2-11-35347/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 18.01.2012 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu Tsiviiasja number 2-11-35347 Hagi ese Hagi hind

Elatise nõue 1080 eurot Menetlusosalised Hageja: M L xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxxxxx xxx.xxx Hageja seaduslik esindaja: L S xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxxxxx xxx.x-xxx Kostja: M-A L xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxx xx-xxx Esindaja: vandeadvokaat Eve Jundas, advokaadibüroo Legalia

Istungi toimumise aeg 12.01.2012.a.

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista M-A L’ilt (xxxxxxxxxxx) M L’i (xxxxxxxxxxx) kasuks igakuine elatisraha 120 (ükssada kakskümmend) eurot alates hagi esitamisest 27.07.2011.a. kuni M L täisealisuseni või kui M L täisealiseks saamisel jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-11-35347 kannab kostja. Hagejal on õigus

30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ja väljamõistmist kostjalt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kuna tegemist on TsMS §

405 lg.1 sätestatud lihtmenetluse asjaga, võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue

L S ja M-A L kooselust on sündinud x.xx.xxxx.a. poeg M L. L S ja M-A L elavad lahus ja M elab koos L S.

Hagiavalduse ja hageja seadusliku esindaja L S poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud poja ülalpidamiskohustust. Rapla Maakohtu 7.04.2004.a. määrusega tsiviilasjas nr.2-65/04 kinnitati poolte kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma pojale elatis 1100 krooni (70,3 eurot) kuus. 2006.a. detsembrikuus sõlmis kostja L S kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus poja ülalpidamiseks tasuma 1500 krooni (95,87 eurot) kuus. 2009.a. maikuust alates ei täitnud kostja nõuetekohaselt kumbagi kokkulepet ja 2010.a. oktoobrikuust alates lõpetas M L ülalpidamise andmise. 2011.a. jaanuarikuus esitas L S kohtutäiturile avalduse Rapla Maakohtu 7.04.2004.a. määruse (tsiviilasi nr.2-65/04) alusel perioodil august 2009 kuni detsember 2010.a. kujunenud elatise võlgnevuse summas 8250 krooni (527.27 eurot) sissenõudes /t.l.132/, millise summa on kostja käesolevaks ajaks kohtutäituri vahendusel tasunud.

Hageja seaduslik esindaja taotleb kostjalt igakuise elatisraha väljamõistmist summas 120 eurot alates elatishagi esitamisest, so 27.07.2011.a.

Kostja seisukoht

Kostja möönab oma kohustust M L’ile ülalpidamist anda, kuid ei pea seda hageja poolt taotletud ulatuses (so 120 eurot kuus) võimalikuks.

Kostja seletuse kohaselt oli maksehäirete tekkepõhjuseks töökoha kaotus 1.02.2009.a., millest alates sai ta töötukindlustushüvitist kuni jaanuarini 2010.a. Alates 1.02.2010.a. kuni 18.10.2010.a. viibis kostja lapsehoolduspuhkusel, millisel perioodil sai vanemahüvitist. Perioodil 25.10.2010.a. – kuni 12.06.2011.a. töötas kostja käsunduslepingu alusel xx-s xxxxx, kus tema töötasu sõltus 100% ulatuses müügitulust, mistõttu varieerusid palgad xxx kroonist kuni xx-xxx euroni perioodil 1.01.2011.a. kuni 12.06.2011.a. Alates 13.06.2011.a. töötab kostja xx-s xxxxxxxx xxxxx brutopalgaga xxx eurot (netopalk xxx.xx eurot). Alates 2011.a. jaanuarikuust on kohtutäitur teinud kinnipidamisi kostja palgast 2009.a - 2010.a. tekkinud elatise võlgnevuse katteks, milline võlg käesolevaks ajaks on tasutud.

Lisaks ülalpidamiskohustusele on kostjal kohustusi panga ees. Eluasemelaenu makse kuus on

292.85 eurot, millest kostja peaks kandma 1/2 ehk 146.43 eurot, hüpoteegilaenu maksekohustus kuni jaanuarini 2012 on 90,7 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on lisaks M veel kaks last – x.xx.xxxx.a. sündinud H-R L ja x.xx.xxxx.a. sündinud R-J L, kellest viimane on raske puudega. Hageja poolt nõutud ulatuses elatise tasumine paneks kostja nooremad lapsed majanduslikult raskemasse olukorda, kui M L. Kostjale teadaolevalt on L S majanduslik seisund parem kui kostjal. Kirjalikus vastuses asus kostja seisukohale, et on suuteline alates 1.07.2011.a. tasuma elatist 80 eurot kuus. Kohtuistungil on ta kompromissi korras valmis tasuma ka 100 eurot kuus.

Kostja tunnistab oma 2011.a. tekkinud elatise võlgnevust hageja ees Rapla Maakohtu 7.04.2004.a. määrusest /t.l.3/ lähtuvalt (mitte L S 2006.a. kokkulepitust lähtuvalt) ning on valmis asuma võlga osade kaupa tasuma.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

PS § 97 p.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud oma vanemalt ülalpidamist saama.

PS § 101 lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 290 eurot ja miinimumelatise suuruseks seega 145 eurot kuus.

PS § 102 lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvesse võttes võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Sama seaduse lg. 2 kohaselt ei vabasta eelkirjeldatud asjaolud vanemat oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest, kuid kohus võib mõjuval põhjusel vähendada väljamõistetavat elatist alla PS § 101 lg.1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.

Kostja on töövõimeline isik, kes väidab, et vaatamata püüdlustele ei ole ta suutnud leida tasuvat tööd, mis võimaldaks tal kõigile oma lastele vähemalt seaduses ettenähtud minimaalmääras elatist anda. Kohtu hinnangul ei ole kostja sellekohased väited mõjuvaks põhjuseks PS § 102 lg.2 tähenduses, mis võimaldaksid kostja seadusest tulenevat kohustust vähendada.

Kostja kaotas töö veebruaris 2009.a. ja sai kuni jaanuarini 2010.a. töötukindlustushüvitist, viibis veebruarist 2010 kuni oktoobrini 2010 lapsehoolduspuhkusel ning 25.10.2010.a. alates on omanud alalist töökohta. L S poolt esitatud elatise tasumise aruandest /t.l.132/ nähtuvalt lõpetas kostja elatise maksmise augustis 2009.a., asus taas maksma veebruaris 2010.a. ja lõpetas maksmise oktoobris 2010.a. ega tasunud sellest alates vabatahtlikult midagi kuni oktoobrini 2011.a. Seega ei sõltunud elatise andmine tegelikult kostja tööhõivest ning perioodidel, kui kostja hagejale üldse ülalpidamist ei andnud, ei olnud ta ilma sissetulekuta.

PS § 102 lg.2 kohaselt peab majanduslikult raskes olukorras vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on nimetatud kohustust hageja suhtes pika perioodi vältel rikkunud ja arvestades asjaolu, et kostja abikaasa on H-R L ja R-J L seadusliku esindajana esitanud Tartu Maakohtule samasisulise hagi, ilmselt ka oma teiste alaealiste laste suhtes. Seega ei ole kostja peamine vastuväide (so võimetus hagejale elatist tasuda enam kui

100 eurot kuus, kuna suuremas ulatuses elatise väljamõistmine kahjustaks tema nooremate laste huve) kohtu hinnangul asjakohane, kuna kostja ei ole perioodil, kui ta M L täielikult ülalpidamiseta jättis, ka oma teistele lastele nõuetekohaselt ülalpidamist andnud.

Asjakohatu on kohtu hinnangul ka kostja arusaam, et elatise väljamõistmisel peaks kohus arvestama hageja seadusliku esindaja majanduslikku seisundit, milline on kostja omast parem. Keskmist kuutöötasu arvesse võttes on nii M L’i teise vanema kui ka kostja praeguse abikaasa majanduslik toimetulek kostja omast kahtlemata parem, kuid nimetatud asjaolu ei anna alust kostja vabastamiseks oma alaealiste laste ülalpidamiskohustusest või seda kohustust ilma mõjuva põhjuseta vähendada.

Kuna hageja seadusliku esindaja nõue elatise saamiseks on 25 euro ulatuses väiksem PS § 101 lg.1 sätestatud elatise alammäärast ning veelgi suuremas ulatuses elatise vähendamiseks puudub kohtu hinnangul igasugune õiguslik alus, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 120 eurot kuus.

PS § 108 kohaselt võib elatist saama õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Kostja tunnistab, et ei ole hagejale pika aja vältel ülalpidamist andnud, mistõttu on hageja nõue, saada elatist hagi esitamisest alates, põhjendatud ja seaduslik ning kostja on sellega ka nõustunud /t.l.13/.

Peale hagi esitamist on kostja tasunud hagejale elatist 2011.a. oktoobrikuus 70.3 eurot ja 2011.a. detsembrikuus 140.60 eurot. Kostja poolt kohtuistungil antud selgituste ja 19.10.2011.a. maksekorraldusele märgitud selgituse :“elatis M L, jaanuar 2011“ /t.l.79/ kohaselt tasus kostja nimetatud maksetega 2011.a. algusest kujunema hakanud elatise võlgnevust. Seega, kui hageja seaduslik esindaja pöördub Rapla Maakohtu 7.04.2004.a. määruse alusel perioodil jaanuar 2011 kuni 27.07.2011.a. kujunenud elatise võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole, tuleb nimetatud nõudest maha arvata kostja poolt 2011.a. oktoobris ja detsembris tasutud maksed kogusummas 210.90 eurot.

Kohtunik: Anne Randjärv