2-11-35825/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2011.a Tallinnas kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-11-35825 Tsiviilasi AS-i DnB NORD Liising hagi LEOÜ ja RL vastu solidaarselt liisingulepingust nr XXXtuleneva võlgnevuse 3 213,83 euro ja viivise väljamõistmiseks ning LEOÜ liisingulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 1 386,08 euro ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

4 114,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS DnB NORD Liising (registrikood: 11315936, asukoht: Tartu mnt 10, 10145 Tallinn) Hageja volitatud esindaja: Triin T (XXX) Kostja: LEOÜ (registrikood: XXX, asukoht: XX) Resolutsioon

1. Rahuldada AS-i DnB NORD Liising hagi LEOÜ vastu liisingulepingust nr XXXtuleneva võlgnevuse

3 213,83 euro ja viivise väljamõistmiseks ning liisingulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse

1 386,08 euro ja viivise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista LEOÜ liisingulepingust nr XXXtulenev võlgnevus ja viivis kokku 4 217,77 eurot (neli tuhat kakssada seitseteist eurot ja 77 senti) AS-i DnB NORD Liising kasuks.

3. Välja mõista LEOÜ viivis liisingulepingu nr XXXalusel 0,25 % päevas põhinõudelt (2 828,60 eurot) alates 30.07.2011.a kuni põhinõude täitmiseni AS-i DnB NORD Liising kasuks.

4. Välja mõista LEOÜ liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus ja viivis kokku 1 658,93 eurot (üks tuhat kuussada viiskümmend kaheksa eurot ja 93 senti) AS- i DnB NORD Liising kasuks.

5. Välja mõista LEOÜ viivis liisingulepingu nr XXX alusel 0,25 % päevas põhinõudelt (1 286,16 eurot) alates 30.07.2011.a kuni põhinõude täitmiseni AS-i DnB NORD Liising kasuks.

6. Välja mõista LEOÜ menetluskulu põhjendatud ulatuses 543,24 eurot (viissada nelikümmend kolm eurot ja 24 senti) AS-i DnB NORD Liising kasuks.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 29.07.2011.a esitas AS DnB NORD Liising Harju Maakohtusse hagi LEOÜ ja RL vastu solidaarselt liisingulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 2 828,60 euro, kõrvalnõuete 385,23 euro ja viivise väljamõistmiseks ning LEOÜ liisingulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1 286,16 euro, kõrvalnõuete 99,92 euro ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 543,24 eurot. Kostja sai hagimaterjalid kätte 19.09.2011.a. Hagimaterjalid võttis vastu kostja juhatuse liige Garry Olesk. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud. Liisingulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 3 213,83 euro ja viivise osas, mille eest kostjad solidaarselt vastutavad, on hageja teise kostjaks olnud isikuga, RL, sõlminud kompromissi. Kohus on kompromissi 14.11.2011.a määrusega kinnitanud ja tsiviilasja menetluse RL osas lõpetanud.

Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub liisingulepingu nr XXX alusel välja mõistmisele võlgnevus ja viivis kokku 4 217,78 eurot ja liisingulepingu nr XXX alusel võlgnevus ja viivis kokku 1 658,93 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb alates 30.07.2011.a kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis liisingulepingu nr XXX alusel 0,25 % päevas põhinõudelt 2 828,60 eurot kuni põhinõude täitmiseni ning viivis liisingulepingu nr XXX alusel 0,25 % päevas põhinõudelt 1 286,16 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 543,24 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 543,24 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohtunik: