) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.

Vaidlust ei ole selles, et alaealised lapsed V.B. ja K.B. elavad seadusliku esindaja I.B. juures ja on tema ülalpidamisel ja kostja on laste ülalpidamiseks tasunud perioodil 01.09.2010. a kuni 2011. a juulini keskmiselt 85 eurot kuus. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kostja ei ole nõus rohkem elatusraha maksma, kuna ta on laste elatisena arvestanud eluasemelaenu, korteriomandi renoveerimisja kindlustusmakseid ning leiab, et on seetõttu alus vähendada elatise suurust alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud kuupalga alammäära. Kohus tuvastas, et kostja J.B. on alaealistele lastele alates 01.09.2010. a tasunud elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud kuupalga alammäära. Kohus ei saa arvestada kostja vastuväiteid elatise alla miinimumsuuruses maksmiseks põhjendustel, et tal tuleb tasuda eluasemelaenu-, kodukapitalilaenu-, sh kindlustusmakseid. Kohtu käsutuses ei ole selliseid asjaolusid (nt töövõimetus, teine laps jne), mis võimaldaksid kostjat vabastada ülalpidamiskohustuse täitmisest või elatise suurust vähendada vastavalt PKS § 102 lg-le 2 ja §-e 103. Kohus arvestas, et V.B. tervisliku seisundi tõttu on tema eluvajadused ja kasvatamise kulutused suuremad - arstitõendi kohaselt (tl 9) soovitatakse lapsele basseini ja taastusravi. Kostja on tunnistanud, et laps käib ujumas ja õpib muusikakoolis. Seetõttu on põhjendatud arvestada tema elatiseks igakuuliselt 150 eurot. Teine laps K.B. käib käesoleval ajal lasteaias ning tema ülalpidamiseks tuleb elatis välja mõista miinimumsuuruses. Seega kuulub kostjalt J.B. lt väljamõistmisele V.B. kasuks elatis igakuuliselt summas 150 eurot ja K.B. kasuks elatis igakuuliselt summas 139.01 eurot alates 13.06.2011. a kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostjal J.B. l tuleb tasuda elatis ettemaksena igakuuliselt 15. kuupäevaks alaealiste laste seadusliku esindaja I.B. (isikukood XXX) arvelduskontole nr XXX.

Kohus rahuldas hageja nõude elatise võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt PKS § 108 alusel. Elatise võlgnevus tuleb välja mõista alaealiste laste vanemate kooselu lõppemisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 01.09.2010. a kuni 13.06.2011. a, s.o 9 kuu eest. Hagejate seaduslik esindaja on hagis märkinud, et taotleb elatist alates 01.09.2010. a, samas on nõus vähendama elatise võlgnevust kostja poolt tasutud summade osas. Kohus tuvastas, et kostja on perioodil 01.09.2010. a kuni 20.06.2011. a tasunud hagejate seadusliku esindaja I.B. le elatisraha laste ülalpidamiseks kokku summas 620.87 eurot, mis keskmiselt teeb kummalegi lapsele kuus 34.49 eurot. Elatise võlgnevuseks V.B. ülalpidamiseks on seega 1039.59 eurot

5 (150 eurot - 34.49 eurot x 9) ning K.B. ülalpidamiseks 940.68 eurot (139.01 eurot - 34,49 eurot x 9), seega kokku 1980.27 eurot. J.B. lt kuulub väljamõistmisele alates 01.09.2010. a kuni 13.06.2011. a, elatise võlgnevus lapse V.B. ülalpidamiseks summas 1039.59 eurot ja K.B. ülalpidamiseks summas 940.68 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. J.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise osas. Apellant palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei võtnud kohus arvesse asjaolu ega tuvastanud, et alates 01.09.2010. a kuni 13.06.2011. a on hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel vaikivalt sõlmitud suuline kokkulepe laste ülalpidamise osas (22.07.2011. a kostja seisukoht hagejate arvamusele). Eelpool nimetatud ajavahemikul võttis kostja vabatahtlikult osa laste ülalpidamiskohustuse täitmisest, toetades lapsi materiaalselt elatise ha eluasemelaenu maksete näol;

2) tõendab suulise kokkuleppe olemasolu hagejate seadusliku esindaja kaudne tahteavaldus ehk heakskiit laste ülalpidamise viisile, mis väljendus otseselt hagejate seadusliku esindaja teos. Suulise kokkuleppe kestel, s.o 9 kuu jooksul, ei olnud hagejate seaduslikul esindajal vastuväiteid laste ülalpidamise viisi kohta;

3) kohaldas kohus ebaõigesti PKS § 108, koosmõjus PKS § 100 lg 1 teise lausega ja lõikega 3. Apellant ei vaidlusta hagejate õigust saada elatist seaduses ettenähtud määras, kuid olukorras, kus elatise maksmiseks kohustatud isik on maksnud regulaarselt elatist vastavalt omavahelisele kokkuleppele ega ole elatise maksmisest kõrvale hoidnud, ei ole elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus oleks pidanud arvestama apellandi laenukohustustega;

4) arvestades, et apellant teostab igakuiselt perekonna eluaseme soetamiseks, renoveerimiseks ja sisustamiseks kasutatud laenude tagasimakseid, mis moodustavad olulise osa apellandi sissetulekust, tekib olukorras, kus apellant peaks hakkama tasuma ka elatise võlgnevust oht, et apellant ei suuda tasuda laenumakseid, mis tooks kaasa rasked ning pöördumatud tagajärjed hagejatele endile ja nende esindajatele;

5) võib kohus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-119-07 järgi hageja nõudel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Käesoleval juhul on kostja täitnud ülalpidamiskohustust vastava kokkuleppe alusel regulaarselt.

Apellant esitas 21.12.2011. a täiendava seisukoha. Apellant jääb oma seisukoha juurde, et maakohus mõistis põhjendamatult välja elatise tagasiulatuvalt 01.09.2010. a kuni 13.06.2011. a (9 kuud) eest enne hagi esitamist. Samuti pole põhjendatud jätta kõik menetluskulud apellandi kanda.

5. Vastustajate seaduslik esindaja I.B. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

6 1) ei ole apellatsioonkaebuses märgitud, millist normi on maakohus rikkunud või milline asjaolu on tuvastatud ebaõigesti;

2) ei vasta kostja väide, et tema ja hagejate seadusliku esindaja vahel oli sõlmitud suuline leping, tegelikkusele. Vastustaja on kinnitanud, et mingeid kokkuleppeid ülalpidamise osas ei olnud. Samuti ei märkinud apellant oma esialgses vastuses kohtule 21.06.2011. a midagi suulisest lepingust laste ülalpidamise viisi kohta;

3) on apellandi viited PKS § 100 sätetele alusetud. Apellant ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid õiguse osutada lastele ülalpidamist muul viisil kui perioodiliste rahaliste maksetena;

4) ei tasu apellant enam eluasemelaenumakseid. Apellant ei ole esitanud fakte, mis võiks apellandi vabastada kohustusest ülal pidada alaealisi lapsi või vähendada elatise summat.

Vastustajate seaduslik esindaja I.B. esitas 02.01.2012. a kohtule täiendava tõendi – I.B. pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et alates 2011. a juulikuust lõpetas apellant laenukohustuste maksmise, mis olid võetud pere huvides abikaasade kooselu ajal. I.B. täidab võetud laenukohustusi ainuisikuliselt. Nimetatud dokument lükkab ümber apellandi väite, et tal oli I.B. ga kokkulepe elatise maksmise korrast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. 7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab elatise väljamõistmise tagasiulatuvalt kahju hüvitisena. 8. Apellandi väide, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata sellega, et hagejate seadusliku esindaja (laste ema) ja apellandi (laste isa, kostja) vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe elatise andmise viisi ja suuruse kohta, ei ole õige. Kostja väidab, et oli suuline kokkulepe, laste ema väitel puudus kokkulepe. Kuna tegemist oli väidetavalt suulise kokkuleppega, siis tuli maakohtul hinnata selle tõendamiseks esitatud asjaolusid. Maakohus ei ole käsitlenud seda, kas poolte vahel oli kokkulepe ja kuidas see võis mõjutada ülalpidamiskohustuse täitmist. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega, kuid see rikkumine ei toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist. Ringkonnakohus möönab, et laste vanemate hooldusõigust ei ole piiratud ja tulenevalt PKS § 116 lg 1 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu arvates tuleneb seaduse mõttest teisti olukorras, kus laste vanemad ei ela koos, siis jääb olulises osas eraldi elav vanem ilma õigusest otsustada laste ülalpidamise viisi ja vahendite suuruse üle. Sellises olukorras otsustab lastega koos elav vanem, kuidas lapsi ülal pidada ja määrab vahendite kulutamise viisi, arvestades laste huve. Sellist arusaamist kinnitab PKS § 120 lg 4, mis annab last kasvatavale vanemale õiguse, sõltumata ühisest hooldusõigusest, esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Käesolevas asjas väitis laste ema, et tal puudus laste isaga kokkulepe ülalpidamise andmise viisi ja suuruse osas ja laste isa ainuisikuliselt otsustas, kuidas on lastele parem ja millises ulatuses ja milleks vahendeid anda.

7 Ringkonnakohus leiab, et kui üks pool väidab, et oli suuline kokkulepe ja teine eitab sellise kokkuleppe olemasolu, siis tuleb kontrollida, kas asjas on esitatud asjaolud, mis annaksid aluse tuvastada kokkulepet. Käesolevas asjas sellised asjaolud puuduvad. Elatise nõudega pöörduti kohtusse 9 kuu möödudes vajaduse tekkimisest ning pooled kinnitavad, et laste ülalpidamise osas suheldi, kuid ei jõutud ühisele seisukohale. Sellises olukorras ei saa lugeda kehtivalt tahteavaldusi vahetatuks ja olulistes tingimustes konsensust saavutatuks, ka ei nähtu asjaoludest, et laste ema oleks oma tegudega lapse isa poolt valitud ülalpidamisviisi heaks kiitnud või selles kokkuleppele jõudmist möönnud. 9. Apellandi väide, et kuna laste ema ei esitanud vastuväiteid kostja poolt laenumaksete tasumisele, siis sellega tegi ta kaudse tahteavalduse elatise kokkuleppe kinnitamiseks, ei ole õige. Laste ema nõustumine või mittenõustumine laenu tasumisega seotud tahteavaldustega, ei ole elatise kokkuleppe osaks. Ringkonnakohus märgib, et arvestades laste isa poolt 9 kuu jooksul tasutud laenumakseid ja elatist, siis oli tegemist märkimisväärse summaga, mis on suurem, kui maakohtu poolt väljamõistetud lastele antav elatis. Samas puudub alus lugeda laenumakseid osaks laste ülalpidamiseks antud vahenditest. Asja materjalidest nähtub, et hagejate kasutuses oleva eluruumi omanik on kostja. Toimikus on laenuleping, mille kohaselt laste vanemad on koos laenu võtnud, lepingus puudub laenu sihtotstarve. Suure tõenäosusega saab laenukohustuse täitmine olla laste vanemate ühisvaraga seotud küsimus. Asjaolu, et laste ema võttis vastu kostja poolt tasutud suuruses elatise, ei muuda tasutud elatist kokkuleppe alusel tasutuks ja ei välista täiendava elatise väljamõistmist kahjuhüvitisena. Laste ema on jäänud väite juurde, et kostja poolt enne hagi esitamist tasutud elatis oli ebapiisav ja seda tasuti ebaregulaarselt ja need asjaolud tõidki kaasa hagi esitamise. Ringkonnakohus nõustub, et ca 85 €, s.o summa, mille tasumist saab elatisena arvestada, on liiga väike kahele lapsele ning tõendatud on, et elatis tasuti ebaregulaarsete ülekannetega. 10. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus rahuldas hagi täielikult, siis oli menetluskulude kostja kanda jätmine kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi