2-11-38241/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-38241

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-38241 Tsiviilasi EEAS hagi AL’u vastu võlgnevuse 3 220.62 euro, intressi 294.52 euro, viivise 585.66 euro ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 3 220.62 eurot Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EEAS(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Erik S (XXX) Kostja AL (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada EEAS(hageja) ja AL’u (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja koguvõlgnevus hageja ees seisuga 05.01.2012 on 4 723.03 eurot, millest põhivõlg on 3 492.24 eurot, intress 294.52 eurot ja viivised 936.27 eurot. 1.2. Kostja on kohustatud kostjale tasuma põhinõude 3 492.24 eurot, intressi 294.52 eurot ja viivist 936.27 eurot, kokku 4 723.03 eurot. 1.3. Kostja on kohustatud tasuma kokkuleppe kohaselt 400.03 eurot põhivõlast 25.01.2012. 1.4. Kostja kohustub tasuma kokkuleppe p 1.2 nimetatud kogusumma hagejale hiljemalt 25.04.2013 tasudes alates 25.02.2012 koguvõlgnevusest 288.20 (kakssada kaheksakümmend kaheksa eurot ja kakskümmend senti) eurot iga kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks. 1.5. Käesoleva kokkuleppe punktis 1.3 ja 1.4 nimetatud summad kohustub kostja

2-11-38241

2

kandma ülekandega EEAS arvelduskontole XXXXXXXXXX SEB Pank, XXXXXXXXXX Swedbank, XXXXXXXXXX Sampo Pank või XXXXXXXXXX Nordea Pank, märkides viitenumbriks 2900072369. 1.6. Juhul, kui kostja ei täida p 1.4 nimetatud kohustust, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1 % tasumata p 1.4 kohaselt tasumisele kuuluva põhinõude summalt päevas kuni kogu võlgnevuse laekumiseni. 1.7. Juhul, kui kostja ei täida p 1.4 nimetatud kohustust on hagejal õigus nõuda koheselt kogu p 1.1 nimetatud põhivõlgnevuse tasumata osas ning viivise tasumist ning esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse alustamiseks. Viivist hakatakse sel juhul lugema kogu sel hetkel võlgnetavalt põhinõudelt. 1.8. Pooled kinnitavad, et ei oma peale kompromissi nõuetekohast täitmist teineteise vastu pretensioone ega nõudeid. 1.9. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 1.10. Pooled on kokku leppinud ja avaldavad kohtule, et vastavalt TsMS § 661 lg 4 loobuvad nad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise võimalusest. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-11-38241 menetlus. 3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt. 5. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Eesti Energia Aktsiaseltsile hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 239.66 eurot, hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXX SEB Pank, XXXXXXXX Swedbank, XXXXXXXXXX Sampo Pank või XXXXXXXXXX Nordea Pank, viitenumbriga 2900072369. 6. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud EEAS esitas 16.08.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AL’u vastu võlgnevuse 3 220.62 euro, intressi 247.90 euro, viivise 613.44 euro ja lisanduva viivise nõudes. 07.09.2011 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.09.2011. Võlgnik esitas 28.09.2011 nõudele vastuväite.

EEAS(hageja) esitas 05.12.2011 maakohtule hagi AL’u (kostja) vastu võlgnevuse 3 220.62 euro, intressi 294.52 euro, viivise 585.66 euro ja lisanduva viivise nõudes.

2-11-38241

3

10.01.2012 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

TsMS § 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotleb poole riigilõivu 271.62 euro tagastamist. Hageja on hagiavalduselt tasunud kokku riigilõivu 479.33 eurot: 11.08.2011 maksekorraldusega nr 7643 summas 96.62 eurot viitenumbrile 2900072369 ja 30.11.2011 maksekorraldusega nr 11534 summas 382.71 eurot viitenumbrile 2900072123. Seega kuulub hageja taotlus rahuldamisele ulatuses, millega tagastatakse hagejale riigilõivu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel 239.66 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXX SEB Pank, XXXXXXXXXXSwedbank, XXXXXXXXXX Sampo Pank või XXXXXXXXXX Nordea Pank, viitenumbriga 2900072369.

Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt kokkuleppele jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Tulenevalt TsMS § 150 lg 8 ei saa riigilõivu osalise tagastamata jätmise määruse peale esitada määruskaebust, kuna summa, mille tagastamist taotletakse, on alla 64 euro.

2-11-38241

4

Meeli Kaur kohtunik