3-11-1027/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-1027 Otsuse kuupäev 9. jaanuar 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Janek Ivaste kaebus Harku ja Murru Vangla vastu mittevaralise kahju 300 eurot hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 6. detsember 2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Janek Ivaste Vastustaja Harku ja Murru Vangla esindaja Merit Jõgi Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 8. veebruarini 2012. a.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Murru Vanglas kinnipeetav Janek Ivaste esitas 03.12.2010. a vangla direktorile taotluse lühiajalisele väljasõidule loa saamiseks, et külastada haiget ema, kohtuda abikaasa ja lapsega.

Murru Vangla direktori 28.12.2010. a käskkirjaga nr 48-K lubati J. Ivaste lühiajalisele väljasõidule ajavahemikus 10.01.2011 kell 09.00 kuni 13.01.2011 kell 15.30.

Justiitsministeeriumi 04.01.2011. a korraldusega nr 11-5/92 paigutati J. Ivaste edasise karistuse kandmiseks Murru Vanglast ümber Tartu Vanglasse.

Murru Vangla direktori 05.01.2011 käskkirjaga nr 1-K tunnistati kehtetuks Murru Vangla direktori 28.12.2010 käskkiri nr 48-K.

2. J. Ivaste esitas 24.01.2011. a Murru Vangla direktori 05.01.2011. a käskkirja nr 1-K peale vaide Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumi 15.04.2011. a vaideotsusega nr 11-7/554 jäeti vaie rahuldamata.

2 3. J. Ivaste esitas 25.04.2011. a Harku ja Murru Vanglale mittevaralise kahju nõude.

4. 26.04.2011. a laekus Tallinna Halduskohtusse J. Ivaste kaebus Harku ja Murru Vangla peale.

5. Tallinna Halduskohtu 27.04.2011. a määrusega anti J. Ivaste kaebus Harku ja Murru Vangla peale kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtule.

6. Harku ja Murru Vangla 09.06.2011 nr 1-10/472-1. a otsusega jäeti J. Ivaste kahjunõue rahuldamata.

7. Tartu Halduskohtu 16.08.2011. a määrusega jäeti J. Ivaste kaebus käiguta, millele vastuseks esitas J. Ivaste kaebuse täpsustuse.

8. Tartu Halduskohtu 14.09.2011. a määrusega tagastati J. Ivaste kaebus osas, milles taotleti Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist J. Ivaste taotluse uuesti läbivaatamiseks.

9. Tartu Halduskohus 14.09.2011 määrusega võeti menetlusse J. Ivaste kaebus Harku ja Murru Vangla vastu mittevaralise kahju 300 eurot hüvitamiseks.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

10. J. Ivaste ei nõustu Harku ja Murru Vangla direktori seisukohaga, et antud luba ei ole siduv teise vangla direktorile. Kaebaja leiab, et direktor oli luba andes arvestanud kõiki riske ja lühiajalise väljasõidu positiivset mõju ning seetõttu on arusaamatu direktori väide vaide edastamisel, et väljasõidule lubamine on seotud suurte riskidega ja mitte tema pädevuses.

11. Kaebaja on seisukohal, et vale on Harku ja Murru Vangla direktori 05.01.2011. a käskkirjas nr 1-K esitatud väide, et kuna Murru Vanglast Tartu Vanglasse toimetamine leiab aset 06.01.2011. a, siis ei ole võimalik ka muuta lühiajalise väljasõidu aega. Justiitsministeeriumi 23.02.2011. a vastuses selgitustaotlusele nr 11-7/554 on selgitatud, et kinnipeetav paigutatakse pärast ümberpaigutamise otsuse tegemist esimesel võimalusel. Kui samaaegselt ei ole võimalik kõiki kinnipeetavaid teise vanglasse paigutada, on vanglal võimalik valida, milliseid kinnipeetavaid saata teise vanglasse esmajärjekorras ja milliseid saata järgmiste saatebussidega. Seega oleks vangla saanud teda kaebaja sõnul paigutada ümber ka hiljem, s.o 10.01.2011. a, kui toodi ära viimane grupp kinnipeetavaid, kes on märgitud Justiitsministeeriumi 04.01.2011. a otsuses nr 11-5/92.

12. Kaebaja väidab, et kaotas lühiajalisele väljasõidule loa mittesaamise tõttu oma elukaaslase, kes tuli 10.01.2011. a Inglismaalt koos lapsega Eestisse.

Kaebaja taotleb tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitisena Harku ja Murru Vanglalt 300 eurot. Kahju tekitati kaebaja sõnul talle tervise kahjustamisega, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumisega. Kaebaja kaotas väidetavalt vangla tegevuse tagajärjel sidemed elukaaslase ja lapsega.

3 Vastustaja vastuväited

13. Vastustaja viitab HMS § 66 lg 2 p-le 2, VangS § 32 lg-le 1, Vangla sisekorraeeskirja §- le 11 ja Justiitsministri 11.07.2002 määrusega nr 41 vastuvõetud „Murru Vangla põhimäärus“ § 3 lg-le 1 ning selgitab, et väljasõidu loa andmine või mitte andmine J. Ivastele oli sel hetkel vaid Murru Vangla direktori kaalutlusotsus.

Väljasõidu loa andmise hetkel ei olnud teada need asjaolud, mis tingisid hiljem väljasõidu loa kehtetuks tunnistamise. Isegi kui Murru Vangla poleks lühiajalise väljasõidu luba kehtetuks tunnistanud ei oleks kaebajal Tartu Vanglas sellele väljasõidule õigust olnud, kuna Murru Vangla direktor ei saa teise vangla kinnipeetavatele väljasõite lubada (soodustusi kohaldada).

14. Ainuüksi kahjusumma kirjalik väljatoomine ning viide tervisekahjustamise, kodu ja eraelu puutumisele ei tähenda et kahju tegelikult ka tekkinud oleks. J. Ivaste pole tõendanud, et suhted oleksid katkenud, samuti on selgusetu, milliseid suhtlemiseks ettenähtud võimalusi kasutades ning kui sagedasti kaebaja oma elukaaslase ja pojaga suhtles. Kuna tegemist on kaebaja eraeluga, siis tulnuks sellekohased tõendid hankida kaebajal endal.

Arvestades varasemat kokkusaamise sagedust võib asuda seisukohale, et kaebaja ja elukaaslase suhted olid jahtunud ja võimalik, et katkenud juba enne 06.01.2011. a (kaebaja sõnul juba alates 15.09.2010. a). Pole esitatud tõendeid selle kohta, et elukaaslane tegelikult ka Suurbritanniast just nimelt kaebajaga kohtuma sõitis ning et ta oli huvitatud suhete jätkamisest/taastamisest. Kõikidest erinevatest kaebaja poolt esitatud väidetest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata ka nende suhete lagunemist (toimimist) ega ka vangla rolli selles.

Janek Ivaste poolt 25.04.2011. a esitatud kahjunõue Harku ja Murru Vanglale ei sisaldanud tervise kahjustamise nõuet, mistõttu tuleb kaebus selles osas igal juhul tagastada. Kaebaja ei ole temale tekkinud kahju tõendanud samuti ei selgu kaebusest kuidas väljamõistetav hüvitis tekkinud olukorra heastaks. Vastustaja hinnangul on kahjunõue ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

15. Halduskohtumenetluses on kaebeõiguse aluseks isiku õiguste kaitse (HKMS § 44 lg 1). Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada.

Kaebaja taotles kohustuslikus kohtueelses menetluses kahju hüvitamist seonduvalt kodu ja eraelu puutumatuse maksiimi rikkumisega, seega kontrollib kohus eelkõige seda, kas kaebaja õigust kodu ja eraelu puutumatusele on vastustaja poolt antud haldusakti või toiminguga õigusvastaselt eiratud. Vastustaja on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et kaebaja ei ole tervise kahjustamist vanglale esitatud kahjunõudes välja toonud. Kohus lahendab kaebaja nõude tervikuna ja on seisukohal, et haldusakt ja toiming, millega kaebaja seob kahju tekitamise on õiguspärane.

4 16. Vastuseks kaebusele märgib kohus, et kaebaja poolt taotletava hüvitisega tuleks luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on kaebaja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

17. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

18. Kaebaja on oma kahjunõude sidunud Murru Vangla direktori 05.01.2011 käskkirjaga nr 1-K, millega tunnistati kehtetuks Murru Vangla direktori 28.12.2010 käskkiri nr 48-K. Samuti on kaebaja seisukohal, et ta paigutati Tartu Vanglasse ennatlikult. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolud eraldi ega koostoimes ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

19. Kaebuse rahuldamise välistab asjaolu, et Murru Vangla direktori 05.01.2011 käskkiri nr 1-K, millega tunnistati kehtetuks Murru Vangla direktori 28.12.2010 käskkiri nr 48-K, on õiguspärane haldusakt, kuna ta on kooskõlas selle haldusakti andmise ajal kehtinud teiste haldusaktidega ja õigusega. Nimelt ei ole kaebaja kummutanud fakti, et Justiitsministeeriumi 04.01.2011. a korraldusega nr 11-5/92 oli otsustatud paigutada kaebaja edasise karistuse kandmiseks Murru Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Seega oli vastustaja kohustatud täitma Justiitsministeeriumi, kui selles küsimuses vastustaja jaoks kõrgemalseisva organi haldusakti ja paigutama kaebaja ümber Tartusse. Kuna vastustaja käskkirja õigusvastasus ei ole tõendatud, on täitmata üks kohustuslik komponent, mille alusel saaks kaebus rahuldamisele kuuluda ning mille tõttu ei käsitle kohus kaebaja ülejäänud väiteid seonduvalt temale väidetava kahju tekitamisega, sest puudub alus juba seetõttu kaebuse rahuldamiseks.

20. Kohus kontrollib ainult, kas kaebajale saadi kahju tekitada toiminguga, ehk liiga ennatliku Tartusse paigutamisega. Kohus on seisukohal, et ka sel alusel ei saa kaebust rahuldada.

21. Kaebaja jaoks soodustava haldusaktiga, Murru Vangla direktori 28.12.2010. a käskkirjaga nr 48-K lubati kaebaja lühiajalisele väljasõidule ajavahemikus 10.01.2011 kell 09.00 kuni 13.01.2011 kell 15.30. Kaebaja apelleerib sellele, et Justiitsministeerium teatas talle, et kaebaja oleks võidud Tartusse toimetada viimases järjekorras. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida, et vastustajale ei olnud see seisukoht, 05.01.2011. a, mil ta andis kaebaja jaoks koormava haldusakti, teada. Samas tunnistab ka kaebaja ise, et viimane grupp kinnipeetavaid toimetati Justiitsministeeriumi selle käskkirja alusel Murrust Tartusse 10.01.2011. a. Kuna kaebaja jaoks soodustava haldusaktiga oli otsustatud ta lubada lühiajalisele väljasõidule aga alates 10.01.2011. a, siis ei oleks vastustaja kaebaja suhtes soodustavat haldusakti saanud täita isegi siis, kui ta oleks ta viimaste seas Tartusse toimetanud, sest kaebaja ise tunnistab, et viimased kinnipeetavad viidi Tartusse just 10.01.2011.a. Soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamine asjaolude muutumisel on käesoleval juhul ka sel alusel olnud õiguspärane ja kaebajale ei ole kahju tekitatud ka liiga ennatliku Tartusse toimetamise toiminguga.

5 22. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks (HKMS § 158 lg 1 ls 1).

23. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 108 lg 1), kuna aga vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist (HKMS § 109 lg), jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik