3-11-2660/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuaril 2012. a, Tallinnas Haldusasja number 3-11-2660 Haldusasi Rävala Büroohoone AS-i kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 16. augusti 2011. a korralduse nr. 5-1.5/1015 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – Rävala Büroohoone AS, seaduslik esindaja Priit Kotkas, lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Vastustaja – Tallinna Ettevõtlusamet, volitatud esindaja Kristel Valk Asja läbivaatamise aeg kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 16. jaanuarist 2012. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 15. veebruaril 2012. a (k.a) (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rävala Büroohoone AS eksponeerib Tallinnas, Kivisilla tn. 8 / Rävala pst 2 hoone fassaadil plakatit teabega „Üürile anda uued kontoripinnad Rävala 2 5037711“ ning fotoga üürile antavatest kontoripindadest (t. lk. 42).

2. Tallinna Ettevõtlusameti 16. augusti 2011 korraldusega nr. 5-1.5/1015 kohustati kaebajat esitama reklaamimaksualased maksudeklaratsioonid 5 tööpäeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Tallinna Ettevõtlusamet asus seisukohale, et Rävala Büroohoone AS eksponeeris Tallinnas Rävala 2 aadressil reklaami alates 2011. augustist, kuid reklaamimaksu maksudeklaratsioone maksuhaldurile ei esitanud (t. lk. 13-14).

2 3. Tallinna Ettevõtlusameti 9. septembri 2011 korraldusega nr. 5-1.8/1086 kohustati Rävala Büroohoone AS-i tasuma korralduse tähtajaks täitmata jätmise eest sunniraha 100 eurot hiljemalt 7 tööpäeva jooksul korralduse saamise päevast arvates (t. lk. 15).

4. Rävala Büroohoone AS esitas 16. augusti 2011 korraldusele vaide (t. lk. 17-20; 23-24). Tallinna Ettevõtlusameti 19. oktoobri 2011 vaideotsusega nr. 5-1.17/771-5 jäeti vaie rahuldamata (t. lk. 25-27).

5. Kaebaja esitas 14. novembril 2011 kaebuse kohtusse, taotledes Tallinna Ettevõtlusameti 16. augusti 2011. a korralduse ning 9. septembri 2011 korralduse kehtetuks tunnistamist. Kohus jättis kaebuse 16. novembri 2011 määrusega käiguta (t. lk. 30-31). Vastuses käiguta jätmise määrusele loobus kaebaja Tallinna Ettevõtlusameti 9. septembri 2011 korralduse kehtetuks tunnistamise nõudest (t. lk. 52). Kohus võttis 1. detsembril 2011 kaebuse Tallinna Ettevõtlusameti 16. augusti 2011 korralduse tühistamise nõudes menetlusse (t. lk. 53).

KAEBAJA VÄITED

6. Pooltevaheline vaidlus taandub sellele, kas Rävala Büroohoone AS, kelle põhitegevus on ruumide välja üürimine, on oma asukohaks oleva hoone sissekäigu juures, välisseinale kinnitatuna avaldatud teabe näol avaldanud reklaami RekS § 2 lg 1 p 3 mõttes või on tegemist RekS § 2 lg 2 p-s 1 toodud olukorraga, kus avaldatud teavet ei käsitleta reklaamina. Asjassepuutumatu on Tallinna Ettevõtlusameti käsitlus, et teave ei vasta ka RekS § 2 lg 2 p 2 tunnustele, kuna seda pole kunagi väidetudki. Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2010. a otsuse haldusasja nr. 3-09-1702 p-s 9 on väljendatud seisukoht, mille kohaselt reklaamina RekS tähenduses on käsitletav teave, milles sisu, kuju või esitlusviisi näol sisaldub äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Reklaamiga ei ole tegemist, kui avaldatakse neutraalse sisu, kuju ja esitlusviisiga lakoonilisi fakte ning sõnumis ei sisaldu väärtushinnanguid pakkumise kohta. Lauset „Üürile anda uued kontoripinnad Rävala 2. 5037711“ ei saa mitte kuidagi pidada äratuntavalt väljakutsuvaks ja piisavalt intensiivseks üleskutseks kauba ostmiseks, vaid tegemist on neutraalse sisu, kuju ja esitlusviisiga lakoonilise faktiga hoones pindade üürimise kohta ning vastavas sõnumis ei sisaldu mitte ühtegi väärtushinnangut pakkumise kohta, et tegemist oleks kõige paremate, soodsamate või glamuursemate ruumidega, mida üldse üürida on võimalik.

7. Rävala Büroohoone AS asukohaks on Rävala pst 2 / Kivisilla 8, Tallinnas ning just nimelt samal aadressil ta pakubki vahetult ja otseselt oma ruumide üürile andmist ning tarbijal ongi võimalus pakutavate ruumidega kohapeal tutvuda ning soovi korral neid ka üürida. Tallinna Ettevõtlusameti viide Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2010. a otsusele haldusasjas nr. 3-09-1702 on ainetu, kuna vaidluste asjaolud on erinevad. Esiteks ei ole käesoleval juhul tegemist hoone ühe üürnikuga, kes tegutseb konkreetsetes ruumides nagu Toyota Baltic AS, vaid kogu kinnistu, sh hoone omanikuga, kes üürib ruume välja kogu hoones, st. kogu hoone ongi Rävala Büroohoone AS tegevuskohaks. Teiseks, ei saa lauset „Üürile anda uued kontoripinnad Rävala 2. 503771“ pidada juba oma olemuselt reklaamiks. Vastav teave on kvalifitseeritav RekS § 2 lg 2 p 1 toodud erandi alla. Ilmselgelt on tegemist majandus- või kutsetegevuse kohas pakutava teenusega. RekS § 2 lg 2 p 1 kohaselt on seadusandja tahe olnud oluliselt laiem kui teabe avaldamine mittereklaamina näiteks hiirematil, mis asub laual, kus vastav leping allkirjastatakse. KaubTS § 10 lg 1 p 1 kohaselt on kaubanduslikuks teabeks müügikohas antav teenuse või selle müügitingimuste kohta käiv kliendile suunatud teave. Antud juhul ongi kliendile suunatud teave, et hetkel on Rävala Büroohoone AS-l pakkuda vabasid pindasid ehk siis vastav teenus on saadaval. Tallinna Ettevõtlusameti viited, nagu oleks RekS § 2 lg 2 p-s 1

3 märgitud eeldus täidetud vaid juhul, kui vastav teave sisaldaks ka tarbijakaitseseaduse § 4 lg 2 toodud kohustuslikku infot, ei ole veenev, põhjendatud ega seega ka kontrollitav.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Kaebaja eksponeeritud teabele ei kohaldu RekS § 2 lg 2 p 1 nimetatud erand, kuna teave ei asu kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohas. TsÜS § 16 kohaselt on isiku majandus- või kutsetegevuse kohaks tema püsiv ja kestev tegevuskoht. RekS eelnõu seletuskirja kohaselt on RekS mõistes tegevuskoha määratlus TsÜS sätestatud tegevuskoha määratlusest laiem, st tegevuskohana tuleb käsitleda igasugust isiku majandus- või kutsetegevuse kohta, mis võib olla nii püsiv ja kestev kui ka ajutine. Tegevuskoha täpsem määratlus on esitatud KaubTS § 14 lg-s 1, mille kohaselt on tegevuskoht hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustus- või teenindusettevõtte koosseisu kuuluv kaupleja müügikoht, mille juurde võib kuuluda tootmis-, hoiu- või muu koht. Ka Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr. 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 1 p 6 kohaselt käsitatakse majandus- või kutsetegevuse kohana kohta, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. Vahetu pakkumine ja müük tähendab, et tarbijal peab olema võimalik pakutava kaubaga kohapeal tutvuda ning soovi korral seda ka omandada. Kaebaja põhitegevusala on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Kaebaja majandus- või kutsetegevuse koht on Rävala pst 2/ Kivisilla 8 hoones ning hoone välisfassaad ei ole kaebaja majandus- või kutsetegevuse koht (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2010 otsust asjas nr. 3-09-1702). On väheusutav, et kaebaja hoone välisfassaadil kliente vastu võtab või tehinguid teeb.

9. Kaebaja teave ei vasta RekS § 2 lg 2 p 1 tunnustele. RekS § 2 lg 2 eesmärk on eristada kaubanduslikku teavet reklaamist. Kaubanduslik teave on sätestatud KaubTS § 10 lg-s 1, mida täpsustab tarbijakaitseseaduse § 4 lg 2. Seega saab kaubanduslikuks pidada sellist teavet, mis on kantud eesmärgist aidata tarbijal teha informeeritud otsust kauba või teenuse soetamise otstarbekuse kohta. Kui käsitada Rävala pst 2 hoone fassaadi kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohana, tähendaks see kaebaja kohustust avaldada seal tarbijakaitseseaduse § 4 lg 2 nimetatud teavet. Kaebaja eksponeeritud teave ei sisalda teavet ühegi konkreetse teenuse omaduste, kasutustingimuste, hinna või muu tarbijakaitseseaduse §-s 4 nimetatud asjaolu kohta. Seega ei ole kaebaja eksponeeritud teabe puhul tegemist RekS § 2 lg 2 p 1 nimetatud kaubandusliku teabega. Ekslik on kaebaja väide, et RekS § 2 lg 2 p 2 ei ole asjakohane. Kuna teave paikneb hoone fassaadil, tuleb lähtuda sättest, mis käsitab olukorda, mil teavet eksponeeritakse ehitisel. Nimetatud asjaolule juhtis tähelepanu ka Tallinna Ringkonnakohus 21.05.2010 lahendis asjas nr. 3-09-1702 (p 8). RekS § 2 lg 2 p-s 2 toodud loetelu ei hõlma vaidlusalust teavet, milleks on kontakttelefoni number ning teave teenuse kohta, samuti fotot, mistõttu ei ole tegemist majandus- või kutsetegevuse koha tähistusega RekS § 2 lg 2 p 2 tähenduses. Seoses kaebaja viitega Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsusele nr. 2-3/382/05 leiab vastustaja, et reklaam on eksponeeritud hoone fassaadil ja selle suurus on 35 m2. Reklaam ei ole suunatud vaid neile inimestele, kes otsivad kaebaja kontori asukohta, olles juba eelnevalt jõudnud otsusele kaebaja kontorit külastada ning teenuse kohta täpsemat infot saada. Reklaami suurus ja esitusviis, samuti sellele lisatud foto osundavad, et sellega soovitakse saavutada ka selliste inimeste tähelepanu teenuse tarbimisele, kes sellest ilma reklaamita huvitatud ei oleks.

4 KOHTU PÕHJENDUSED

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja poolt Rävala pst 2 / Kivisilla 8 hoone välisfassaadil eksponeeritud teave (t. lk. 42) on käsitatav reklaamina reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 1 p 3 mõistes või RekS § 2 lg 2 p-s 1 sätestatud teabena. Kaebaja on seisukohal, et eksponeeritav teave ei ole käsitatav reklaamina tulenevalt RekS § 2 lg 2 p-s 1 sätestatud erandist. Vastustaja leiab, et RekS § 2 lg 2 p 1 ei ole vaidluses asjakohane säte, vaid teabe vastavust tuleb hinnata RekS § 2 lg 2 p-s 2 toodud tingimustele, millele aga teabe sisu ei vasta. Kohus teeb kõigepealt kindlaks asjakohase sätte (I) ning analüüsib seejärel kaebaja eksponeeritud teabe vastavust sättes nimetatud tunnustele (II).

I

11. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. RekS § 2 lg 2 kohaselt ei käsitata reklaamina: 1) majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teavet; 2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures.

12. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 16 kohaselt on isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Rävala Büroohoone AS-i äriregistrisse kantud aadressiks on Rävala pst. 2 / Kivisilla 8, Tallinn ning põhitegevusalaks enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt on kaebaja Rävala pst 2 / Kivisilla 8 kinnistu omanik. Seega võib Rävala pst. 2 / Kivisilla 8 ärihoonet tervikuna pidada kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohaks. Samas ei viita ükski RekS § 2 lõikes 2 toodud eranditest majandus- või kutsetegevuse koha mõistes hoonele kui tervikule. RekS § 2 lõikest 2 ilmneb, et seadusandja on soovinud kohti, kus teabe avaldamist loetletud juhtudel reklaamina ei käsitata, kitsalt ja konkreetselt piiritleda. Nii reguleerib RekS § 2 lg 2 p 1 teabe avaldamist vaid majandus- või kutsetegevuse sellises kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust; RekS § 2 lg 2 p 2 aga vaid ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, või viimase sissepääsu juures. Ka loetelu järgnevad punktid annavad väga selgepiirilise viite teabe avaldamise kohale, mis võib olla kas: majandus- või kutsetegevuse koha tähistus väljaspool ehitist ( p 3); sõiduki tähistus (p 4); kauba müügipakendi tähistus (p 5); sponsorteates teabe avaldamine (p 6).

13. Seadusandja on seega piiritlenud kolm majandus- või kutsetegevuse kohast kui laiemast mõistest lähtuvat kitsapiirilisemat teabe avaldamise kohta: 1) kauba müügi või teenuse osutamise koht; 2) ehitise välisfassaad ja sissepääs; 3) ehitisest väljapoole jääv koht. Vaidlus puudub selles, et kaebaja eksponeeris teabe kontoripindade üürile andmise kohta Rävala 2 / Kivisilla 8 hoone välisfassaadil. Kuna nimetatud kohas teabe avaldamist reguleerib RekS § 2 lg 2 p 2, tuleb vastavast sättest ka lähtuda, ning puudub vajadus RekS § 2 lg 2 p 1 laiendavaks tõlgendamiseks. Sarnasele seisukohale on Rävala pst 2 hoone välisfassaadil asuvale Toyota Baltic AS teabekandjale kohalduva normi osas asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 21.05.2010 otsuses asjas nr. 3-09-1702, leides, et olukorras, kus vaidlusalune teave asub hoonel, on asjakohane lähtuda RekS § 2 lg 2 p-s 2 nimetatud erandist (p 8). Vastustaja on ka õigesti leidnud, et ärihoone fassaadi ei saa pidada kauba müügi või teenuse osutamise kohaks RekS § 2 lg 2 p 1 mõistes. Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirja (135 SE) kohaselt käsitatakse müügikohana kohta, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või osutab teenust (kaubandustegevuse seaduse § 2).

5 Nõustuda tuleb vastustajaga, et on väheusutav, et kaebaja hoone välisfassaadil kliente vastu võtab või tehinguid teeb. Kui seadusandja oleks soovinud lubada RekS § 2 lg 2 p-s 1 kirjeldatud teabe avaldamist mittereklaamina ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, oleks ta analoogiliselt RekS § 2 lg 2 p-s 1 tehtud viitele saanud ka RekS § 2 lg 2 p-s 2 teha viite RekS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud teabele. Käesoleval juhul sellist viidet tehtud ei ole. Sätete võrdlemisel ilmneb, et reklaamina ei käsitata majandus- või kutsetegevuse kohas (p 1) antavat ka sellist teavet, mida eksponeeritakse ehitisel või majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures (p 2), kuid mitte vastupidi. Seega ei pidanud seadusandja ilmselt RekS § 2 lg 2 p-s 1 kirjeldatud teabe eksponeerimist ehitisel või majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures võimalikuks.

14. Kaebaja väide, et seadusandja tahe on olnud oluliselt laiem kui teabe avaldamine RekS § 2 lg 2 p 1 alusel mittereklaamina hiirematil, mis asub laual, kus vastav leping allkirjastatakse, on iseenesest õige eksponeeritava teabe osas, kuid jätab arvesse võtmata selle, et kauba müük või teenuse osutamine toimub reeglina isikutevahelise suhtlemise kaudu, olgu suhtlemise kohaks kauba müügilett, kontorilaud või internet, ning RekS § 2 lg 2 p-s 1 peetaksegi ilmselgelt silmas teavet, mida on võimalik kliendile edastada vahetu suhtlemise kaudu. RekS eelnõu seletuskirja kohaselt on RekS § 2 mõtteks eristada toote või teenuse kohta antavat teavet reklaamist, kusjuures seletuskirjast ilmneb, et RekS § 2 lg 2 p 1 puhul peetakse silmas eelkõige kaubandustegevuse seaduses (§ 10) sätestatud kaubanduslikku teavet, mis hõlmab eelkõige peamiselt tarbijale antavat kohustuslikku teavet tarbijakaitseseaduse tähenduses. Nimetatud seaduse kohaselt on tarbijal õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning samuti hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja sellest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse, sealhulgas kauba või teenuse suhtes pretensiooni esitamise võimaluste kohta ning muud seaduses sätestatud või olulist lisateavet. Kohus on seisukohal, et sellist teavet saab täies mahus anda vaid kauba või teenuse müüja ning ostja vahetu suhtlemise tulemusena, olenemata sellest, kas see toimub näost-näkku või meilivahetuse teel, kuid mitte valitud teabe eksponeerimisega majandus- või kutsetegevuse kohaks oleva hoone välisseinal. Seega ei saa RekS § 2 lg 2 punkti 1 pidada käesolevas vaidluses asjakohaseks sätteks.

II

15. Kohtuistungil palus kaebaja, et kohus tuvastaks juhul, kui kaebajale RekS § 2 lg 2 p-s 1 sätestatud erand ei kohaldu ka p-s 2 toodud erandi kohaldatavust (kohtuistungi protokolli lk. 3, t. lk. 77). RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja plakat teabega „Üürile anda uued kontoripinnad Rävala 2 5037711“ ning foto üürile antavatest kontoripindadest ei ole vaadeldav kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha tähistusena RekS § 2 lg 2 p 2 mõttes. Seega ei kohaldu kaebajale ka RekS § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud erand. Kivisilla tn. 8 / Rävala pst 2 hoone fassaadil asuv 35 m2 suurune värvifoto koos teabega (t lk. 42) ei erine oluliselt kõrval asuva Toyota Lexuse värvilisest reklaamplakatist. RekS § 3 lg 1 kohaselt peab reklaam tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Kaebaja eksponeeritav teave on pilkupüüdev, avalikust kohast jälgitav ning selgelt suunatud tänaval möödujatele, sisaldades

6 piisavalt intensiivset üleskutset uute kontoripindade üürimiseks, et tagada arusaama sellest, et tegemist on RekS § 2 lg 1 p 3 mõistes reklaamiga. 16. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Tiina Pappel kohtunik