3-11-2549/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMaa-amet viis keskkonnaministri 19.05.2011 käskkirja nr 711 „Riigivara tasu eest võõrandamine“ alusel 10.08.2011 läbi avaliku kirjaliku enampakkumise Pärnu maakonnas Audru vallas Põhara külas asuva Muraka (katastritunnus 15901:001:0378, pindala 15.88 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Kastna külas asuva Ahero (katastritunnus 82602:003:0257, pindala 20,18 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) kinnisasjade müümiseks.
Legislator headnote
AI generated3-11-2549/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Käskkirjaga on tunnistatud Muraka ja Ahero kinnistute enampakkumine riigivaraseaduse (RVS) § 68 lg 2 p 4 alusel nurjunuks seetõttu, et kaks pakkujat on mitmes pakkumisvoorus esitanud võrdseid pakkumisi ja neid pakkujaid on esitanud sama isik. Samas ei ole käskkirjas välja toodud asjaolusid, mis tõendaksid pakkujate kooskõlastatud tegevust ega ole ka näidatud, millist olulist mõju omab see väidetav koostöö enampakkumise tulemustele või kuidas võib see mõju avaldada. Vastustaja ei kuulanud enne käskkirja andmist ühispakkujaid ära ega andnud neile võimalust omapoolse seisukoha esitamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2012. a Tallinn Haldusasja number 3-11-2549 (3-11-2550) Haldusasi T.K., OÜ Lignator Mets, U.A.i, O.J., M.J. ning OÜ Snowden kaebused keskkonnaministri 28.09.2011 käskkirja nr 1417 osaliseks tühistamiseks ning keskkonnaministri kohustamiseks enampakkumismenetlusega Pärnu maakonnas Audru vallas Põhara külas asuva Muraka kinnisasja ning Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Kastna külas asuva Ahero kinnisasja osas jätkama. Menetlusosalised Kaebajad – T.K., OÜ Lignator Mets, U.A., O.J., M.J., OÜ Snowden; lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Poola; Vastustaja – Keskkonnaministeerium; volitatud esindaja Toomas Kutti. Asja läbivaatamise aeg 19.12.2011. a Resolutsioon Jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 13.01.2012 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
182 lg 1 p 9).
Asjaolud
1. Maa-amet viis keskkonnaministri 19.05.2011 käskkirja nr 711 „Riigivara tasu eest võõrandamine“ alusel 10.08.2011 läbi avaliku kirjaliku enampakkumise Pärnu maakonnas Audru vallas Põhara külas asuva Muraka (katastritunnus 15901:001:0378, pindala 15.88 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Kastna külas asuva Ahero (katastritunnus 82602:003:0257, pindala 20,18 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) kinnisasjade müümiseks.
2. 10.08.2011 toimunud enampakkumisel esitasid Muraka ja Ahero kinnisasjade suhtes pakkuja T.K. ja ühispakkujad OÜ Lignator Mets, U.A., O. J., M.J. ning OÜ Snowden, keda esindas volikirja alusel T.K., võrdsed kõrgeimad pakkumised vastavalt summas 62 101 eurot ja summas
46 890 eurot. Ühispakkujate antud volikirjade kohaselt oli T.K. volitatud osalema esindatavate nimel riigile kuuluvate kinnisasjade enampakkumisel ja tegema pakkumise omal äranägemisel.
3. Maa-ameti peadirektori 11.08.2011 käskkirja nr 163 alusel korraldati Ahero ja Muraka kinnisasjade osas 15.08.2011 täiendav kirjalik enampakkumise voor, kus kinnasasjade alghinnaks olid esimeses voorus pakutud kõrgeimad pakkumised, vastavalt 62 101 ja 46 890 eurot. 15.08.2011 esitasid pakkuja T.K. ja ühispakkujad, keda esindas volikirja alusel T.K., võrdsed kõrgeimad pakkumised Muraka kinnistu osas summas 62 110 eurot ning Ahero kinnistu osas summas 46 900 eurot.
4. Maa-ameti peadirektori 17.08.2011 käskkirja nr 166 alusel korraldati Ahero ja Muraka kinnisasjade osas 22.08.2011 teistkordne täiendav kirjalik enampakkumise voor, kus kinnisasjade alghinnaks olid esimeses täiendavas voorus pakutud kõrgeimad pakkumised, vastavalt 62 110 eurot ja 46 900 eurot. 22.08.2011 esitasid T.K. ja ühispakkujad, keda esindas volikirja alusel T.K., võrdsed kõrgeimad pakkumised Muraka kinnisasja suhtes summas 62 120 eurot ja Ahero kinnisasja suhtes summs 46 910 eurot.
5. Keskkonnaminister tunnistas 28.09.2011 käskkirjaga nr 1417 avaliku kirjaliku enampakkumise Muraka ja Ahero kinnistute osas nurjunuks ja jättis enampakkumise tulemused kinnitamata. Ühtlasi jäeti eelviidatud käskkirjaga T.K.le ning ühispakkujatele (OÜ Lignator Mets, U.A., O. J., M.J. ja OÜ Snowden) tagastamata nende poolt Muraka ja Ahero kinnisasjade eest tasutud tagatisrahad. Käskkirja punktis 3.4 otsustati korraldada uus avalik kirjalik enampakkumine Muraka ja Ahero kinnisasjade müümiseks keskkonnaministri 19.05.2011 käskkirjaga nr 711 sätestatud tingimustel.
6. T.K. ja OÜ Lignator Mets, U.A., O.J., M.J. ning OÜ Snowden esitaid 31.10.2011 Tallinna Halduskohtule kaebused keskkonnaministri 28.09.2011 käskkirja nr 1417 osaliseks tühistamiseks ning keskkonnaministri kohustamiseks enampakkumisega Pärnu maakonnas Audru vallas Põhara külas asuva Muraka kinnisasja ning Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Kastna külas asuva Ahero kinnisasja osas edasi minema. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse, kaebuste ühiseks numbriks jäi 3-11-2549.
Kaebuste sisu
Käskkirjaga on tunnistatud Muraka ja Ahero kinnistute enampakkumine riigivaraseaduse (RVS) § 68 lg 2 p 4 alusel nurjunuks seetõttu, et kaks pakkujat on mitmes pakkumisvoorus esitanud võrdseid pakkumisi ja neid pakkujaid on esitanud sama isik. Samas ei ole käskkirjas välja toodud asjaolusid, mis tõendaksid pakkujate kooskõlastatud tegevust ega ole ka näidatud, millist olulist mõju omab see väidetav koostöö enampakkumise tulemustele või kuidas võib see mõju avaldada. Vastustaja ei kuulanud enne käskkirja andmist ühispakkujaid ära ega andnud neile võimalust omapoolse seisukoha esitamiseks.
Vaid T.K. esitas vastustajale oma seisukoha. Vastustaja välja toodud asjaolud ja väited ei võimalda asuda seisukohale, et RVS § 68 lg 2 p 4 rakendamise eelduseks olev asjaolu antud juhul esineks. Poolte kooskõlastatud tegevust ei saa tuletada asjaolust, et kaebajad esitasid kolmes enampakkumise voorus võrdse hinnaga pakkumised ning üks kaebajatest esindas samal ajal teisi kaebajaid. RVS § 68 lg 2 p 4 rakendamise eelduseks on pakkujate kooskõlastatud tegevus, mitte aga pakkujate esindajate kooskõlastatud tegevus. Ei ole ühtki õigusnormi, mis võimaldaks pakkuja esindaja tahet omistada pakkujale.
Selleks, et tuvastada kooskõlastatud tegevus, on aga vajalik tuvastada pakkujate tahe ja kokkulepe tegutseda kooskõlastatult. Pakkujate tahte tuvastamiseks ei piisa sellest, et on tuvastatud, et pakkujaid esindas sama isik. Asjaolu, et isikul on õigus teha pakkumine oma äranägemisel, ei tähenda veel, et ta ka pakkumise omal äranägemisel tegi. Vastustaja ei ole tuvastanud, et T.K. tegi teiste kaebajate nimel pakkumise omal äranägemisel. Ka ei ole tuvastatud, et kaebajad oleksid teinud pakkumise T.K.ga kooskõlastatult. Käskkirjas ei ole motiveeritud, millist negatiivset mõju enampakkumisele omab või võib omada pakkujate poolt võrdsete pakkumiste tegemine ega seda, miks see mõju on oluline.
T.K. on menetluse käigus nimetatud küsimust korduvalt tõstatanud, kuid vastustaja ei ole sellele küsimusele vastanud. Käskkirjas on küll esitatud seisukohad selle kohta, milline on vastustaja arvates võrdsete pakkumiste esitamise mõju enampakkumise menetlusele, kuid puuduvad põhjendused, mis näitaks, et võrdsete pakkumiste esitamine omaks mistahes mõju enampakkumise tulemusele. Riigivara müügiks korraldatud enampakkumise eesmärgiks on müüa enampakkumisele pandud vara enampakkumise tingimuste kohaselt ja parima pakutud hinnaga. Seepärast tuleb RVS § 68 lg 2 p-s 4 sätestatud tingimust, et kooskõlastatud tegevusel peab olema oluline mõju enampakkumise tulemusele, tõlgendada selliselt, et kooskõlastatud tegevus peab enampakkumise tulemust mõjutama negatiivselt ja see mõju peab olema oluline.
Tavapäraselt on enampakkumise korraldajad rahul, kui enampakkumisel on osalejaid, kes on valmis enampakkumisele pandud vara ostma vähemalt enampakkumise alghinnaga. Kuni vaidlusaluse käskkirja andmiseni oli Muraka ja Ahero kinnistute enampakkumisel jätkuvalt osalemas kaks iseseisvat pakkujat, kes olid ja on tänaseni valmis pakkuma oluliselt kõrgemat hinda kui enampakkumise alghind ning sealjuures jätkuvalt suurendama tehtud pakkumisi. Selles olukorras on kummastav, et vastustaja ja enampakkumise korraldaja ei pea võimalikuks enampakkumisega edasi minna ja parim pakkumine välja valida.
Põhjendamatu on käskkirjas toodud väide, et uute pakkumisvoorude korraldamine ei võimalda võitjat välja selgitada. Ühtki asjaolu, mis sellele viitaks, ei ole vastustaja esitanud. Seni, kuni vähemalt üks pakkujatest esitab järgmises pakkumisvoorus uue pakkumise, mis on eelmise pakkumisvooru pakkumisest kõrgema hinnaga, ei ole võitja väljaselgitamine võimatu. Vastustaja ei ole ka esitanud ühtki väidet, mis viitaks sellele, et kui korraldada järgmine voor, siis kaebajad oma pakkumisi ei esita. Tõenäoliselt osaleksid kaebajad ka järgmises pakkumisvoorus ning esitaksid pakkumise, mis oleks kõrgema hinnaga kui viimatitoimunud voorus pakutud hind.
Seega ei ole parima pakkumise väljaselgitamine võimatu. Põhjendamata ja tõendamata on vastustaja väide, et kaebajad on enampakkumisel käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ning seadnud eesmärgiks enampakkumise protsessi venitamise. See, et pakkujad kasutavad oma õigust teha enampakkumisel pakkumisi, ei saa iseenesest olla aluseks väitmaks, et pakkujate eesmärgiks on enampakkumise protsessi venitamine. Arusaamatuks jääb ka see, millist tähtsust omab enampakkumise väidetav venitamine või väidetavad ebameeldivused teistele osalejatele, enampakkumise tulemusele.
Seega ei esine antud juhul alust RHS § 68 lg 2 p 4 rakendamiseks ja enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks. Ainuke viis, kuidas vastustaja saab Muraka ja Ahero kinnistute enampakkumise edukalt ja kooskõlas RVS-iga lõpule viia, on korraldada võrdsed pakkumised teinud isikute vahel täiendavaid pakkumisvoore seni, kuni selgub nende kinnistute kõrgeim võimalik müügihind. Jättes Muraka ja Ahero kinnistute enampakkumise pooleli olukorras, kus enampakkumisel osaleb jätkuvalt kaks pakkujat, kes on valmis pakkuma aina kõrgemat ostuhinda, tekitas vastustaja olukorra, kus riigil jääb vara parima võimaliku hinnaga müümata.
Kaebajad paluvad rahuldada esitatud kaebused ning mõista vastustajalt välja menetluskulud.
Vastustaja Keskkonnaministeeriumi vastulause
Kaebajate väited, et neid ei ole menetlusse kaasatud ega neile antud võimalust oma seisukohti esitada, on ebaõiged. 22.08.2011 toimunud teistkordse täiendava enampakkumise koondprotokolli edastas Maa-amet 24.08.2011 kõigile Muraka ja Ahero kinnisasjade võõrandamiseks korraldatud enampakkumisel osalejatele. Koondprotokolliga hoiti kõiki kaebajaid menetluse käiguga kursis ning neid teavitati ka vastustaja kavatsusest enampakkumine Muraka ja Ahero kinnisasjade osas RVS § 68 lg 2 p 4 alusel nurjunuks tunnistada ja enampakkumise tulemused kinnitamata jätta.
Kaebajad osalesid menetluses neid volikirja alusel esindanud T.K. kaudu, kes reageeris 22.08.2011 toimunud teistkordse täiendava enampakkumise koondprotokolli saamisele 25.08.2011, 02.09.2011 ja 12.09.2011 esitatud kirjalike pöördumistega. Nii T.K.l kaebajate esindajana kui ka kaebajatel endil oli võimalus menetluses oma seisukohti ja vastuväiteid esitada. Teistele võimalikele haldusmenetluse normide rikkumistele peale võimaliku ärakuulamisõiguse rikkumise ei ole kaebajad osundanud. Seega ei ole vastustaja rikkunud vaidlusaluse käskkirja andmisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lgt 1 ega ka teisi HMS norme.
Muraka ja Ahero kinnisasjade võõrandamiseks läbiviidud avalikul kirjalikul enampakkumisel ning täiendavates enampakkumise voorudes ilmnes kaebajate kooskõlastatud tegevus kolmes järjestikuses võrdsete pakkumiste esitamises. Kui pakkujad esitavad kolmes enampakkumise voorus võrdsed pakkumised ja pakkujaid esindab sama isik, kes on pakkumiste sisust teadlik ning kellel on õigus teha pakkujate nimel pakkumisi omal äranägemisel, ei saa enam võrdsete pakkumiste esitamist pidada juhuseks, vaid üksnes sihipäraseks tegevuseks. Enampakkumisel osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus saabki enampakkumisel ilmneda esmajoones esitatud pakkumistes.
Kuivõrd T.K. esindas samal ajal ennast ja kaebajaid ning kuivõrd ta esitas enda ja teiste kaebajate nimel kolmel korral võrdsed pakkumised, kinnitavad faktilised asjaolud kooskõlastatud tegevust. Esinduse olemus seisneb esindaja poolt esindatava nimel tehtud tahteavalduste esindatavale omistamises. Asjaolu, et RVS § 68 lg 2 p-s 4 on nimetatud üksnes enampakkumisel osalejad, mitte aga enampakkumisel osalejate esindajad, ei tähenda, et seadusandja poleks nimetatud sätte rakendamist enampakkumisel osalejate esindajate kooskõlastatud tegevuse korral võimalikuks pidanud.
Esindaja tegutseb esindatava nimel, mistõttu saab enampakkumisel osalejate esindajate kooskõlastatud tegevust käsitada enampakkumisel osalejate kooskõlastatud tegevusena. Enampakkumise peamine eesmärk on vara müük. Enampakkumisel osalejate sihipärane ja järjekindel võrdsete pakkumiste esitamine takistab enampakkumise tulemuse väljaselgitamist, mis omakorda välistab enampakkumise peamise eesmärgi realiseerumise. Seega võib mistahes tegevust, mis ei võimalda enampakkumise tulemuse väljaselgitamist, kahtlemata käsitada olulise mõjuna enampakkumise tulemusele.
T.K. tegevus võrdsete pakkumiste esitamise näol välistas võimaluse riigil välja selgitada kõrgeimat pakkumist, mistõttu ei ole võimalik ka sõlmida vara müügilepingut ja enampakkumise menetluse lõplik eesmärk jäi saavutamata. RVS § 68 lg 2 p 4 eesmärgiks on ära hoida enampakkumisel osalejate mistahes kooskõlastatud tegevust, mis võib enampakkumise tulemust säärasel viisil mõjutada. Looduskaitseseaduse (LKS) § 20¹ lg 1 sätestab, et riigile kuuluva kinnisasja enampakkumise võitnud isik võib taotleda omandatava kinnisasja maksumuse tasaarvestamist temale kuuluva kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja maksumusega.
Eeldatavasti oli kaebajate korduv võrdsete pakkumiste esitamine ajendatud soovist tasaarvestada kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade väärtustega suurema hulga enampakkumisel müüdud kinnisasjade maksumused. OÜ-le Snowden kuuluvad kaitstavat loodusobjekti sisaldavad Tallinnas Pirita linnaosas Kõrkja tee 10a (katastriüksuse tunnus 78402:202:0420, ligikaudne väärtus omaniku hinnangul 625 000 eur) ja Kõrkja tee 28a (katastriüksuse tunnus 78402:202:0012, ligikaudne väärtus omaniku hinnangul 665 000 eur) asuvad maaüksused. 05.09.2011 esitasid Lignator Mets OÜ, U.A., O.
J. ja M.J. vastustajale avalduse, milles loobusid suure hulga kinnisasjade omandamise õigusest OÜ Snowden kasuks, kinnitades, et avaldus on kooskõlas kaebajate vahel sõlmitud koostöölepinguga. Samal päeval esitas OÜ Snowden vastustajale taotluse Kõrkja tee 10a ja Kõrkja tee 28a asuvate kinnisasjade väärtuste tasaarvestamiseks suure hulga enampakkumisel müüdud kinnisasjade maksumustega. Vastavalt LKS § 20¹ lg-le 4 tuleb tasaarvestamise taotlus Keskkonnaministeeriumile esitada viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest.
Tõenäoliselt soovisid kaebajad Muraka ja Ahero kinnisasjade müümiseks läbiviidud enampakkumise tulemuste teatavakstegemist võrdsete pakkumiste esitamise abil edasi lükata selleks, et OÜ Snowden saaks hiljem taotleda kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade väärtuste tasaarvestamist suurema hulga enampakkumisel müüdud kinnisasjade maksumustega. Vastavalt LKS § 20² lg-le 3 juhul, kui kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtus on suurem kui enampakkumisel müüdava riigile kuuluva kinnisasja väärtus, ei hüvita riik väärtuste vahet.
Enampakkumise korraldaja on loonud esimeses enampakkumise voorus võrdsed kõrgeimad pakkumised esitanud isikutele kahe täiendava kirjaliku enampakkumise vooru korraldamisega võimaluse enampakkumise võitja väljaselgitamiseks. Kuivõrd mõlemas täiendavas enampakkumise voorus on ühe ja sama isiku poolt erinevate pakkujate nimel jätkuvalt võrdsed pakkumised esitatud, siis on ilmne, et enampakkumisel osalejad on oma sihipärase tegevusega võitja väljaselgitamise võimaluse nurjanud. Pole teada, mitu täiendavat enampakkumise vooru oleks veel tulnud läbi viia, enne kui kaebajad oleks leidnud, et nad on enampakkumise tulemuste teatavakstegemist juba piisavalt kaua edasi lükanud ning lõpuks erinevad pakkumised esitanud.
Kaebajate sihilik menetluse venitamine takistab haldusmenetluse efektiivset ja kiiret läbiviimist, tekitades sellega ebameeldivusi ja võimalik, et ka rahalist kahju teistele enampakkumisel osalenud isikutele, kellele RVS § 70 lg-st 4 tulenevalt ei ole võimalik enne enampakkumise tulemuste kinnitamist nende tasutud tagatisraha tagastada. RVS § 68 lg 2 p-s 4 sätestatud kaalutlusotsuse tegemisel ei saanud vastustaja lähtuda üksnes kaebajate huvidest, vaid pidi arvestama ka kõigi teiste pakkujate huvide ja õigustega, samuti menetlusökonoomia põhimõtte, hea usu põhimõtte ja teiste õiguse üldpõhimõtetega ning prognoosimatu arvu täiendavate enampakkumise voorude läbiviimisega enampakkumise korraldajale kaasneva ajaning rahakuluga.
Eeltoodust tulenevalt oli RVS § 68 lg 2 p 4 alusel enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine põhjendatud ja õiguspärane. Kuna antud juhul tunnistati avalik enampakkumine nurjunuks ja jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata kaebajate kooskõlastatud tegevuse tõttu, oli põhjendatud ja õiguspärane ka nende tasutud tagatisraha tagastamata jätmine RVS § 70 lg 3 alusel. Vaidlusaluses käskkirjas on toodud üksikasjalik menetluse käigu ja menetluses tähtsust omavate asjaolude kirjeldus ning põhjalikult on selgitatud haldusakti andmise faktilisi ja õiguslikke aluseid.
Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, igakülgselt ja põhjalikult motiveeritud ning selle andmisel ei ole rikutud haldusmenetluse norme. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.
Kohtu põhjendused
Kohus on seisukohal, et esitatud kaebused on põhjendamata ja need tuleb jätta rahuldamata. Kaevatud haldusakt on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
1. Keskkonnaministri 28.09.2011 käskkirja nr 1417 formaalne õiguspärasus HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ühispakkujate väidete kohaselt keskkonnaminister neile seda võimalust ei taganud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Enampakkumise menetluses esindas ühispakkujaid volikirjade alusel T.K.. T.K. on OÜ Lignator Mets seaduslik esindaja. Nii nähtub toimikust, et OÜ Snowden (volikiri tl 66), U.A. (volikiri OÜ- le Lignator Mets tl 75 pöördel – 76), O.J. ja M.J. (volikiri OÜ-le Lignator Mets tl 76 pöördel – 77) on volitanud T.K.i esindama ennast enampakkumise menetluses laiade volitustega. OÜ Snowden poolt antud volikirjast nähtub, et volikiri on antud mh ka esindamiseks kõigi enampakkumistel osalemisega seonduvates toimingutes ja tehingutes esindaja omal äranägemisel, aga samuti esindamiseks kõikide isikute ja asutuste ees, sh Maa-ametis ja Keskkonnaministeeriumis; osaühingu nimel kõikidele seadusega lubatud lepingutele alla kirjutamiseks, vajalike dokumentide vormistamiseks ja nõudmiseks, avalduste esitamiseks ning kõige volitusega seoses oleva alla kirjutamiseks ja täitmiseks osaühingu nimel. Seega hõlmas OÜ Snowden volitus kindlasti ka luba äriühingu esindamiseks enampakkumisega seonduvas haldusmenetluses. Kuigi U.A.i, O.J. ja M.J. poolt antud volikirjad ei ole sõnastatud nii täpselt, saab ka nende eesmärgist ja tekstist välja lugeda isikute tahet T.K. volitamiseks mistahes toimingute sooritamiseks, mis on seotud riigile kuuluvate kinnisasjade enampakkumistega ning omandatavate kinnisasjade maksumuse tasaarvestamisega isikutele kuuluvate kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnistute maksumusega. Kaebajad ei ole vastu vaielnud Maa-ameti väitele, et 22.08.2011 toimunud teistkordse täiendava enampakkumise koondprotokoll edastati kõigile Muraka ja Ahero kinnisasjade võõrandamiseks korraldatud enampakkumisel osalejatele, sh ühispakkujatele. Koondprotokolliga teavitati osalejaid vastustaja kavatsusest enampakkumine Muraka ja Ahero kinnisasjade osas RVS § 68 lg
2 p 4 alusel nurjunuks tunnistada ja enampakkumise tulemused kinnitamata jätta. Et ühispakkujad osalesid menetluses neid volikirjade alusel esindanud T.K. kaudu, kes reageeris 22.08.2011 toimunud teistkordse täiendava enampakkumise koondprotokolli saamisele 25.08.2011, 02.09.2011 ja 12.09.2011 esitatud kirjalike pöördumistega, tuleb asuda seisukohale, et nii T.K.l ühispakkujate esindajana kui ka ühispakkujail endil oli võimalus menetluses oma seisukohti ja vastuväiteid esitada ning HMS § 40 lg-t 1 rikutud ei ole. Muid etteheiteid haldusakti formaalse õiguspärasuse suhtes kaebajad kohtule esitanud ei ole.
2. Keskkonnaministri 28.09.2011 käskkirja nr 1417 materiaalne õiguspärasus RVS § 68 lg 2 p 4 sätestab, et riigivara kasutamiseks andmisel või võõrandamisel on otsustajal õigus tunnistada avalik enampakkumine nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust. Seega peab normi kohaldamiseks olema täidetud kaks eeldust: enampakkumise osalejad peavad tegutsema kooskõlastatult ning see kooskõlastatud tegevus peab viima enampakkumise tulemuste olulise mõjutamiseni.
Kohtu hinnangul oli käesoleval juhul mõlemad normi rakendamise eeldused täidetud, mistõttu on vastustaja korrektselt tunnistanud enampakkumise nurjunuks ja jätnud enampakkumise tulemused kinnitamata RVS § 68 lg 2 p 4 alusel. Kui kirjalikus kaebuses esitas kaebaja kohtule filosoofilise arutluse teemal, kuidas eristada T.K. kui indiviidi tegutsemist T.K. kui ühispakkujate esindaja tegutsemisest, siis 19.12.2011 toimunud kohtuistungil võtsid kaebajad sisuliselt omaks, et kaebajate ühine eesmärk oli enampakkumise tulemuste kinnitamise edasilükkamine.
Nimelt esitas vastustaja oma kirjalikus seletuses versiooni, miks selline kooskõlastatud tegevus toimuda võis. Selle versiooni kohaselt oli kaebajate korduv võrdsete pakkumiste esitamine ajendatud soovist tasaarvestada kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade väärtustega suurema hulga enampakkumisel müüdud kinnisasjade maksumused vastavalt LKS § 201 lg-le 1. OÜ-le Snowden kuuluvad kaitstavat loodusobjekti sisaldavad Tallinnas Pirita linnaosas Kõrkja tee 10a ja Kõrkja tee 28a asuvad maaüksused. 05.09.2011 esitasid Lignator Mets OÜ, U.A., O.
J. ja M.J. vastustajale avalduse, milles loobusid suure hulga kinnisasjade omandamise õigusest OÜ Snowden kasuks, kinnitades, et avaldus on kooskõlas kaebajate vahel sõlmitud koostöölepinguga. Samal päeval esitas OÜ Snowden vastustajale taotluse Kõrkja tee 10a ja Kõrkja tee 28a asuvate kinnisasjade väärtuste tasaarvestamiseks suure hulga enampakkumisel müüdud kinnisasjade maksumustega. Vastavalt LKS § 20¹ lg-le 4 tuleb tasaarvestamise taotlus Keskkonnaministeeriumile esitada viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest.
Kaebajad soovisid Muraka ja Ahero kinnisasjade müümiseks läbiviidud enampakkumise tulemuste teatavakstegemist võrdsete pakkumiste esitamise abil edasi lükata selleks, et OÜ Snowden saaks hiljem taotleda kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade väärtuste tasaarvestamist suurema hulga enampakkumisel müüdud kinnisasjade maksumustega. Vastavalt LKS § 20² lg-le 3 juhul, kui kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtus on suurem kui enampakkumisel müüdava riigile kuuluva kinnisasja väärtus, ei hüvita riik väärtuste vahet. 19.12.2011 toimunud kohtuistungil küsis kohus kaebajatelt:
„kas see eesmärk, mille nimel ühispakkujad ja T.K. tegutsesid ehk et kolm korda järjest teha sendi pealt sama pakkumine kahe erineva kinnisasja osas, oli see, et enampakkumise tulemuste kinnitamist edasi lükata, et saada sellesse tasaarvestatavate kinnistute hulka juurde 2 kinnistut?” Sellele küsimusele vastas kaebajate esindaja: „jah, see on põhjus. See oli ka Maa-ameti ametnike soovitus. Vastupidine võimalus on oodata 7a, aga seda on liiga kaua ja see ei ole kohene hüvitis” (kohtuistungi protokoll tl 137). Eelnevast järeldub üheselt, et kui kaebajate ühine eesmärk oli enampakkumise tulemuste kinnitamise edasilükkamine, ei saanud korduvate võrdsete pakkumiste tegemine olla midagi muud kui kooskõlastatud tegevus RVS § 68 lg 2 p 4 tähenduses.
Seega tuleb järgnevalt analüüsida, millist mõju selline kooskõlastatud tegevus enampakkumise tulemustele omas.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et riigi maa enampakkumise korraldamise eesmärk on müüa riigi maa võimalikult kõrge hinnaga. Kuid see ei ole enampakkumise ainus eesmärk. Enampakkumise eesmärgiks on ka realiseerida riigi maa optimaalse ajaga. Nagu selgitas vastustaja esindaja kohtuistungil: „Eelarves on ette nähtud riigile kuuluvate kinnistute müük konkreetse summa ulatuses, millest omakorda finantseeritakse kaitsealuste maade riigile omandamist ja teiste looduskaitseliste meetmete rakendamist. Kui eelarves üks rida jääb täitmata, siis ei ole võimalik täita teisi ülesanded” (kohtuistungi protokoll tl 138). Seega on riigi maa müük planeeritud tegevus, mis mõjutab riigieelarve täitmist ning looduskaitseliste ülesannete realiseerimist. Haldusmenetluse efektiivse läbiviimise kohustuse paneb vastustajale ka HMS § 5 lg 2, mis sätestab: haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Nii ei ole asjakohatud ka vastustaja väited kolmandate isikute õiguste kaitsest, kelle tegevus kaebajate venitamistaktika tõttu võis olla tõsiselt häiritud, kuna pikka aega viibis tagatisrahade tagastamine ning seega ka võimalus uutel enampakkumistel osaleda. Kokkuvõtvalt on vastustaja teinud situatsioonist õige järelduse: kuna ei olnud teada, mitu täiendavat enampakkumise vooru oleks veel tulnud läbi viia, enne kui kaebajad oleks leidnud, et nad on enampakkumise tulemuste teatavakstegemist juba piisavalt kaua edasi lükanud ning lõpuks erinevad pakkumised esitanud, tuli enampakkumine nurjunuks tunnistada. Oluline mõju enampakkumise tulemusele RVS § 68 lg 2 p 4 tähenduses oligi võimatus enampakkumise tulemusi kinnitada.
3. Kokkuvõte Kõike ülalöeldut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaevatud haldusakt on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Et RVS § 70 lg 3 kohaselt ei tagastata tagatisraha avalikul enampakkumisel osalejale, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata, oli õige ka vastustaja otsus kaebuse esitajatele tagatisraha tagastamata jätmise kohta. Kaebajate väited sellest, et sarnast praktikat on Maa-amet varasemalt aktsepteerinud, on asjakohatud. Isegi kui vastab tõele see, et selline tegevus on saanud toimuda mõne ametniku vaikival heakskiidul, on tegemist olnud õigusvastase väärpraktikaga, mille jätkamist ei saa kohtu kaudu nõuda. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kohtumenetluses kandnud kulusid, mille väljamõistmist kaebuse esitajatelt taotleda.
Maret Altnurme Kohtunik