3-12-72/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-72

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus loa saamiseks G.M.

paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse

Menetlusosalised ja esindajad

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur

Esindaja: Anti Vendel

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

G.M.

Esindaja: Valery Orlyankin

Kohtuistungi toimumise aeg

12. jaanuar 2012

RESOLUTSIOON

Anda luba G.M. (sünd. xx xx xxxx Tbilisis) paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema

väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12. märtsini 2012.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates Tallinna Halduskohtu kaudu.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. 10.01.2012 kell 17:00 pidasid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo

Tallinna kordoni ametnikud Tallinna Vanasadama D-terminaalis kinni Gruusia kodaniku G.M. (sündinud

xx xx xxxx Tbilisis). Isik saabus Eestisse Rootsist 29.12.2011 laevaga „Victoria I“ Stockholm-Tallinn.

Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus vastavalt välismaalaste seaduse § 43. Isik saabus Eestisse

Rootsist 29.12.2011 ja soovis Eestist lahkuda 10.01.2012 tagasi Rootsi, viibides seega Eestis 13 päeva

seadusliku aluseta. Isikul on kehtiv tagasipöördumise tunnistus Gruusiasse, kuid see ei anna õigust Eestis

viibimiseks. Kuna ta ei ole koheselt Eesti kaudu tagasi Gruusiasse lahkunud vaid pöördus tagasi Rootsi

nähtub, et puudus tahtlus Eesti kaudu tagasi koju pöörduda. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 2 lg 1 sätestatu keelab välismaalasel viibida Eestis seadusliku aluseta.

2. Isikule on väljastatud Gruusia kodaniku pass nr. xxxxxxx kehtivusega 18.10.2007-18.10.2017 ja

Gruusia saatkonnas Stockholmis väljastatud reisidokument Gruusiasse tagasipöördumiseks nr.

xxxxxxxxx kehtivusega 28.12.2011-26.01.2012.

3. Isik on abielus Eesti kodaniku N. K., isikukood xxxxxxxxxx, kellega on abielu sõlmitud Rootsis

28.05.2011.

4. G.M. on kuni 48-tunniks kinni peetud. G.M. välja saatmise dokumentide ette valmistamine võtab aega

ning Eestil puudub otseühendus isiku päritolumaaga. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid

ei pea Põhja Prefektuur proportsionaalseks G.M. viibimist vabaduses, kuna isikul puudub Eestis

viibimiseks seaduslik alus. VSS §23 lg1 alusel isiku paigutamine PPA väljasaatmiskeskusesse on

haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibivate isikute

suhtes, keda pole olnud võimalik VSS §18 lg1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. Arvestades

eeltoodut ja asjaolu, et isiku välja saatmiseks tehtavate protseduuride ja dokumentide ette valmistamine

võtab rohkem aega kui 48 tundi, puudub isikul Eestis viibimiseks seaduslik alus vastavalt välismaalaste

seaduse § 43, palume vastavalt VSS § 23 paigutada G.M. PPA väljasaatmiskeskusse kuni nende

väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.

ISIKU, KELLE SUHTES LUBA TAOTLETAKSE, SEISUKOHT

5. Kohtuistungil vaidles G.M. Politsei- ja Piirivalveameti taotlusele vastu, leides, et talle 28.12.2011

Rootsis asuvas Gruusa saatkonnas väljastatud Gruusiasse tagasipöördumistunnistus annab talle Shengeni

riikides viibimise aluse ja sellel ei ole märgitud, et ta ei tohiks ületada riigipiire. Isikule ei öeldud

saatkonnas, et ta peab tagasipöördumistunnistuse alusel lahkuma Rootsist 24 tunni jooksul, vaid ta arvas,

et selleks on õigus kuni 26.01.2012 ehk tagasipöördumistunnistuse lõppemiseni. Ta tabati siis, kui oli

Eestist lahkumas ja laeva sisenemisel Eestisse tulles ega ka Eestist lahkudes teda ei peatatud, seda tehti

alles laeval olles 10.01.2012. Isikul ei olnud tahtlust ebaseaduslikult Eestisse tulla ja ta palub jätta taotlus

rahuldamata, et ta saaks ise ühe ööpäeva jooksul riigist lahkuda. Rootsi saabus isik seaduslikult 2008

aastal viisa alusel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et loa andmine G.M. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ning taotlus

tuleb rahuldada.

7. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt peab Eestis viibimiseks olema

välismaalasel seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. Eestis

ebaseaduslikult viibiv isik kuulub riigist väljasaatmisele. G.M. ei ole Eestis elamisluba ega elamisõigust,

samuti mitte ühtegi välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud alust Eestis ajutiseks viibimiseks, eelkõige

viisat. Seega puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Viibimisaluse olemasolu või selle puudumine

on objektiivne asjaolu, mille juures isiku tahtlus ei mängi mingit rolli. Seega ei ole oluline, kas isik soovis

tulla Eestisse ebaseaduslikult või juhtus see arusaamatuse tõttu. Eesti Vabariik ei vastuta selle eest, millist

informatsiooni G.M.le võidi Rootsis asuvas Gruusia saatkonnas väljastada.

8. Rootsis asuvas Gruusia saatkonnas väljastatud Gruusiasse tagasipöördumistunnistus ei anna isikule

õigust viibida üheski sellises riigis, kus muidu oleks vaja Gruusia kodanikul viisat. See tunnistus ei ole

viisavaba reisiõigust andev dokument. Sellise tunnistuse väljastamise asjaolud olukorras, kus isikul on

kehtiv Gruusia kodaniku pass, jäävad kohtule arusaamatuks. Tavapäraselt väljastatakse selline tunnistus

isikule, kelle kehtiv isikut tõendav dokument on kadunud ja kes soovivad oma kodakondsusjärgsesse

riiki tagasi pöörduda või kes sinna saadetakse teise riigi poolt riigis viibimisaluse puudumise tõttu. Kuna

tunnistus on väljastatud 28.12.2011 ja isik saabus Eestisse vahetult peale seda, tekib paratamatult mulje,

et tunnistuse saamise eesmärk oli hoopis vajadus tulla Eestisse, et vajadusel oleks Eesti ametivõimudele

võimalik selgitada, et isik ongi tegelikult teel Gruusiasse, kuivõrd Gruusia passi esitades oleks tekkinud

kohe küsimus viisa puudumisest.

9. Asjaolu, et isiku viibimisaluse puudumist ei märgatud Eestisse tulles ja ka 10.01.2012 laeva sisenedes,

ei anna isikule õiguspärast ootust eeldada, et nüüd on tema Eestis viibimine läbinud piisava kontrolli ja

see annab talle õiguse siin viibida.

10. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest

arvates. Samas sätestatakse VSS §-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud

tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva

valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks. G.M. väljasaatmine ei ole võimalik 48 tunni jooksul, kuna isiku lennukiga

transportimise ettevalmistamine võtab kauem aega. Kohtu hinnangul on aga tõenäoline, et vabadusse

pääsedes hakkab isik väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma.

11. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näiks

perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine

on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse.

Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. G.M. on Gruusia kodanik ja tal on ka kehtiv pass ning lisaks

veel Gruusiasse tagasipöördumise tunnistus. Abielu Eesti kodanikuga annab õiguse taotleda soovi korral

Eesti külastamiseks viisat Eesti välisesinduses, ent ei anna ilma välismaalaste seaduses sätestatud

viibimisalusteta õigust Eestis viibimiseks.

12. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada G.M. väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks, s.o mitte

kauem kui 12. märtsini 2012. Arvestades seda, et isikul on kehtiv pass, eeldab kohus, et isiku

väljasaatmine toimub tegelikkuses oluliselt kiiremini kui 2 kuu jooksul.

Kadriann Ikkonen

kohtunik