2-11-15470/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-15470

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Bürgel Otsuse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kl 14:00 Tsiviilasja number 2-11-15470 Tsiviilasi K K ja J K hagi AK vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I K K (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II J K (isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja G K (isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik (e-post: Indrek@lawpartner.ee); Kostja AK (isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumisaeg Kohtuistungil osalenud isikud 8. detsember 2011.a Hagejate seaduslik esindaja G K, Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Kostja AK RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista AK´lt igakuine elatis poja K K (sündinud XXX.a) ülalpidamiseks alates 01.09.2010 kuni 05.04.2011 kogusummas 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) eurot ja alates 06.04.2011 kuni 31.12.2011 summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ning alates 01.01.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni 02.05.2012.a. summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus. 3. Välja mõista AK´lt igakuine elatis tütre J K (sündinud XXX.a) ülalpidamiseks alates 01.09.2010 kuni 05.04.2011 kogu-summas 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) eurot ja alates 06.04.2011 kuni 31.12.2011 summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ning alates 01.01.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. summas 145 (ükssada nelikümmend üheksa) eurot kuus. 4. G K´l on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

5. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tühistada Harju Maakohtu 06.04.2011.a. määrusega rakendatud hagi tagamine. Menetluskulude kindlaksmääramine 1. Välja mõista AK´lt menetluskulud (riigi õigusabi tasu) summas 100,68 (ükssada

2-11-15470

2(4) eurot ja 68 senti) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumbriga 2800049777, selgitus „riigi õigusabi tasu tsiviilasja nr 2-11-15470 eest“. Nimetatud summa tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (TsMS § 179 lg 6, 7). TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2. Ülejäänud poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest (09.01.2012), kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja

Hagejad K K ja J K (riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu) esitasid 05.04.2011.a Harju Maakohtule hagi AK (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja laste ülalpidamises. Hagejate ema G K ja kostjahagejate isa AK ei ela koos ca 3,5 aastat. Hagejad elavad koos emaga üüripinnal (munitsipaalkorteris). Hagiavalduse kohaselt kulub kahele lapsele kuus üüriks ca 255 eurot, toidule 300 eurot, transpordile 15 eurot, sidekuludeks 40 eurot, kooliga seotud kuludeks 40 eurot, tervishoiule 32 eurot ning riietele 65 eurot. Laste ülalpidamisel aitavad laste ema sugulased. Hagejate seaduslik esindaja on korduvalt palunud, et kostja tasuks kulusid laste ülalpidamiseks. Vaatamata sellele kostja seda teinud ei ole. Viimati andis kostja laste ülalpidamiseks raha 2010.a augustis. Mõlemad hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist summas 139 eurot kuus. Hagejad paluvad mõista elatis välja tagasiulatuvalt alates 01.09.2010.a, so 7 kuu eest kokku 1946 eurot.

25.08.2011.a. toimunud kohtuistungil jäi hagejate lepinguline esindaja hagi juurde.

Kostja vastus

Kostja esitas 13.09.2011.a hagile vastuse, mille kohaselt võtab kostja hagi omaks osaliselt. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja oma kohustusest pahatahtlikult kõrvale hoidunud, vaid kuna kostja on koduta ja tööta alates oktoobrist 2010.a, millal ka maksis viimase raha laste ülalpidamiseks, siis ei ole kostjal võimalik kummalegi lapsele maksta elatist summas 139 eurot kuus. Kostja elab käesoleval ajal toimetulekutoetusest (76,70 eurot).

25.08.2011.a. toimunud kohtuistungil teatas kostja, et ta ei loobu lastest ega keeldu elatise maksmisest, vaid ta lihtsalt ei ole leidnud tööd ning tal ei ole sissetulekut, millest elatist maksta. Kohe kui kostja saab tööd, hakkab ka elatist maksma. Praegu saab kostja ainult sotsiaaltoetust 76 eurot kuus ja elab varjupaigas, kuna tal ei ole elukohta. Peale abielu lahutust pidi kostja oma korteri maha müüma, millest pool raha läks hageja esindajale. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta on töötuna arvel ning maksab 20 eurot kuus voodikoha eest varjupaigas ja ülejäänud rahaga peab elama. Kostja elab Akadeemia tee 34 toimetulekuraskustega isikute varjupaigas. Kostja lubab kohe elatist maksma hakata, kui saab tööd. Loodab tööbörsil tööd leida, aga seni pole tööd saanud.

2-11-15470

3(4)

Elatise väljamõistmine hagi tagamise korras

06.04.2011.a määrusega rahuldas kohus hagejate taotluse hagi tagamise korras elatise väljamõistmiseks. Hagi tagamise korras kohustas kohus kostjat alates 06.04.2011.a kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni tasuma hagejatele elatist summas 139 eurot kuus.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja ja hagejate seadusliku esindaja ühine poeg K on sündinud XXX.a ning tütar J XXX.a. Laste vanemad elavad eraldi. Pooltel on laste ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hagejate seaduslik esindaja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja tunnistab nõuet osaliselt, sest ta ei ole kohustusest pahatahtlikult kõrvale hoidunud, vaid kuna kostja on koduta ja tööta, siis tal ei ole võimalik lastele soovitud summat maksta.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Alates 01.07.2010 kehtiva PKS kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid (§ 99). Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga, kuid kohus võib elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimummäära eelkõige siis, kui vanem on töövõimetu või tal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miiniummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus möönab kostja rasket materiaalset olukorda seonduvalt tööja oma elukoha puudumisega, kuid märgib, et kehtiva seaduses kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole ilmselt teinud kõike temast endast olenevat, et tagada oma lastele ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § 101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 järgi võib

2-11-15470

4(4) õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Alates 01.01.2012 on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 290 eurot, millest pool on 145 eurot (PKS § 101 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

16.11.2010.a määrusega (tsiviilasi nr 2-10-51182) andis kohus G K riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kuna hagi rahuldati, tuleb TsMS § 190 lg 3 kohaselt eeltoodud menetluskulud kostjalt välja mõista riigituludesse. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus tasub 09.01.2011.a määruse alusel hagejate esindajale riigi õigusabi korras kokku 100,68 eurot, tuleb see kostjalt riigituludesse välja mõista.

Viktor Brügel Kohtunik