3-11-325/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-325 Haldusasi Valeri Obuhhovi kaebus Justiitsministeeriumi toimingu (seoses vabanemisfondis oleva rahaga) õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu 08.02.2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Valeri Obuhhovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 08.02.2011. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. V. Obuhhov esitas EV Justiitsministeeriumi vastu nõude tema vabanemisfondis oleva raha eest laekunud protsendi väljaarvestamiseks ning selle vabanemisfondi üldsummale juurdekandmiseks.

2. Justiitsministeeriumi 17.01.2011. a otsusega nr 11-7/364 tagastati kaebaja taotlus läbi vaatamatult.

3. V. Obuhhov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Justiitsministeeriumi otsus on põhjendamata ja seadusvastane, sest sellest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel taotlus tagastati. Kuna kaebaja vabanemisfondis olev summa XX XXX krooni on kaebaja omand, siis riik ei tohi käituda antud rahaga kaebaja huve ja õigusi

2 kahjustades. Aastatega raha väärtus väheneb ning seega on põhjendatud pangas olevale rahale intressimäära lisamine.

2. Tartu Halduskohus tagastas 08.02.2011. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Vastavalt HKMS § 11 lg 31 p-le 5 halduskohus tagastab kaebuse, kui kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebajal puudub kaebeõigus Justiitsministeeriumi vastu, kuna vangistusseadus ei sätesta vabanemistoetuselt intresside arvutamise ning maksmise kohustust. Seega puudub Justiitsministeeriumil pädevus otsustada kaebaja vabanemistoetuselt intresside arvutamise ning maksmise kohustuse üle.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. V. Obuhhov esitas 21.02.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 08.02.2011. a määrus tühistada. Asjaolu, et Justiitsministeerium on oma vastuses leidnud, et vangistusseadus ei näe ette vabanemistoetuselt intresside arvutamise ning maksmise kohustust, ei ole aluseks kaebuse tagastamisele. Kaebaja õigusi on rikutud sellega, et tema vabanemisfondis asuvalt rahalt ei maksta intressi. Kaebaja leiab, et tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevale menetlus, et viia vangistusseadus kooskõlla põhiseadusega osas, milles see ei näe ette intressi maksmist kinnipeetava rahale, mis asub vabanemisfondis aastaid ja mida kinnipeetav kasutada ei saa, vaid saab selle kätte alles vanglast vabanemisel. Justiitsministeeriumi poolt rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi (saada intressi isiklikult rahalt, mis on pangas riigi käes) ning jääb arusaamatuks, millised väidetavad asjaolud on tõendatud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Justiitsministeerium palub jätta V. Obuhhovi määruskaebuse rahuldamata. Vanglas olevad kitsendused kinnipeetava isiklikele asjadele, sh rahale ei ole kehtestatud õigusvastaselt. Kinnipeetava huvi kasutada oma omandit, sh isiklikke asju, nt raha, kõikjal vangla territooriumil ja omal vabal valitud viisil, ei kuulu põhiseaduse § 32 lg 2 kaitsealasse. Vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks on lubatud seadusega piirata isikliku omandi, sh raha kasutamist vanglas. Selleks, et kinnipeetavad saaksid võimalikult soodsalt ehk teenusja hooldustasuta teha tehinguid nende isikuarvel oleva rahaga, on Justiitsministeerium sõlminud pangaga lepingu, mille järgi osutatakse vanglate sihtotstarbelistele ehk kinnipeetavatele deposiitkontodele teenuseid tasuta ning kontode intressimäär on seetõttu 0 %. Nendele kontodele on koondatud nii kinnipeetavate vanglasiseseks kasutamiseks jääv raha kui ka vabanemistoetus. Vangistusseadus ei näe ette, et vabanemistoetuse hoiustamisega kaasneb sellelt intresside arvutamise ning väljamaksmise kohustus ning seetõttu ei saa kaebajal olla õigust pöörduda ka vastava nõudega halduskohtusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 08.02.2011. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Vangistusseadus ja muud õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette õigust nõuda vabanemistoetuse summa pealt intresside tasumist.

3 Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kinnipeetava vabanemistoetuse summad ei ole Justiitsministeeriumi kasutuses vaid asuvad panga vastavatel sihtotstarbelistel kontodel. Justiitsministeeriumil on sõlmitud pangaga kokkulepe, mille kohaselt pank ei võta tasu kontol olevate vahenditega tehtavate teenuste eest ega hoolduse kuutasu ning kontode intressimäär on seepärast kokku lepitud 0 %-le. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda Justiitsministeeriumilt vabanemistoetuse summalt intresside arvutamist ja talle väljamaksmist. Ringkonnakohtu arvates ei ole õige kaebaja väide, et tegemist on põhiseaduse § 32 rikkumisega, kuna talt on võetud õigus omandit vabalt vallata ja kasutada ning käsutada. Kaebaja omandiõigus on piiratud vangistusseaduse alusel ja tegemist on proportsionaalsete piirangutega. Vabanemistoetuse kogumise eesmärgiks on isikutele rahaliste vahendite kogumine nende vabastamise korral, et oleks tagatud tema esmane toimetulek pärast vabastamist.

Tiit Lõhmus Maili Lokk Agu Timmi