3-11-1007/43 · 3-11-1007/43 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-1007 Otsuse kuupäev 09.01.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.K. kaebus Eesti Haigekassa Tartu osakonna 26.11.2010 ettekirjutuse nr. 2-45/3662 ja Eesti Haigekassa 10.03.2011 vaideotsuse tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 21.12.2011, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja J.K.; J.K. esindaja määratud korras vandeadvokaat Vahur Kivistik Eesti Haigekassa (Tartu osakond) esindaja Martin Pärn. Resolutsioon Jätta J.K. kaebus haldusasjas 3-11-1007 täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 08.02.2012. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus

Eesti Haigekassa (Tartu osakond) on teinud ettekirjutuse 26.11.2010 nr. 2-45/3662 , millega on kohustatud J.K. tasuma haigekassale 6.857.721.- krooni. Ettekirjutuse kohaselt on J.K. aastatel 2005-2010 alusetult välja makstud ajutise töövõimetuse hüvitist summas 6.857.721.- krooni. Ettekirjutuses on märgitud, et kaebajale on esitatud süüdistus koos P.K. ja A.K. kelmuses, mille tulemusena on haigekassa maksnud kaebajale ajutise töövõimetuse hüvitist alusetult. Eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu on J.K. esitanud Maksu- ja Tolliametile valeandmeid esitades ebaõiged andmed temale makstud töötasu kohta ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust. OÜ L.R., OÜ K.H. ja OÜ K.K. tulu – ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides on J. K. deklareeritud sellise töötasu maksmine, mida J. K. tegelikult makstud ei ole või maksti alusetult. Ettekirjutuse aluseks on Ravikindlustuse seaduse § 62 lg 3.

2 Eesti Haigekassa Tartu osakond sai 05.01.2011 J.K. vaide Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktori 26.11.2010 ettekirjutuse nr. 2-45/3662 peale ning vaideotsusega 10.03.2011 on jäetud vaie rahuldamata.

Kaebaja poolsed selgitused ja taotlused.

Kaebuses on leitud, et nii ettekirjutus kui vaideotsus on ebaseaduslikud, sest esineb vastuolu materiaalõigusnormiga, puuduvad haldusakti põhjendused ning motivatsioon. Puuduvad ka haldusakti andmise kaalutlused. Kaebuse kohaselt on Eesti Haigekassa nõudnud kaebajalt rahasumma tasumist, kuid ei nähtu mille alusel summat nõutakse ning kuidas nõue on kujunenud.

Kaebaja pool on esitanud 15.12.2011 kaebuse täienduse, milles leiab, et ettekirjutus kui haldusakt on kehtetu algusest peale, kuna haldusakt on tühine HMS § 63 lg 2 p. 3 mõistes, kuna haldusakti ei ole andnud pädev haldusorgan. Ettekirjutus on allkirjastanud Eesti Haigekassa Tartu osakonna poolt, kuid piirkondliku osakonna pädevus ei ole ettekirjutuse tegemine või haldusaktide andmine üldiselt. Kaebuse täienduses on märgitud, et HMS § 40 lg 1 kohaselt peab andma enne haldusorgan menetlusosalisele võimaluse esitada omapoolseid selgitusi asja kohta ning andma vastuväidete esitamiseks võimaluse, antud juhul on haldusorgan viinud läbi haldusmenetluse kaebaja suhtes ärakuulamisõigust tagamata. Kaebaja esimene nõue on tuvastada vaidlusaluse ettekirjutuse tühisus. Kaebaja esitab alternatiivselt vaidlusaluse ettekirjutuse tühistamiskaebuse ja tühistamiskaebusele alternatiivselt ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise. Kaebaja tühistamiskaebus tugineb ka vastustaja protsessilistele eksimustele vaidemenetluses kui ka ettekirjutuse andmisele eelnenud haldusmenetluses ning ettekirjutuse sisulistele puudustele.

Kaebaja on märkinud, et vastustaja on ebaõigesti tagastanud kaebaja vaide 14.01.2011, vastustaja oleks pidanud vaide saamisel selgitama kaebajale, et vaide edasiseks menetlemiseks on vajalik menetlustähtaja ennistamise taotlus esitada ja pärast seda võtta seisukoht vaide edasise menetlemise või tagastamise kohta. Kaebaja on rõhutanud, et vaide hilinemisega esitamise põhjused on olnud märkimisväärsed, kuna tegemist oli laste haigusega ning samal ajal käiv kriminaalmenetlus, mis põhjustas teatud pingeid. Kaebaja on märkinud põhjendatud huvi alusena haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudel, et vältida tulevikus olukorda, kus õigusvastane ettekirjutus mõjutab kaebaja eest makstud sotsisaalmaksu ümberarvestamist ja tema pensioni suurust tulevikus. J.K. kinnitab kohtuistungil, et töötas reaalselt töölepingute alusel, mis on haldusorganile esitatud ning kaebaja ei ole kelmust toime pannud ja sotsiaalmaksud on nõuetekohaselt üle kantud.

Vastustaja vastuväited ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata.

Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal oli J.K. esitatud süüdistus grupiviisilises kelmuses koos P.K. ja A.K. Kelmuse eesmärgiks oli saada Eesti Haigekassast pettuse teel alusetult ajutise töövõimetuse hüvitist. 17.mail 2010 on ringkonnaprokurör Ene Timmi edastanud Eesti Haigekassa Tartu osakonnale Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13.mai 2010 määruse, millega on arestitud J.K. kuuluvad kinnistud ning arestitud J.K. väljamaksmisele kuuluvad ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksed. Määruse tegemise ajaks oli tuvastatud, et P.K. ja J.K. lõid ajavahemikul 1.jaanuar 2004 kuni 31.detsember 2009 Viljandi Maakonnas OÜ K.K., OÜ K.H. ja OÜ L.R.

3 raamatupidamisdokumentides tegelikkusele mittevastavate andmete kajastamise ning Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassa töötajates, kes menetlesid J.K. töövõimetuslehtede ja Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete alusel töövõimetushüvitiste väljamaksmist, väära ettekujutuse J.K. töötamisest OÜ-s L.R., OÜ-s K.K. ja OÜ-s K.H.; J.K. eeltoodud äriühingute nimelt teostatud rahaliste maksete olemusest ja eesmärgist ning eelnimetatud äriühingute poolt J.K. töötasu nime all väljamakstud summadelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksusummadest.

P.K. ja J.K. vormistasid fiktiivsed töölepingud OÜ L.R. ja J.K.e, OÜ K.H. ja J.K. ning OÜ K.K. ja J.K. vahel. P.K. korraldusel arvestati J.K. alusetult töötasu ja preemiat.

Vastustaja märgib, et vastavalt Eesti Haigekassa põhikirja § 37 lg 2 sätestatakse piirkondliku osakonna täpsem pädevus, õigused ja ülesanded piirkondliku osakonna põhimääruses. Haigekassa juhatuse 9.detsembri 2009 otsusega nr 276 kinnitatud Tartu osakonna põhimääruse punktiga 2.2.14 on sätestatud Tartu osakonna ülesandena ettekirjutuste, nõuete ja hagide vormistamine, menetlemine, kohtuotsuste täitmise ja kohtuväliste kokkulepete sõlmimise korraldamine, mistõttu on ettekirjutus tehtud pädeva isiku poolt ning kaebaja ärakuulamata jätmine ei ole aluseks ettekirjutuse tühistamiseks, kuna Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 4 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki. Käesoleval juhul oli ettekirjutuse eesmärk nõude esitamine kaebaja vastu ja alusetult väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasisaamine. Haigekassa seisukohalt on haldusakt motiveeritud ja kontrollitav ning faktiliselt on kaebuse esitaja ka ise nõustunud kõigi kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludega – kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses.

Kohtu seisukohad

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Eesti Haigekassa (Tartu osakond) on teinud ettekirjutuse 26.11.2010 nr. 2-45/3662 , millega on kohustanud J.K. tasuma haigekassale 6.857.721.- krooni. Ettekirjutuse kohaselt on J.K. aastatel 2005-2010 alusetult välja makstud ajutise töövõimetuse hüvitist summas 6.857.721.- krooni. Ettekirjutuses on märgitud, et kaebajale on esitatud süüdistus koos P.K. ja A.K. kelmuses, mille tulemusena on haigekassa maksnud kaebajale ajutise töövõimetuse hüvitist alusetult. 21.04.2011 on J.K. esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb ettekirjutuse tühistamist ning vaideotsuse 10.03.2011 tühistamist, millega on jäetud kaebaja vaie ettekirjutuse vaidlustamiseks rahuldamata. Kaebajale on kohtumäärusega 01.06.2011 määratud riigi õigusabi korras esindaja ning kohtumäärusega 08.07.2011 on asi menetlusse võetud ning leitud, et kaebus on esitatud tähtaegselt ning on menetletav. Kohtumäärusega 06.09.2011 on jätkatud menetlust uue kohtukoosseisuga seonduvalt asja menetlenud kohtuniku pensionile siirdumisega. Kaebaja esindaja on esitanud kaebuse täienduse 15.12.2011, milles toob esile vastustaja poolse menetlusnormide rikkumise ettekirjutuse tegemisel ning ettekirjutuse sisulised puudused ning leiab, et ettekirjutuse on teinud selleks mittepädev isik.

Asja materjalide kohaselt oli vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal J.K. esitatud süüdistus grupiviisilises kelmuses koos P.K. ja A.K. Kelmuse eesmärgiks oli saada Eesti Haigekassast pettuse teel alusetult ajutise töövõimetuse hüvitist.

4 Asja materjalide kohaselt on ringkonnaprokurör edastanud Eesti Haigekassa Tartu osakonnale Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13.mai 2010 kohtumääruse, millega on arestitud J.K. kuuluvad kinnistud ning arestitud J.K. väljamaksmisele kuuluvad ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksed. Määruse tegemise ajaks oli tuvastatud, et P.K. ja J.K. lõid ajavahemikul 1.jaanuar 2004 kuni 31.detsember 2009 Viljandi Maakonnas OÜ K.K., OÜ K.H. ja OÜ L.R. raamatupidamisdokumentides tegelikkusele mittevastavate andmete kajastamise ning Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassa töötajates, kes menetlesid J.K. töövõimetuslehtede ja Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete alusel töövõimetushüvitiste väljamaksmist, väära ettekujutuse J.K. töötamisest OÜ-s L.R., OÜ-s K.K. ja OÜ-s K.H., J.K. eeltoodud äriühingute nimelt teostatud rahaliste maksete olemusest ja eesmärgist ning eelnimetatud äriühingute poolt J.K. töötasu nime all väljamakstud summadelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksusummadest.

Tartu Maakohus on väljastanud 19.08.2011 „Jõustunud kohtuotsuse saatmine“ (kiri 1-11-1409), milles on teavitatud, et Tartu Maakohtu 10.05.2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1-11-1409 P.K. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p. 2,3; § 394 lg 2 p.1.3; § 344 lg 1; § 3811 lg 1 järgi, J.K. süüdistuses KarS 209 lg 2 p. 2,3; § 394 lg 2 p.1,3 järgi, A.K. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p. 2,3 järgi, T. R. ja A. S. süüdistuses KarS § 394 lg 2 p. 1 järgi, S.T. süüdistuses KarS § 25 lg 1 - § 394 lg 2 p. 1 järgi, K.H. OÜ, K.K. OÜ ja L.R. OÜ süüdistuses KarS § 394 lg 4 järgi on jõustunud Riigikohtu määrusega 02.08.2011. Tartu Maakohtu 10.05.2011 kohtuotsusest nähtuvalt on läbi viidud kokkuleppemenetlus ning kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

Asja materjalide kohaselt P.K. ja J.K. vormistasid fiktiivsed töölepingud OÜ L.R. ja J.K., OÜ K.H. ja J.K. ning OÜ K.K. ja J.K. vahel. P.K. korraldusel arvestati J.K. alusetult töötasu ja preemiat. J.K. on esitanud läbi eelnimetatud äriühingute Eesti Haigekassale haigus- ja hooldushüvitise saamiseks regulaarselt töövõimetuslehti. Tegelikkusele mittevastavate deklaratsioonide esitamise järgselt maksis Eesti Haigekassa tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel välja ajutise töövõimetuse hüvitist, misläbi sai J.K. koos P.K. ja A.K. aastatel 2004 - 2010 pettuse teel varalist kasu summas 6 857 721 krooni, vara arestimise määruse kohaselt 6 797 312 krooni, kuna arvesse ei olnud võetud 2010.a. väljamakstud hüvitust.

J.K. kinnitas küll kohtuistungil, et ta töötas reaalselt töölepingute alusel ning pole tegelenud kelmusega, kuid jõustunud kohtuotsuse alusel on tunnistatud J.K. süüdi kelmuses suures ulatuses grupiviisilises tegevuses (grupis ja suures ulatuses varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel) ning tunnistati süüdi rahapesus suures ulatuses grupi poolt. Samas on J.K. esindaja kohtuistungil märkinud, et kavatsetakse esitada Euroopa Inimõiguste Kohtusse avaldus kriminaalasja raames ning kinnitatakse asjaolu, et J. K. oli sunnitud kokkuleppemenetlusega nõustuma, et päästa oma haige abikaasa vahi alt, et tagada talle paremad ravivõimalused. Kohus asub seisukohale, et käesoleva ettekirjutuse vaidlustamisel ei oma tähtsust see, mis põhjusel on kriminaalasjas läbiviidud kokkuleppemenetlus, kuna halduskohus ei sekku kriminaalasja menetlusse, mistõttu ei pidanud kohus ka vajalikuks võtta asja juurde kaebaja avaldust Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise kohta.

Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks ei olnud menetlus Tartu Maakohtus kriminaalasjas veel lõppenud, kuid ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on Ravikindlustuse seaduse § 62 lg 3. Vastavalt nimetatud sättele võib haigekassa teha alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta ettekirjutuse ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.

5 Kohus peab õigeks vastustaja viidet Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3-1-1-101-09 kohtulahendile, kus on asutud p. 11 seisukohale, et Eesti Haigekassa ei saa esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluses selliste nõuete osas, mis puudutavad põhjendamatult väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitusi. Sellised nõuded tuleb Riigikohtu hinnangul esitada haldusmenetluses. Seega on haigekassa õiguspäraselt käitunud ning teinud vastava ettekirjutuse haldusmenetluses.

Alljärgnevaga annab kohus hinnangu vaidlustatud ettekirjutusega seonduvale menetlusele.

Kohus asub seisukohale, et ettekirjutus on motiveeritud ning vastab HMS § 54, § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 nõuetele. Ettekirjutuses on selgitused, millest on ettekirjutuse tegemisel lähtutud, välja on toodud haldusakti andmise faktilised ja õiguslikud alused. Ettekirjutus on arusaadav ning välja on toodud ettekirjutuse eesmärk, milleks on nõude esitamine kaebaja vastu ja alusetult väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasisaamine, samuti on märgitud periood , mille jooksul on alusetult välja makstud ajutise töövõimetuse hüvitus arvutatud ja väljanõutava summa suurus.

Vastavalt Eesti Haigekassa põhikirja § 37 lg 2 sätestatakse piirkondliku osakonna täpsem pädevus, õigused ja ülesanded piirkondliku osakonna põhimääruses. Haigekassa juhatuse 9.detsembri 2009 otsusega nr 276 kinnitatud Tartu osakonna põhimääruse punktiga 2.2.14 on sätestatud (Tartu) osakonna ülesandena ettekirjutuste, nõuete ja hagide vormistamine, menetlemine, kohtuotsuste täitmise ja kohtuväliste kokkulepete sõlmimise korraldamine. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt on haldusakt välja antud pädeva haldusorgani poolt, allkirjastatud Tartu osakonna direktori poolt.

Mis puudutab ärakuulamispõhimõtteid haldusmenetluses, nõustub kohus kaebajaga, et haldusmenetluse põhiprintsiibiks on õigus olla ärakuulatud. Antud juhul seda tehtud ei ole, ka vastustaja esindaja märkis kohtuistungil, et seda võimalust kaebajale haldusmenetluses antud ei ole. Kuid erandid, mis annavad haldusorganile õiguse jätta menetlusosalise ärakuulamata, on sätestatud HMS § 40 lg 3. HMS § 40 lg 1 üldreeglist nähtub HMS § 40 lg 3 erandid, mis annavad haldusorganile õiguse jätta menetlusosaline ärakuulamata. Üks selline erand on sätestatud HMS § 40 lg 3 p-s 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ärakuulamata kui puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 4 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki. Kaebaja pidi olema teadlik, et tema suhtes haigekassa ettekirjutuse teeb ning kohus on seisukohal, et kaebajapoolse arvamuse esitamise võimaldamine ei oleks mitte kuidagi saanud ettekirjutuse tegemist või selle sisu muuta. Seetõttu on kohus seisukohal, et antud asjas kaebaja suhtes ärakuulamisnõude mittetäitmine ei saa olla haldusakti tühistamise aluseks, kuna ärakuulamata jätmine ei ole viinud asja valele järeldusele ning kaebajapoolse arvamuse esitamise võimaldamine ei oleks mitte kuidagi saanud kaasa aidata ettekirjutuse eesmärgi saavutamisele.

Eeltoodu alusel ei ole vaidlustatud ettekirjutus tühine, ei kuulu tühistamisele ning puudub alus ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna ettekirjutus on seaduslik, antud selleks pädeva organi poolt, antud õiguslikel alustel ja jääb seega kehtima. Käesoleval juhul on toimunud kaebajale ajutise töövõimetushüvitise alusetu väljamaksmine seoses kuriteo toimepanemisega ning ettekirjutus on seotud kriminaalasjaga, mistõttu ei olnud haldusorganil võimalik läbi viia antud asjas ka kaalutlust ettekirjutuse tegemisel.

Kaebaja on vaidlustanud kaebuses ka vaideotsust 10.03.2011. Kaebaja on märkinud, et vastustaja oleks pidanud ennistama vaide esitamise tähtaja ning 14.01.2011 on kaebaja vaie ebaõigesti tagastatud. Kohus möönab, et vastutaja on vaide käsitlemisel rikkunud menetlusnorme ning vaie on 14.01.2011 ebaõigesti tagastatud, kuna tulnuks vaides anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja taotluse esitamiseks menetlustähtaja ennistamiseks, mida haigekassa ei teinud. Kuna nimetatu ei ole olnud takistuseks kaebajal vaidemenetluses vaideotsuse saamisel (10.03.2011) ega kohtusse pöördumisel ning kuna HMS § 58 kohaselt menetlusnõuete rikkumise korral, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist, ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist, jääb kehtima ka

6 vaidemenetluses tehtud vaideotsus. Samas ainuüksi vaideotsuse tühistamine kohtu poolt ei annaks ka kaebajale soovitud tulemust.

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Kohtumäärusega 22.12.2011 on mõistetud välja õigusabikulud riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroo Hansa Law Offices vandeadvokaadile Vahur Kivistikule J.K. osutatud õigusabi eest.

Kohtunik Mare Priks