3-09-3018/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2012, Tartu Haldusasja number 3-09-3018 Haldusasi Rosneft Partners OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 3. septembri 2009. a maksuotsuse nr 12.2-3/5477-10 tühistamiseks Apellant Rosneft Partners OÜ (reg.-kood 10958520) Vastustaja Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg

31. mai 2010 RESOLUTSIOON

1. Jätta Rosneft Partners OÜ taotlus menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumiseks rahuldamata.

2. Jätta Rosneft Partners OÜ apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2010. a otsuse peale käiguta.

3. Anda apellandile tähtaeg kümme päeva alates käesoleva määruse jõustumisest riigilõivu 958,67 eurot tasumiseks Rahandusministeeriumi arvelduskontole

- nr 10220034796011 SEB Pangas või

- nr 221023778606 Swedbank’is või

- nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või

- nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis Tartu Ringkonnakohtu viitenumbriga 2900072783. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu registriosakond avalikustas 29.10.2007 sundlõpetamisteate Rosneft Partners OÜ (reg.-kood 10853672, juhatuse liikmed K.K. ja R.P. ) kohta. 20.02.2009 muutis senine OÜ Trikonte Grupp (reg.-kood 10958520) oma ärinime Rosneft Partners OÜ-ks. Ajavahemikul 19.02.2009 kuni 02.02.2010 oli osaühingu juhatuse liikmeks R.P. , alates 02.02.2010 T.R.

2

2. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus määras 03.09.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/5477-10 Rosneft Partners OÜ-le (reg.-kood 10958520) maksustamisperioodi 2009 aprill eest käibemaksu summas 1 800 000 kr tingimusega, et maksuhaldur võb otsust muuta või kehtetuks tunnistada juhul, kui maksukohustuslane esitab dokumendid 2009 deklareeritud sisendkäibemaksu summade tõendamiseks.

Rosneft Partners OÜ esitas maksuotsusele vaide, kuid Maksuja Tollamet jättis 12.11.2009. a maksuotsusega nr 6-1/472-5 vaide rahuldamata.

3. Rosneft Partners OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 03.09.2009 maksuotsus nr 12.2-3/5477-10.

4. Tartu Halduskohus jättis 30.04.2010. a otsusega kaebuse rahuldamata.

5. Rosneft Partners OÜ esitas 31.05.2010 apellatsioonkaebuse, milles palus vabastada osaühing riigilõivu tasumisest, halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule.

6. Taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjendas apellant sellega, et kuigi osaühing ei ole maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses, on riik alustanud menetlust osaühingu vastu maksejõuetuse kaalutlustel.

7. Tartu Ringkonnakohus kohustas 25.06.2010. a määrusega Rosneft Partners OÜ-d esitama hiljemalt 30.07.2010 ringkonnakohtule andmed osaühingu osanike ja nende varade seisu kohta.

8. Rosneft Partners OÜ esitas 30.07.2010. a kirjaga ringkonnakohtule teatise, milles leidis, et ringkonnakohtu 25.06.2010. a määrus on ebaseaduslik, kuna selle on andnud isik, kellel ei ole pädevust esitada kohtu seisukohti ning ka sisuliselt ei ole põhjendatud informatsiooni küsimine osaühingu osaniku varalise seisu kohta selleks, et otsustada osaühingu riigilõivu vabastamisest tasumise põhjendatuse üle. Osaühingule teadaolevalt on osaühingu ainuosaniku R.P. seisukoht, et ta keeldub andmete esitamisest ametivõimudele Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22 lg 3 alusel ning osaühingul puuduvad seaduslikud võimalused kohustada osaühingu ainuomanikku ringkonnakohtu palutud informatsiooni esitama.

Teatises esitas Rosneft Partners OÜ taotluse talle menetlusabi andmiseks riigilõivu tasumiseks juhul, kui kohus ei pea võimalikuks osaühingut riigilõivu tasumisest vabastada. Samuti palus apellant ringkonnakohut kontrollida, kas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 183 sisalduv menetlusabi andmise piirang ei ole vastuolus PS § 12 esimeses lauses sisalduva võrdsuspõhimõttega koosmõjus PS §-ga 11.

9. Ringkonnakohus küsis 03.01.2011 poolte seisukohti menetluse peatamise osas kuni Riigikohtu otsuseni asjas nr 3-4-1-13-10.

10. Ringkonnakohus palus 04.01.2011 TsMS § 186 lg 5 alusel esitada Rosneft Partners OÜ-l ringkonnakohtule tõendid ettevõtte kassas toimunud rahaliste liikumiste ja kassajäägi kohta perioodil alates 24.03.2010 kuni 30.07.2010.

11. Apellant vastas 07.01.2011. a, et soovib menetluse peatamist kuni Riigikohtu otsuse kuulutamiseni.

3

12. Vastustaja teatas 07.01.2010. a, et on maksumenetlustes nr 12.2-3/8385, nr 12.2-3/10783 ja nr 12.2-3/6440 kogutud ja selgunud andmetes lähtuvalt alust kahelda apellandi poolt esitatud väidete usaldusväärsuses, kuna nimetatud maksumenetlustes on apellandi pisteliselt kontrollitud tehingutest selgunud, et apellant on kassasse tõenäoliselt vastu võtnud suure summa sularaha, kokku 3 061 349,40 krooni. Vastustaja esitas kviitungi koopia (tl 121), mille kohaselt on Rosneft Partners OÜ 07.04.2010 võtnud kassasse sisse 153 600,00 krooni. Samuti väidab vastustaja, et tal on andmeid, et oma tulude varjamise eesmärgil on apellant sõlminud OÜ-ga Direct Transcapital sõlminud fiktiivseid kokkuleppeid apellandi nõuete omandamise osas, mis võimaldas apellandi tehingupartneril tasuda arveid apellandi endise seadusliku esindaja (R.P. ) kontrolli all oleva teise äriühingu (OÜ RKO Platvorm) arestivabale arveldusarvele.

13. Apellant esitas 11.01.2011 Tartu Ringkonnakohtule kassaraamatu väljavõtte (tl 140), mille kohaselt perioodil 24.03.2010 kuni 30.07.2010 tehinguid ei toimunud ning kassa algja lõppjääk oli null krooni.

14. Ringkonnakohus pöördus 17.01.2011 apellandi poole, küsides selgitust vastustaja seisukoha ja esitatud kviitungi koopia osas.

15. Apellant möönas 25.01.2011 ringkonnakohtusse saabunud vastuses, et esitatud kassaliikumise väljavõte erineb algselt väljastatud dokumentide sisust. Ta selgitas, et kuna maksuhaldur on haldusasjas nr 3-10-2778 asunud seisukohale, et Rosneft Partners OÜ-l puudus kõnealusel perioodil majandustegevus, siis on apellant teinud vastavad muudatused ka raamatupidamisregistris, et mitte esitada valeandmeid. Apellant leidis, et ei saa oma bilansis kajastada neid dokumente, mida maksuhaldur ei ole käsitlenud tõeste dokumentidena. Ta lisas, et ka käesolevas menetluses maksuhalduri poolt lisatud dokumendi kajastamise viisist ettevõtte bilansis sõltub otseselt Rosneft Partners OÜ maksevõime.

16. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis 19.04.2011 asjas nr 3-4-1-13-

10 Tallinna Halduskohtu taotluse rahuldamata ega tunnistanud vana halduskohtumenetluse seadustiku § 91 lõiget 1 põhiseadusevastaseks. Küll aga tunnistas Riigikohtu üldkogu 22.11.2011 asjas nr 3-3-1-33-11 vana halduskohtumenetluse seadustiku § 91 lõike 1 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda apellatsioonimenetluses vabastada täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest äriühingut, mis ei vasta selles sättes märgitud kriteeriumitele. Küsimuse all oli riigilõivu määr 130 000 krooni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus tuvastab, et menetlus ei ole peatatud.

18. Apellant taotleb riigilõivust vabastamist või alternatiivselt menetlusabi. Samuti palus apellant ringkonnakohut kontrollida, kas TsMS §-s 183 sisalduv menetlusabi andmise piirang ei ole vastuolus PS § 12 esimeses lauses sisalduva võrdsuspõhimõttega koosmõjus PS §- ga 11.

19. 01.01.2012 jõustus uus halduskohtumenetluse seadustik (HKMS). HKMS § 285 lg 2 järgi vaadatakse enne käesoleva seadustiku jõustumist esitatud riigilõivust või kautsjonist

4 vabastamise taotlus läbi 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku menetlusabi sätete kohaselt. HKMS § 1 lg 4 kohaselt kehtib sama ka varem esitatud menetlusabi andmise taotluse kohta.

20. Vastavalt HKMS § 110 lg 1 lausele 1 on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama sätte lause 2 p 1 järgi võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

21. Juriidilisele isikule menetlusabi andmise tingimused on sätestatud HKMS §-s 113. Selle järgi saab äriühing reeglina menetlusabi vaid siis, kui ta on pankrotivõlgnik. Siiski osutab HKMS § 113 lg 4, et HKMS § 110 lg 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud menetlusabi võib saada ka HKMS § 113 lõigetes 1–3 sätestatud tingimustele mittevastav juriidiline isik, kelle asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis.

22. Eeltingimuseks on aga, et menetlusabi taotleja vastab HKMS §-s 111 nimetatud üldtingimustele. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

23. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et apellant võttis 07.04.2010 kassasse sisse 153 600,00 krooni. Apellandi seisukoht, et kuna maksuhaldur on haldusasjas nr 3-10-2778 asunud seisukohale, et Rosneft Partners OÜ-l puudus kõnealusel perioodil majandustegevus, siis on apellant teinud vastavad muudatused ka raamatupidamisregistris, et mitte esitada valeandmeid, ei ole kooskõlas seadusega ja jääb seetõttu tähelepanuta. Apellant on raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg 2 järgi raamatupidamiskohustuslane. RKS § 4 sätestab raamatupidamise korraldamise põhinõuded. Selle paragrahvi punktide 1–3 järgi on raamatupidamiskohustuslane on kohustatud 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites.

24. Apellant leiab, et ei saa oma bilansis kajastada neid dokumente, mida maksuhaldur ei ole käsitlenud tõeste dokumentidena. Ta lisab, et ka käesolevas menetluses maksuhalduri poolt lisatud dokumendi kajastamise viisist ettevõtte bilansis sõltub otseselt Rosneft Partners OÜ maksevõime.

25. RPS § 6 sätestab majandustehingute dokumenteerimise ja kirjendamise nõuded. Selle paragrahvi lg 1 järgi on majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Sama paragrahvi lg 2 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima

5 ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.

26. Raamatupidamisdokumentides paranduste tegemise kord on sätestatud RPS §-s 10, mille lg 1 kohaselt ei ole raamatupidamise algja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend.

27. Eeltoodust nähtuvalt on apellandi esitatud kassaraamatu väljavõte ebaõige. Apellandi esitatud kassaraamatu väljavõte ei vasta RPS §-de 4, 6 ja 10 nõuetele. Ringkonnakohus ei ole esitatud andmete põhjal veendunud selles, et apellant ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Seetõttu ei ole käesoleval juhul vaja anda hinnangut, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on üldse edukas.

28. Apellant palus ringkonnakohtul kontrollida, kas TsMS §-s 183 sisalduv menetlusabi andmise piirang on vastuolus PS § 12 lauses 1 sisalduva võrdsuspõhimõttega koosmõjus PS §-ga 11. Alates 01.01.2012 kehtiv halduskohtumenetluse seadustik sisaldab ammendavat menetlusabi regulatsiooni. Ringkonnakohus tõlgendab apellandi taotlust palvena anda põhiseaduslik hinnang HKMS §-dele 111 ja 113 nende koosmõjus.

29. Ringkonnakohus juhib kõigepealt tähelepanu sellele, et kohus saab kontrollida ainult antud asjas asjassepuutuva sätte kooskõla põhiseadusega. Asjassepuutuv on norm siis, kui kohus peaks selle põhiseadusvastasuse korral teisiti otsustama kui selle põhiseaduspärasuse korral. HKMS §-d 111 ja 113 ei ole aga antud asjas asjassepuutuvad, sest apellandile ei tule anda menetlusabi juba seetõttu, et ta ei vasta nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele.

30. Ringkonnakohus lisab, et Riigikohus on võtnud seisukoha ka nõutava riigilõivu määra põhiseaduspärasuse osas. Nimelt on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asunud seisukohale, et riigilõivusumma haldusasjas 15 000 krooni vähemalt 300 000 krooni pealt on põhiseaduspärane (RKPJKo 19.04.2011, 3-4-1-13-10, p 54).

31. Riigilõivu määra aluseks on riigilõivuseaduse § 57 lg 16. Selle sätte alusel on riigilõivu määr viis protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte üle 958,67 euro. Vaidlustatav summa on käesoleval juhul 1 800 000 krooni ehk 115 040,97 eurot, millest 5% oleks rohkem kui 5 000 eurot. Sellest tulenevalt tuleb apellandil tasuda seaduses ette nähtud riigilõivu ülemmäär.

32. Kuna riigilõivu tasumata jätmine on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus, mida saab ilmselt kõrvaldada, tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja määrata apellandile tähtaeg riigilõivu tasumiseks (HKMS § 55 lg 1). Kui apellant jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse apellandile.

Einar Vene Maili Lokk Madis Ernits