2-11-60326/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-11-60326

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2012. a. Põlva Tsiviilasja number 2-11-60326 Tsiviilasi

H. L. hagi I. S. ) vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1251,09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

1. Hageja: H. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx x-xxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx ) Hageja seaduslik esindaja – G. T. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx x-xxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx )

2. Kostja – I. S. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx-xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx ) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

1.1 Välja mõista I. S. . L. kasuks elatis alates 01.01.2012. a igakuiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 1 sent kuni H. L. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. a.

1.2 Punktis 1.1 märgitud elatis kanda G. T. nr 221013565832 AS-is Swedbank.

2. Jätta menetluskulud I. S. .

3. Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 17.01.2012. a kell 10. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

2-11-60326

2 (4) möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

H. L. (hageja) on esitanud oma ema - G. T. 08.12.2011. a Põlva kohtumajale hagi I. S. ) vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja vabatahtlikult elatist andmnud, seetõttu nõuab ta viimaselt elatise väljamõistmist igakuiselt 139,01 eurot alates 01.01.2012. a.

Kostja seisukoht

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 22.12.2011. a (tl 10) ning ta pidi kohtule saatma kirjaliku vastuse hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. 03.01.2012. a teatas kostja kirjalikult, et ta võtab hagi õigeks ja vastuväiteid ei esita.

Kohtu põhjendused

Kirjalikus vastuses (koostatud 03.01.2012) kohtule on kostja hagi õigeks võtnud ning nõustunud kirjaliku menetlusega (tl 12). Kohus on kostjale 20.12.2011. a kirjas selgitanud TsMS § 440 lg-s 3 sätestatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi (tl 9).

TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS §-de 231 lg

2 ja 440 lg 1, 3 alusel, sest kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ta on kirjalikus vastuses selgesti märkinud, et võtab hagi õigeks, ja kohus on talle selgitanud hagi õigeksvõtmise tagajärgi ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

2-11-60326

3 (4) Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega.

Elatise väljamõistmisel tuleb juhinduda alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96; 97; 99; 100 ja 101.

PKS § 96 ja § 97 p 1 sätestavad, et ülalpidamist on kohustatud andma täiealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimese lause ja lg 2 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 4 ja § 101 lg 1 sätestavad, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Sünnitunnistuse koopia kohaselt on hageja isaks kostja.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati alates 01.07.2009. a töötasu alammääraks täistööaja töötamise korral 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2012. a töötasu alamäär kuus 290 eurot. Seega on minimaalse elatusraha suurus ühele lapsele alates 01.01.2012. a 145 eurot kuus.

Järelikult võib hageja nõuda kostjalt elatise väljamõistmist igakuiselt 139,01 euro ulatuses alates 01.01.2012. a PKS § 97 p 1 ja § 100 lg 1 alusel. Kuna laps alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1251,09 (9 x 139,01) eurot.

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 1741 lõike 1 esimesele lausele määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja ei ole nõudnud hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le 2 ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamisel riigilõivu.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-11-60326

4 (4)

Lembit Käis kohtunik