3-11-1700/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-1700 Otsuse kuupäev

9. jaanuar 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Egon Jaegeri (Jaeger) kaebus Tartu Vangla 13. mai 2011. a käskkirja nr 1-4/1307 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

13. detsember 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Egon Jaeger Vastustaja Tartu Vangla esindaja Tiiu Miller Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 8. veebruarini 2012. a.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vanglas kinnipeetav Egon Jaegerilt avastati 24.04.2011. a kella 08.15 ajal vangla E- hoone esimese sektsiooni kambris nr 1021 üks isevalmistatud sigarett, mille hoidmist ta ei tunnista.

Tartu Vangla 13.05.2011. a käskkirjaga nr 1-4/1307 karistati E. Jaegerit distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 82 lg 3 nõuete süülise rikkumise eest.

E. Jaeger esitas 09.06.2011. a Tartu Vanglale vaide. Tartu Vangla jättis 08.07.2011. a vaideotsusega vaide rahuldamata.

2. 11.07.2011. a saabus Tartu Halduskohtusse E. Jaegeri kaebus Tartu Vangla 13.05.2011. a käskkirja nr 1-4/1307 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

3. Kaebaja on seisukohal, et talle on karistus mõistetud alusetult. Vangla ei ole tuvastanud tema väidetavat rikkumist. Samuti on rikutud distsiplinaarmenetluse käigus menetlusnorme, kaebajale ei esitatud koheselt eseme leidmise/äravõtmise akti ega antud võimalust selgitusteks. Akt ja ettekanne on koostatud hiljem tagantjärele.

Intsidendiga seoses teostati kaebaja suhtes täielik läbiotsimine, mille käigus ei tagatud talle privaatsust. Samuti kasutati läbiotsimise käigus kaebaja suhtes füüsilist jõudu.

4. Kaebaja väitel ei olnud leitud eseme näol tegemist sigaretiga. Samuti ei leitud seda eset kaebaja asjade hulgast, vaid laua pealt. Kartserikambris ei ole võimalik suitsu ega suitsetamistarbeid soetada või mingil muul viisil hankida.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Rikkumise avastamisel teavitati kaebajat ettekande koostamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks, et otsustada distsiplinaarmenetluse algatamine. 04.05.2011. a teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamisest, mis oli ka esimeseks menetlustoiminguks tema suhtes ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja ei soovinud kasutada õigust ärakuulamisele ning menetluse käigus haldusorganile selgitusi ei andnud. Kaebajale tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli, mida ta keeldus allkirjastamast. Distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise järel ei kasutanud kaebaja õigust esitada vastuväiteid. Seega ei ole menetluse käigus rikutud ärakuulamiskohustust.

6. Aktide järjestikkusest registreerimisest ning nummerdamisest tulenevalt ei ole võimalik aktide koostamine tagant järele, kuna hilisemalt koostatud akti ei ole võimalik registreerida ajaliselt varem registreeritud aktide vahele ilma numeratsiooni rikkumata. Samuti registreeritakse vanglas ettekanded. Vanglateenistuse ametnikul puudub vajadus koostada 24.04.2011. a kuupäevaga ettekanne rikkumise kohta ning hilisemalt tagant järele akt eseme leidmise ja äravõtmise kohta. Seetõttu on kaebaja väited akti hilisema koostamise kohta paljasõnalised.

7. Kaebaja on suitsetaja ning varasemalt on teda karistatud kuuel korral tubakatoodete omamise/hoidmise eest. Seetõttu ei saa pidada kartserisse paigutamist keelatud esemete osas rikkumist välistavaks asjaoluks, kuna esemete üleandmiseks on kinnipeetavatel leitud erinevaid viise.

Kohtu põhjendused ja otsus

8. Halduskohtumenetluses on kaebeõiguse aluseks isiku õiguste kaitse (HKMS § 44 lg 1). Kaebus saab rahuldamisele kuuluda ainult siis, kui on rikutud isiku õigusi ja haldusorgan on käitunud õigusvastaselt. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks (HKMS § 158 lg 1 ls 1).

Halduskohus nõustub vaidlustatud haldusaktis (tlk 7) ja vaideotsuses (tlk 28) toodud põhjendustega ja ei korda neid (HKMS § 165 lg 2).

Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada distsiplinaarsüüteo toimepanemine ning vastava teokoosseisu täitmine (RKHK

07.11.2011 lahend haldusasjas 3-3-151-11). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kinnipeetav ei tohi enda juures hoida sigarette (sh isevalmistatuid) ning et taolise teo avastamise puhul on tegemist distsiplinaarsüüteo toimepanemisega, millega on vastustaja poolt kaebajale inkrimineeritud teokoosseis täidetud. Kaebaja võtab Justiitsministeeriumile esitatud vaides omaks, et kartserist, kus ta asus, leiti sigareti taoline ese ja vaides ta ei väida, et sigaret oleks kuulunud kambrikaaslasele (tlk 6). Kristjan Koppeli 24.04.2011. a ettekandega (tlk 11) on tõendatud, et sigaret leiti kaebaja püksivärvli vahelt.

Sama ettekandega on tõendatud, et kaebaja keeldus kirjaliku seletuse andmisest. Kohus peab loogiliseks, et isik, kes ei ole keelatud eseme hoidjaks, kasutaks võimalust kirjalikus vormis koheselt oma vastuväidete esitamiseks, isegi siis, kui talle ei oleks koheselt asjakohaseid dokumente esitatud. Kinnipeetavana on kaebaja vaieldamatult teadlik, et igale avastatud deliktile järgneb asjakohane menetlus. Eseme leidmise/äravõtmise aktiga 24.04.2011. a (tlk 12) on tõendatud, et kaks vanglatöötajat kinnitavad oma allkirjadega keelatud eseme äravõtmist kaebajalt ja seda, et kaebaja keeldus akti allkirjastamast.

Kohtule ei ole mingit alust eelistada kaebaja väiteid ametnike allkirjadega kinnitatud dokumendiga tõendatule. Kaebaja väide, et akt esitati talle tutvumiseks hilinenult ei ole usutav, kuna sellisel juhul oleks ta sündmuse vastu koheselt protestinud kirjaliku pöördumise esitamisega, kuna kaebajat on varasemalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest distsiplinaarkorras (tlk 29). Akti 10 päeva hiljem kaebajale esitamise vastu räägib ka kaebaja poolt vanglale esitatud vaie (tlk 16), kus kaebaja väidab eelkõige, et talle teatati 10 päeva hiljem distsiplinaarmenetluse algatamisest. 04.05.2011. a teatisega (tlk 10) on tõendatud, et kaebajale on teatatud tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest ja ta on keeldunud seletuskirjast. 06.05.2011. a distsiplinaarmenetluse protokolliga (tlk 8-9) on tõendatud, et kaebaja on keeldunud allkirjast ja lisaselgitustest.

Seega ei ole asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud asjaolu, et oleks eiratud kaebaja õigust ärakuulamisõigusele süüteomenetluses. Kaebaja väited on kummutatud erinevate vanglaametnike kinnitustega menetlusdokumentidel. Kuna kaebaja poolt toimepandud distsiplinaarrikkumine on tõendatud, ei ole rikutud tema õigusi ja privaatsust ka kaebaja täieliku läbiotsimisega, sest vastustajal oli läbiotsimise teostamiseks täielik alus kaebaja poolt toime pandud rikkumise näol. Tõsiselt võetav ei ole kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väide (tlk 46), et kuna sigareti leidnud ametnik oli alles äsja tööle tulnud, ei saanud ta aru, et tegemist on sigaretiga.

Sigarettidel ja tubakal on sedavõrd omapärane lõhn ning tegemist on sedavõrd laialt levinud kauba või ainega, et iga täiskasvanud inimene suudab ilma eriteadmistega tuvastada, kas tegemist on tubakaga või mitte. Kaamerate esmane ülesanne vanglas on tagada vangla julgeolek ja kinnipeetavate turvalisus, seetõttu ei pea kohus kohaseks kaebaja seisukohta, et rikkumisi peaks tuvastama ainult kaamera salvestistega. Isegi, kui asuda seisukohale, et akti ei tutvustatud kaebajale selle koostamise päeval, ei ole see selliseks asjaoluks, mis annaks aluse käskkirja tühistamiseks, kuna kaebaja ei ole üheski menetlusdokumendis väitnud, et ta ei olnud koheselt teadlik sigareti avastamisest või et keegi teine isik oleks võinud olla seotud temale alusetu süüteo inkrimineerimisega.

Kuna kaebaja ei pea sigareti hoidjaks kambrikaaslast, puudus vastustajal vajadus ka temalt seletuse võtmiseks.

9. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 108 lg 1), kuna aga vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist (HKMS § 109 lg), jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik