2-10-42673/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Tsiviilasi nr 2-10-42673

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12.jaanuar 2011, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasi

S. A. S. A. P. võlgnevuse, summas 55783,11 krooni (3565,19 eurot) ja lisanduva viivise nõudes alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni Tsiviilasja hind 43467,53 krooni (2778,08 eurot) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. A. S.

xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: S. K. , postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx E-post: Kostja: A. P. xxxxxxxxxxx,registrisse kantud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mõista A. P. AS-i kasuks välja kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend (3880) eurot 28 senti, sealhulgas põhivõlg 2778,08 eurot, intress 424,56 eurot ja viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.01.2012 (kaasa arvatud) 677,64 eurot.

2. Mõista A. P. AS-i kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (2778,08 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 13.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Mõista A. P. . A. S. välja nelisada kaheksakümmend viis (485) eurot 73 senti menetluskulude katteks.

4. Mõista A. P. . A. S. välja viivis menetluskuludelt (485,73 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

KAJA ESITAMINE

2/4 Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:

1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte toimetatud avalikult, s.o väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 14.10.2011.a, tl.37). Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks hagile vastamata jätmisel võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

3/4

2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses sätestatud määras, s.o. VÕS §-de 113 lg 1 ja 94 lg 1 alusel Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas.

3. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Käesolevas asjas on kohus arvestanud välja viivise kindla summana alates hagi esitamisest, s.o. 02.09.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.01.2012 (498 viivitatud päeva, sealhulgas 121 päeva viivise määraga 0,022% päevas ja 377 päeva viivise määraga 0,023% päevas) ning mõistnud viivise välja protsendina põhinõudest (käesoleval ajal 8,25% aastas , s.o. 0,023% päevas) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast.

4. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulud nimetanud hagiavalduses. Seetõttu määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka A. P. Swedbank AS-i menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 alusel muuhulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluses riigilõiv 1344,53 krooni (kontrollitud maksekäsu kiirmenetluses), hagi esitamisel 7500 krooni (tl.27) ja

4/4 teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest 6,39 eurot (tl.33). Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel 19.07.2010 .a. kohtumäärusega.(tl.22 pöördel). Seega on hagi esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu ning maksekäsu kiirmenetluse kulusid (tasutud riigilõivu) ei saa arvata menetluskulude hulka. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kuna alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR), mille vahetuskursiks Eesti krooni (EEK) suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik