3-11-2998/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS e s i a l g s e õ i g u s k a i t s e t a o t l u s e l ä b i v a a t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-11-2998 Määruse kuupäev 10. jaanuar 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Kristian Kala esialgse õiguskaitse taotlus kohustamaks Tartu Vanglat paigutama K. Kala sektorisse S-7 Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Vabastada Kristian Kala riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel haldusasjas 3-11-2998; 2. Jätta rahuldamata Kristian Kala taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks haldusasjas nr 3-11-2998. 3. Määruse ärakiri saata taotluse esitajale, Tartu Vanglale ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtumääruse p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud

1. 27.12.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Kristian Kala taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. K. Kala palub paigutada ta viivitamatult tagasi Tartu S-7 eluosakonda kambrisse nr 404, kust teda 22.08.2011 Tartu Vanglas põhjendamatult ümber paigutati. K. Kala palub võtta asja otsustamisel arvesse tema 09.12.2011 Tartu Halduskohtule laekunud esialgse õiguskaitse taotluse (nr 3-11-2874) sisu ja sellele lisatud materjalid. K. Kala palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

09.12.2011 Tartu Halduskohtusse saabunud K. Kala esialgse õiguskaitse taotluses märgib K. Kala, et alates 22.08.2011 on Tartu Vangla paigutanud teda vanglasiseselt põhjendamatult erinevatesse temale ebasobivatesse elusektsioonidesse kokku temale ebasobivate paadunud kuritegevusest

2 sõltuvuses olevate ebaintelligentsete teenistujaid rikkuvate kinnipeetavatega, millest tingitult on K. Kala korduvalt pidanud taluma ähvardusi ja kogenud kallaletungiohtu. K. Kala leiab, et kuna ta on enne karistuse kandmist töötanud Tartu Kaubamajas turvamehena ning olnud Tõrva Linnavalitsuses töölepingulistes suhetes, siis on tal õigus olla sektoris S-7. K. Kala palub kohtu poolt teda viivitamatult tagasi paigutada sektori S-7 kambrisse nr 404 kuniks antud asjas lõpeb haldusmenetlus, st kuniks asi jõuab halduskohtusse ja kohus võtab selles seisukoha.

2. Vastuseks kohtu päringule teatas Tartu Vangla 04.01.2011, et K. Kala on esitanud Tartu Vanglale 16.12.2011 vaide toimingu sooritamiseks – paigutada teda viivitamatult sektorisse S-7.

3. 04.01.2012 määrusega küsis Tartu Halduskohus Tartu Vanglalt seisukohta K. Kala esialgse õiguskaitse taotluse osas.

4. 09.01.2012 saabus Tartu Halduskohtusse K. Kala täiendus esialgse õiguskaitse taotlusele, milles K. Kala märgib, et S-7-s on vabu kohti ja temale teadaolevalt on neid seal koguaeg olnud. Seetõttu ei olnud vajalik K. Kala ümberpaigutamine S-7-st, et sinna oli vaja teisi kinnipeetavaid paigutada.

5. 09.01.2012 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla seisukoht Kristian Kala taotlusele esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles vangla leiab, et K. Kala taotlus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla selgitab, et kinnipeetavaid ei paigutata konkreetsesse osakonda nende ametialase tegevuse tõttu, vaid siis, kui ametialase tegevuse tõttu võib isikut ähvardada oht teiste kinnipeetavate poolt. Tartu Vangla ei ole tuvastanud, et K. Kala ähvardaks vanglas oht teiste kinnipeetavate poolt seetõttu, et ta on töötanud Tartu Kaubamajas turvateenistuses või rannavalves. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 2 kohaselt vastutab vanglateenistus vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning julgeoleku eest vanglas. Seega peab vangla tagama K. Kala turvalisuse olenemata sellest, millises osakonnas ta viibib ning ainult seetõttu, et K. Kala’le ei meeldi olla ühes osakonnas kinnipeetavatega, kes ei ole tema jaoks piisavalt intelligentsed, ei ole S7 osakonda paigutamine põhjendatud.

Kohtu seisukoht

6. Riigilõivuseaduse § 57 lg 21 kohaselt tuleb haldusasjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 12,78 eurot. K. Kala on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Kohtule esitatud Kristian Kala isikukonto väljavõttest nähtuvalt on 04.01.2012 seisuga K. Kala isikuarvel vaba raha 0,20 eurot. Töötasu laekumised puuduvad. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et Kristian Kala on kinnipeetav ning tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, vabastab kohus Kristian Kala riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel haldusasjas nr 3-11-2998.

3 7. HKMS § 249 lg 1 lause 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg 5 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Kuivõrd K. Kala on esitanud Tartu Vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega kattuva vaide toimingu sooritamiseks, on K. Kala käesolev esialgse õiguskaitse taotlus ilma kaebuse esitamiseta lubatav.

8. Kohus on seisukohal, et K. Kala esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. K. Kala ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tema julgeolek oleks reaalselt ohtu seatud alates ajast, mil K. Kala ei viibi sektsioonis S7. VangS § 66 lg-st 2 tuleneb vanglale kohustus tagada K. Kala julgeolek sõltumata sellest, millises osakonnas ta hetkel viibib. Seega esialgse õiguskaitse taotlusest ning sellele lisatud materjalidest lähtuvalt puudub kohtu arvates esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oht, et K. Kala õigused saaksid pöördumatult kahjustada. Ühtlasi puudub alus arvata, et kui K. Kala esitab hiljem kohtule vastavasisulise kohustamiskaebuse tema paigutamiseks osakonda S7, võiks kaebaja õiguste kaitse hilisema kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Asjaolu, et K. Kala’le ei meeldi olla ühes osakonnas kinnipeetavatega, kes ei ole tema jaoks intelligentsed või vastuvõetavad tulenevalt nende poolt toime pandud kuritegudest, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida osakonda, milles viibida. Seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest vanglasisesel paigutamisel lähtutakse ning vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Lisaks on Tartu Vangla õigesti märkinud, et kuna vangistusseadus ei näe ette vanglasiseselt kinnipeetavate eraldi paigutamist nende poolt toime pandud kuritegude alusel, samuti ei tohi vangla teha kinnipeetavate vahel vahet nende intelligentsuse või muude isikuomaduste alusel, siis võib teiste kinnipeetavatega koos olemine olla K. Kala jaoks küll ebameeldiv, aga ta on sunnitud selle ära kannatama kui paratamatuse, mis kaasneb vanglas kinni pidamisega.

9. Eeltoodud põhjustel jätab kohus K. Kala esialgse õiguskaitse taotluse haldusasjas 3-11-2998 rahuldamata.

10. Kohus juhib tähelepanu HKMS § 252 lg-le 7, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule.

Eda Muts kohtunik