3-11-2616/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2616

Haldusasi

T.E. kaebus Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja

tollikeskuse

31.08.2011

korralduse

nr

13-7/87-2

tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: T.E.;

Esindaja: Ingridt Allemann.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus,

Esindaja: Ivar Siska.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest esitada apellatsioon-kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 181 lg 1; § 182 lg 1).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK või maksuhaldur) kontrollis

OKOK OÜ maksuvõla tekkimise põhjusi, kuna OKOK OÜ ei olnud tasunud 26.01.2011

maksuotsusega määratud maksusummasid. Kontrolli eesmärgil andis PMTK 31.08.2011

korralduse nr 13-7/87-2, millega kohustas T.E.t ilmuma 14.09.2011 PMTK sissenõudmise

erimenetluse osakonna vanemrevident Jelena Pupkova juurde ning andma teavet OKOK OÜ,

registrikood 11536867, majandustegevusest alates 30.03.2009 ja andma selgitusi OKOK OÜ

kujunenud maksuvõla kohta.

2. T.E. esitas 13.09.2011 Maksu-ja Tolliametile vaide 31.08.2011 korralduse nr 13-7/87-2

kehtetuks tunnistamiseks.

3. MTA 10.10.2011 vaideotsusega nr 6-1/467-2 jäeti T.E. vaie rahuldamata.

4. 08.11.2011 esitas T.E. MTA 31.08.2011 korralduse nr 13-7/87-2 peale kaebuse Tallinna

Halduskohtule.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

5. Kaebaja palub tühistada MTA 31.08.2011 korralduse nr 13-7/87-2. Kaebaja leiab, et

31.08.2011 korraldus rikkus tema kui kolmanda isiku õigust anda maksuhaldurile teavet üksnes

seaduses sätestatud alusel ja korras. Korralduse adressaadina on märgitud füüsiline isik T.E..

Kuigi kaebaja on maksukohustuslase OKOK OÜ juhatuse liige, on ta siiski OKOK OÜ suhtes

käsitletav kolmanda isikuna. Korraldusest ei nähtu ega järeldu, et kontrollitavaks

maksukohustuslaseks on T.E. ning et kontrollitakse T.E. majandustegevust ja maksukohustust.

Korralduses on märgitud: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kogub maksuvõla

sissenõudmiseks kolmandalt isikult (MKS § 37; MKS § 96) teavet ning tõendeid, eesmärgiga

selgitada välja OÜ OKOK maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuse

täitja. Korralduses viidatud MKS § 96 reguleerib vastutusotsuse tegemist ja selle kohaselt saab

vastutusotsust teha kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu

kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Juba viidatud MKS § 40 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku

suhtes kolmandaks isikuks ka selle seaduslik esindaja ehk antud juhul OKOK OÜ juhatuse liige

T.E..

6. Kaebaja leiab, et juhul, kui korraldus oleks antud OKOK OÜ-le kui maksukohustuslasele,

oleks kõigepealt olnud korralduse adressaadiks OKOK OÜ, mitte T.E.. Teiseks puudub

maksuhalduril, kui kontrollitavaks isikuks on maksukohustuslasest äriühing, pädevus äriühingult

teabe nõudmisel määrata, kes isiklikult peab juriidilise isiku esindajana ilmuma maksuhalduri

juurde teabe andmiseks. MKS § 48 võimaldab menetlusosalisel kasutada maksumenetluses

esindajat, sh lepingulist esindajat, ning seetõttu on juriidilise isiku pädevuses otsustada, keda ta

nimeliselt teabe andmiseks maksuhalduri juurde saadab.

7. Kui käesoleval juhul on korraldus antud kaebajale kui kolmandale isikule, siis ei ole korralduse

põhjal kontrollitav, millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on korraldus kolmandale isikule tehtud.

Kolmandalt isikult teabe nõudmist reguleerib MKS § 61, kuid korraldust ei ole õiguslikult sellest

sättest lähtuvalt üldse motiveeritud. Samuti ei ole korraldust motiveeritud faktiliselt asjaoludega,

millised annavad maksuhaldurile alust üldse kolmanda isiku poole pöördumiseks (MKS § 61 lg

2).

8. Tulenevalt MKS §-ist 10 lg 3 peab maksuhaldur maksumenetluses järgima haldusmenetluse

üldpõhimõtteid ja tagama menetlusosaliste õiguste kaitse. Kaebaja leiab, et PMTK ei ole taganud

kaebaja kui kolmanda isiku õigusi ja vabadusi maksumenetluses, kui otsustas tema suhtes anda

korralduse ilma seadusliku aluseta ning õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatuna.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Vastustaja on seisukohal, et korraldus on adresseeritud kaebajale kui maksukohustuslase

OKOK OÜ seaduslikule esindajale ja mitte kui kolmandale isikule. Vastustaja hinnangul on

kaebaja väited otsitud, et vältida maksuhalduri korralduse täitmist. Kaebaja põhiväide seisneb

selles, et kaebaja hinnangul on korraldus antud temale kui kolmandale isikule ja sellega

seonduvalt on maksukorralduse seadusest tulenev kolmanda isiku regulatsioon jäetud täitmata.

Vastustaja hinnangul on kaebaja järeldused ebaõiged. Asjaolu, et maksuhaldur edastas korralduse

maksukohustuslasest OKOK OÜ ainuosaniku ja ainsa juhatuse liikme elukoha aadressile

märkimata tema nime kõrvale seost äriühinguga OKOK OÜ, ei anna alust järeldustele, et kogu

vaidlustatud korraldus oleks adresseeritud kaebajale kui kolmandale isikule. Tulenevalt

korralduse sisust on ilmne, et kaebajale antud korraldusega on peetud kaebajat

maksukohustuslase OKOK OÜ seaduslikuks esindajaks, mitte kolmandaks isikuks.

10. Tulenevalt korralduse sõnastusest ja kasutatud viidetest on üheselt mõistetav, et korralduse

andja ei ole pidanud kaebajat kolmandaks isikuks. Maksuhaldur viitab korralduses seoses

maksuvõla sissenõudmisega teabe ja tõendite kogumisele kolmandale isikule, viidates samas

MKS §-dele 37 ja 96. Ka kaebaja märgib kaebuses, et MKS § 96 reguleerib vastutusotsust, kuid

jätab samas märkamata MKS § 37 regulatsiooni. Korralduses on tuvastatud maksukohustuslase

OKOK OÜ juhatuse liikmete vahetus, kusjuures kaebaja T.E. on maksukohustuslase juhatuse

liikmeks alates 30.03.2009. Maksuhaldur pole kordagi korralduses nimetanud kaebajat

kolmandaks isikuks. Maksuhaldur pole ka kordagi kasutanud korralduses viidet MKS §-ile 61

(„teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt“). Seega kaebuses toodud etteheited maksuhaldurile, et

korraldus ei ole õiguslikult motiveeritud lähtuvalt MKS §-st 61, on asjakohatud, kuivõrd

maksuhaldur ei pidanudki seda tegema.

11. Tulenevalt MKS § 48 lg-st 2 võib esindaja esindatava nimel osaleda kõigis

menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on

vajalik esindatava isiklik osavõtt. Seega otsustab maksuhaldur esindatava isikliku osavõtu

vajalikkuse üle ja esindajal (sh lepingulisel esindajal) on endiselt õigus osaleda menetlustoimingul

koos esindatavaga. Maksuhaldur eeldab, et kuivõrd seaduslik esindaja on äriühingu igapäevaste

asjaajamistega kursis, siis valdab just tema maksuhaldurit huvitavat teavet. Lisaks märgib

vastustaja, et kaebaja on maksukohustuslase ainuosanik ja ainus juhatuse liige. MKS § 59 lg 1

kohaselt otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning

kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.

13. Käesolevas haldusasjas on maksuhaldur esitanud kaebajale korralduse teabe andmiseks.

Kohtul tuleb anda hinnang sellele, kas vaidlustatud korraldus oli sisult selge ja kas kaebaja pidi

saama aru, kellena ta maksumenetluses kaasatud on. Korralduses on märgitud, et maksuhaldur

kogub kolmandalt isikult teavet OÜ OKOK maksuvõlgade tekkimise põhjuste ja maksuvõlga

tasuma kohustatud isiku kohta. Viidatud on MKS §-le 37 (maksukohustuste üleminek ettevõtte

või selle osa üleandmise korral) ja §-le 96 (vastutusotsuse andmine). Veel on viidatud MKS § 59

lg 1 (kogutud tõendid) ja § 60 lg 1, mis sätestab teabe nõudmise maksukohustuslaselt. Edasi

viidatakse sellele, et OÜ OKOK juhatuse liikmeks perioodil 24.09.2008 kuni 30.03.2009 oli K.

O., alates 30.03.2009 on OÜ OKOK juhatuse liikmeks T.E. ning juhatuse liikme vastutusele

äriühingu maksude tasumisel (MKS § 8 lg 1). Korralduses selgitatakse, et teavet maksuvõla tekke

kohta vajatakse seoses sellega, et OÜ OKOK ei ole maksuvõlga tasunud. Korraldus on

adresseeritud T.E.le. Vaidlust ei ole selles, et korralduse tegemise ajal oli T.E. ainus OÜ OKOK

juhatuse liige.

14. Kohus möönab, et vaidlustatud korraldus on vormistatud üsna raskepäraselt ja selle sisu ei

pruugi olla esimesel lugemisel arusaadav kogu eelneva maksumenetlusega mitteseotud isikule.

Ilmselgelt on aga vastustaja alustanud menetlusega tegemaks kindlaks juhatuse liikme võimalikku

vastutust maksuvõla eest. Korralduses märgitakse, et maksuhaldur kogub teavet OÜ OKOK

maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla täitmiseks kohustatud isiku kohta. T.E. oli

kahtlemata teadlik OÜ-le OKOK 26.01.2011 tehtud maksuotsusest ja sellest, et võlg oli

tasumata. Viidatud on MKS § 96. Nii ei ole võimalik järeldada muud, kui et maksuhaldur on

alustanud toiminguid vastutusotsuse andmise aluste väljaselgitamiseks ehk vastutusotsuse

andmise menetlust.

15. Kohus leiab siiski, et vastustaja oleks pidanud vaidlustatud korralduses sõnaselgelt välja

tooma, et alanud on vastutusotsuse andmise menetlus (mis ei pruugi päädida vastutusotsuse

andmisega, kuna selle andmise vajadust ju menetluse käigus välja selgitataksegi). Haldusorgan

peab suutma anda oma haldusakte ladusas eesti keeles ja hõlpsasti loetavalt. Käesoleval juhul on

iseenesest lihtne ja kompaktne informatsioon esitatud peamiselt viidetena paragrahvidele, kus

haldusakti mõtte arusaamiseks kulub tarbetult palju aega. Arusaamatu on viide MKS §-le 37.

Kuna aga T.E. oli teadlik nii maksuotsusest kui sellest, et maksuvõlg oli tasumata, pidi ta

vaatamata korralduse raskepärasusele seda eelinfot teades saama aru, et maksuhaldur kaalub

vastutusotsuse andmise menetlust. Seega, ehkki korralduse sõnastus ja vormistus jätab soovida,

ei ole see iseenesest selle tühistamise aluseks, kuna kohus ei kahtle selles, et see oli korralduse

adressaadile siiski arusaadav. Lisaks on korralduses märgitud ka revidendi kontaktandmed ja

olnuks igati loogiline, et kui kaebaja ei ole tõepoolest korralduse sisust aru saanud, oleks ta

korralduse mõtte väljaselgitamiseks pöördunud viivitamatult revidendi poole, mida ta aga ei

teinud. Kokkuvõtlikult on vaidlustatud korraldus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

16. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik