2-11-47218/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-47218

1(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-47218 Tsiviilasi KT hagi TT vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KT (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja KT (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Helen Reinvart (OÜ Mandatum Õigusbüroo, elektronpost helen.reinvart@gmail.com); Kostja TT (isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista TT pojale KT perioodi 03.10.2010.a kuni 02.10.2011.a eest elatise võlgnevus summas 2 280 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot. 3. Välja mõista TT igakuine elatis pojale KT tema ülalpidamiseks summas 190 (ükssada üheksakümmend) eurot alates 03.10.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 04.09.2015.a või elatise suuruse muutmiseni. 4. KT on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. 5. Määrata kindlaks käesoleva kohtuotsuse täitmine alljärgnevalt: TT tasub väljamõistetud elatisraha KT arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. 6. TT poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.01.2012.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KT esindaja esitas 03.10.2011.a Harju Maakohtule hagi TT vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on KT ja TT abielust sündinud XXX.a poeg K. Poolte abielulised suhted on lõppenud ning hageja elab koos oma emaga. Kostja ei ole täitnud oma kohustust hoolitseda selle eest, et

2-11-47218

2(5) tema laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kostja ei ole täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Hageja vajadused kuus on 435,50 eurot. 1) Eluasemekulud – 78,35 eurot – hageja elab koos ema ja viimase Nurme põik 23 asuvas ridaelamuboksis. Eluaseme kulutused seisnevad hageja osale vastavas igakuistes maksetes küttele (FTAS-le – köetakse maagaasiga), elektrile (FEAS-le), vee- ja kanalisatsioonile (AS-le VV), prügiveole (AS-le VK) eest. Kuna kütteperioodil on küttekulu ligi kümme korda suurem kui suvekuudel, siis keskmiseks küttekuluks on arvestatud 92 eurot. 2) Toidule tehtavad kulutused - 160 eurot. Üldteada on asjaolu, et kasvava lapse üheks esmaseks vajaduseks on söömine. Seega kultuste tegemine toidule on vajalik. 3) Sidekulud - 16,15 eurot – eelkõige kulutused internetiühendusele, mis seisnevad hageja osale vastavas igakuistes maksetes ja mobiiltelefoni kõnepaketi kulud. Sidekulutused on paratamatud, sest suhtlemine koolipäeval linnas töötava emaga toimub telefoni teel. 4) Kulutused tervishoiule - 20 eurot – kulutused on jagatud aasta peale arvestusega, et hageja on allergiline herilasehammustusele ning peab alates taimede õitseaja algusest kuni lõpuni regulaarselt tarvitama antihistamiinikumi ning arvestatud on kulutustega prillidele. Antihistamiinikumi ravimi hind on käesoleval hetkel 6 eurot. Lisaks on sügis-talvisel perioodil on suuremad kulutused külmetusravimitele ja kevadisel perioodil vitamiinidele. 5) Kulutused hügieenitarvetele - 10 eurot – kulutused on jagatud aasta peale arvestusega, et sisaldava nahahooldus- ja hügieenitooteid (seep, dušigeel, hambapesuvahendite jmt) ning pesuvahendite kulu. Kuna hageja tegeleb spordiga, siis kulutused hügieenitoodetele on suuremad, samuti kulud voodipesule, käterätikutele. 6) Kulutused transpordile - 5 eurot – siia hulka on arvestatud kolmel korral kuus ühistranspordis õpilaspileti kulud sõiduk Viimisist linna. 7) Kulutused riietele ja jalanõudele - 60 eurot – kulutused on jagatud aasta peale arvestusega, et sisaldavad nii üleriided sh talviseks perioodiks, kui ka kampsuneid, pluuse, pükse, pesu, sokke jmt. Samuti treeninguks vajalikke sportrõivaid. Jalanõude puhul on arvestatud nii välis- kui ka kooli sisejalatseid. 8) Kulutused koolikohustuse täitmisele - 10 eurot – eelkõige kulutused õppevahenditele, siia hulka on arvatud ka koolis toimuvate ürituste piletid, klassiekskursioonid ja väljasõitude kulud. 9) Kulutused huvialaringile (trennile) - 56 eurot. 10) Muud vältimatud kulud - 20 eurot - siia hulka on arvatud kulutused treeninguks vajalike sporditarvete ostmiseks, sõprade sünnipäeva kingituste ostmisele, raamatutele ja teatri-ning kinopiletile.

Hageja vajab tervislikku toitu, eakohaseid riideid ning teda arendavat tegevust. Hageja seadusliku esindaja keskmine brutotöötasu suurus kuus on 848,06 eurot ja talle kuulub ridaelamuboks, mis on soetatud pangalaenu eest. Hagejale ei ole teada kostja töötasu suurus. Kostjale kuulub korteriomand Mustamäe linnaosas aadressil Keskuse tn 20-29. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja kostjalt alates 03.10.2010.a igakuist elatist summas 217 eurot kuus. Hageja taotleb elatusraha seadusega kehtestatud minimaalmäärast suuremas summas, mis on eelkõige tingitud kuludest allergiaravimile ja prillidele ning tennise treeningule. Hageja leiab, et nii kulutused tervishoiule kui ka huvialaring on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub hagi rahuldada ning välja mõista 1) kostjalt hageja ülalpidamiseks elatusrahana perioodi 03.10.2010 kuni 03.10.2011 eest kokku summas 2604 eurot ning 2) alates 04.10.2011.a hagejale igakuine elatis summas 217 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutumiseni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Hageja 27.12.2011.a vastuses rõhutab, et kostja on töövõimeline ning asjaolu, et kostja töökogemusega ei ole olnud võimalik töökohta leida, viitab pigem asjaolule, et kostja on kas töökoha suhtes äärmiselt valiv või on tal olemas mitteametlik sissetulek, mis võimaldab taotleda ka töötu hüvitist. Hageja leiab, et ametliku sissetuleku puudumine ei anna alust vabastada kostjat oma lapse ülalpidamiskohustusest. Kostjale kuulub korteriomand aadressil Keskuse 20-29, Tallinn, seega on kostjal jätkunud rahalisi vahendeid korteriga seotud kõrvalkulude kandmiseks. Järelikult ei mõjuta legaalse töötasu puudumine kostja sissetulekut. Hageja leiab, et kostja varaline seisund võimaldab tal töötasu puudumisest hoolimata anda hagejale ülalpidamist.

2-11-47218

3(5)

KOSTJA VASTUS

Kostjal esitas 21.11.2011.a hagile vastuse, mille kohaselt on kostja töötu. Kostja hagi õigeks ei võta ega tunnista enda vastu suunatud nõudeid. Kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

KT ja TT ühine poeg KT on sündinud XXX.a poolte abielust. Lapse vanemad elavad eraldi ning nende abielulised suhted on lõppenud. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Kostja lapse ülalpidamiskohustust täitnud ei ole. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises.

Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist summas 217 eurot tagasiulatuvalt alates 03.10.2010.a. Kostja hagi ei tunnista, sisulisi vastuväiteid kostja hagile esitanud ei ole, samuti ei ole kostja elatise suurusele vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole välja toonud, kui suur peaks olema tema osa oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Tulenevalt asjaolust, et hageja soovib elatise välja mõistmist suuremas summas kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, tuleb kohtul võtta seisukoht, millist summat saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks, mis tagab lapse normaalse arengu ning arvestab kõigi lapse vajadustega. Lapse vajaduste suurus ei sõltu sellest, mida on vanemad suutelised lapsele lubama, vaid kindlaks tuleb teha lapse mõistlikud vajadused ning nende rahuldamiseks tehtavad kulutused. Hagiavalduse kohaselt kulub 14-aastase K ülapidamiseks igakuiselt 435,50 eurot, millest eluasemekulud 78,35 eurot, toidule tehtavad kulutused 160 eurot, sidekulud 16,15 eurot, kulud tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused transpordile 5 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 10 eurot, kulutused huvialaringile (tennise treeningtunnid) 56 eurot ning muud vältimatud kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja põhjendanud lapse toidule tehtavaid kulutusi igakuiselt summas 160 eurot. Eelnimetatu tõendamiseks kohtule tõendeid esitatud ei ole ning see on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohtu peab põhjendatud kulutusteks toidule 100 eurot kuus. Kohus arvestab, et KT on kasvueas laps, kelle vajadused ilmselgelt suurenevad, samuti, et laps vajab suveperioodil

2-11-47218

4(5) allergiavastaseid ravimeid, kannab lisakulutusi prillide soetamisel ning soovib tegeleda tennisemänguga. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et hageja peab paratamatult kandma mõningasi lisakulusid, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Kohus peab hageja põhjendatud igakuisteks kuludeks 380 eurot.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Hageja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 848 eurot kuus. Kostja on esitanud kohtule Eesti Töötukassa tõendi, mille kohaselt on kostja alates 22.09.2011.a töötu ning isikule ei maksta töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole esitanud kohtule oma arvelduskontode väljavõtteid, ei pruugi eeltoodu kajastada kostja tegelikku majanduslikku seisu. Kohus nõustub hageja väitega, et kuna kostjale kuulub korteriomand registriosa numbriga XXX (XXX, Tallinn) ning kostja kannab sellele paratamatult kulutusi, ei näita tõend töötuksolemise kohta, et kostjal reaalselt sissetulekud puuduvad.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega ei ole kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.

Kohtuhinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatis summas 190 eurot.

Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 03.10.2010.a kuni 03.10.2011.a summas 217 eurot kuus, kokku 2604 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta nimetatud perioodil oleks lapse ülalpidamiskohustust täitnud, seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 03.10.2010.a kuni 02.10.2011.a summas 2280 eurot (s.o 190 eurot igakuiselt). Kuna hagi elatise välja mõistmiseks on kohtule esitatud 03.10.2011.a, mõistab kohus elatise võlgnevuse välja kuni 02.10.2011.a ning alates hagi esitamisest kindla summana kuus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Hageja taotlusel määrab kohus kindalaks, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb kostjal väljamõistetud elatusraha tasuda lapse ema arveldusarvele.

2-11-47218

5(5) TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik