2-11-41736/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

2-11-41736

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sekretär Ruth Sild Kristi Serva Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2012 a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-41736 Tsiviilasi J. R. hagi R. R. vastu abielu lahutuse nõudes Tsiviilasja hind 1595 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:J. R., isikukood *, elukoht *, e-post: * Hageja lepinguline esindaja: Kalju Hanni, Alter Law Office OÜ, e-post: * Kostja:R. R., isikukood *, elukoht *, e-post: * Kohtuistungi aeg 10.01.2012. RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi. 2. Lahutada J. R. (isikukood *) ja R. R. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud 16. juunil 2007 aastal Järva Maavalitsuses ja mille kohta on tehtud kanne nr *. 3. Taastada R. R. abielu eelne perekonnanimi - *. 4. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. 5. Jõustunud kohtuotsus saata Lääne Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskuludest jätta tasutud riigilõivust hageja kanda 50% ja kostja kanda 50%. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

06.09.2011 esitas hageja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. 13.09.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 25.11.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 10.01.2012 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus

Poolte abielu on registreeritud 16.06.2007..a Paide Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr *. 2009 hilissuvel sõitis kostja * tööle, kus tal tekkis uus elukaaslane. 19.12.2009 kolis hageja välja enda ja kostja ühisest kodust. 2010 aasta jaanuarist elas kostja koos oma uue elukaaslasega *. 2010 suvel lahkus kostja * elama. Eeltoodu alusel palub hageja lahutada enda ja kostja abielu, kuna poolte abielulisi suhteid ei ole võimalik taastada. 02.12.2011 kohtule esitatud täiendavas avalduses palub hageja menetluskuludest tasutud riigilõiv jätta kostja kanda ½ ulatuses. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja väidetel on ta korduvalt teinud kostjale ettepaneku lahutada perekonnaseisuosakonnas, kuid kostja ei tulnud perekonnaseisuosakonda lahutama. Kostja käitumine on tinginud olukorra, kus hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse abielu lahutamise nõudega.

Hageja esitas kohtule Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi /tl 6/, lapse sünnitunnistuse /tl 7/, hageja e-kiri kostjale 28.08.2010 /tl 52/, hageja e-kiri kostjale 02.09.2010 /tl 53/. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde.

Kostja seisukoht

Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt on kostja nõus abielu lahutamisega. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole oma last toetanud. Kostja lahkus kodust koos lastega vaid hädavajalike asjadega. Kostjal ei ole võimalik endale täiendavaid kulutusi lubada. Kostja soovib tagasi oma endist perekonnanime – *.

Kohtuistungile kostja ei ilmunud. 10.01.2012 esitas kostja kohtule avalduse, kus ta palub jätta menetluskulud hageja kanda. Avaldus kordab kostja oma varasemalt kostja vastuses esitatud seisukohti.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3

Abielutõendi järgi on poolte abielu sõlmitud 16.06.2007. aastal Järva Maavalitsuses, mille kohta on koostatud dokument nr *.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on kinnitanud, et alates 2009. aasta hilissügisest ei ela nad enam koos. Nii hagejal kui kostjal on uus pere. Nimetatud asjaolu kinnitab, et poolte abielulised suhted on mitu aastat tagasi lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kuna pooled ei vaidle abielu lahutamise üle, siis tuleb nende abielu lahutada. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi R. R. on avaldanud, et soovib tagasi abielu eel kantud perekonnanime „*“. Eeltoodu alusel tuleb taastada R. R. perekonnanimeks abielu lahutumisel *. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 13 lg 1 järgi perekonnaseisuandmeid muudab andmete muutmise avalduse saanud perekonnaseisuasutus. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb Eesti kohtu lahendi alusel muutmiskande kohtu asukohajärgne maavalitsus. Eeltoodu alusel tuleb kohtuotsus saata pärast jõustumist kannete tegemiseks Lääne Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlus-osaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 164 lg 2 sätetel kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohaldada TsMS § 164 lg 2, mis sätestab, et kulud võib jagada erinevalt TsMS § 164 lg-st 1 juhul, kui selline jaotus ei oleks õiglane. Kohus on tuvastanud, et pooled ei vaidle algusest peale abielu lahutamise nõude üle. Pooled vaidlevad menetluskulude üle. Hageja on kohtule esitanud kaks elektronkirja, kus ta teeb kostjale ettepaneku abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses. Kirjad on 28. augustist 2010

4

ja 02. septembrist 2010. Kohtu poolt tehtud rahvastikuregistripäringu /tl 13/ kohaselt on kostja elukoht * alates 18.07.2011. Perekonnaseaduse § 64 järgi saab perekonnaseisuasutuses abielu lahutada kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kostjale oli juba 2010 suvel teada hageja soov abielu lahutamiseks. Kostja ei leidnud peaaegu aasta jookusul so ajal, mil kostja registreeritud elukoht oli veel Eestis, ja talle oli teada hageja soov abielu lahutamiseks, võimalust abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses. Kohus nõustub hagejaga selles, et kui kostja oleks soovinud abielu lahutada perekonnaseisuasutuses, siis olid tal selleks kõik võimalused olemas. Kostja on oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus hageja oli sunnitud pöörduma lahutuse nõudega kohtusse. Asjaolu, et hageja esitas hagi kohtusse siis, kui kostja registreeritud elukoht oli juba *, ei anna alust jätta menetluskulusid ainult hageja kanda. TsMS § 173 lg 4 järgi menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja palus jätta menetluskuludest tasutud riigilõivust ½ kostja kanda ja ½ hageja kanda ning muud kulud poolte endi kanda. Kohtu poolt eelpool toodud põhjendustel tuleb tasutud riigilõiv jätta 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 174 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/